Sigatüüka rollimäng!

"Choi. Üks nimedest. Ja ma ei ole dork." Choid oli ärritanud see hüüdnimi.

"Choi. Armas," ütles Kaylee põgusa muigega. "Gryffindorklane sobib paremini?" lisas neiu silmi pilgutades. Talle küll meeldis sõna dork.

"Ei. Või vahet pole. Muideks, kuidas sa dorklastesse suhtud?" küsis Choi muiates.

"Mismõttes?" küsis Kaylee mõistmatult. "Sedasi, nagu nemad minusse suhtuvad."
Tüdruk silmitses Choid huviga.

"Ma mõtlen üldiselt. Tavalise ülevolevusega?" küsis Choi. Ta hõõrus oma jalgu.

Saskia eksles koridorides ja nägi Kaylee´d mingi poisiga vaidlemas. Dork... Hm vähe hea hüüdnimi. Mõtles ta.

"Me olemegi dorkidest üle, duuh," venikas Kaylee. Ta märkas siis ühte tüdrukut. "Miks sa mulle tuttav oled?" küsis ta pilku tüdrukule kinnitades. "Ahjaa, Saskia?" küsis ta siis mõistes.

Choi ohkas ja vandus. Slytherinlased igal pool. Poiss jälgis kahte tüdrukut silmi kissitades.

Lõpuks metsas istumisest villand saanud tõusis Lucy püsti ja jooksis kooli poole lootuses endale enne täielikku täiskuud jope selga ajada.Koolis lonkis ta võimalikult kiiresti puhketoa poole.

"Ou tüüp, vali sõnu, ei ropenda. Eks?" ütles Kaylee pilku Choile vedades. Talle ei meeldinud ropendajad eriti. Kuigi ta ise vahel ropendas.

"Okei, okei." Choi pöördus minekule. Tal oli muudki teha kui niisama lobiseda.

Jope leidnud tõi neidis köögist endale veel kruusi kuuma kakaod ja suundus ohates taaskord metsapoole.Käekellalt aega piiludes nägi ta et täieliku täiskuuni on aega veel 5 minutit.Ma jõuan kinnitas ta endale ning läks üle sörgile.

Saskia noogutas vaikides ja viipas kiirelt käega.
"Nüüd panen pleku ka veel..." Pomises ta omaette ja silmitses poissi.

Lucy oli jõudnud kooli ukse poole ning väljus sealt kiirustades.Lõpuks ta peatus ning rüüpas kakaod.Ta teadis et ta jõuab.Huvitav kas Saskia on juba muundunud mõtles ta

"Dork on solvunud," ütles Kaylee laulva häälega. "Okei, ma lähen, headaega," ütles ta siis ning läks minema. Ta suundus torni.

Tagasi metsas tiris ta jope uuesti seljast ning jõi kakao lõpuni otsa.Siis võttis taskust suure nõiajoogi klaas anuma ning rüüpas selöle tilgatumaks."Väkk" pomises ta kui kuum jook tal kurgust alla jooksis.Äkitselt Lucy karjatas ning kukkus pikali.Neidise jäsemed hakkasid pikemaks ja suuremaks muutuma ning karjumise saatel muutus kogu tema keha hundilikumaks.Äkitslt sigines metsa vaikus ning seal kus oli ennem Lucy oli nüüd hiiglaslik lumivalge põlevate silmadega hunt, aga kuna hundikoolu jook toimis jäi tal väike osake enda mõistusest alles ning selle asemel et kedagi rünnata istus ta hoopis murule ja ulgus kuu poole.

Kathyl hakkas niisama istudes igav ning ta ajas ennast aeglaselt tugitoolist püsti. Ta lahkus puhketoast, ja kõndis vangikoobastes vaadates ligaseid, külmi seinu. Tal oli heameel kui ta jõudis vestibüüli ja pääses vangikoobaste rõhuvast keskkonnast. Ta lahkus vaikselt lossist ja kõdis järve poole. Kath vaatas ringi ja läks siis suure puu taha kus muundus väikeseks kollaste silmadega kassiks.

Martha istus tugitooli ning hakkas lugema poolelijäänud raamatut. Tüdruk võpatas tihti kui keegi temast möödus ning põrnitses siis tigedalt mõeldes, et äkki oleks lugemist parem magamisoas jätkata. Ta tõusis, võttis raamatu ja läks magamistuppa. Martha viskas end pikali ja jätkas lugemist.

Hunt põrnitses kuud oma hiilgavate silmadega ja napsas murupealt hammaste vahele ühe halli hiire mille ta alla kugistas.Hundi ulg tundus puude vahel nii vali ja tontlik.

Choi ooli puhketoa poole teel, kui kuulis hundi ulgu. Ta raputas pead ja pööras ringi, et välja minna. Ta tahtis näha kas see oli libahunt.

Kaylee istus torni aknalaual ning vaatas välja. Ta jägis taevast huviga ning hakkas isegi tähti kokku lugema. Huvitav tegevus.

Tänu joogile suutis Lucy veel selgelt mõelda ja jäi paigale selle asemel et joosta kooli poole endale mingit toitu leidma.Närviliselt küüntega puud kraapides lasi hunt kuuldavale katkendlikke ulgeid.

Saskia hakkas koidioris muunduma. Ilma midagi mõtlematta hüppas ta aknast alla ja jooksis siganurme poole. Ta jõudis huilgavasse hurtsikusse ja jäi seal hommikut ootama.

Lootes et koit peagi saabub kugistas hunt alla veel paar hiirt ja keeras end tamme juurte vahele kerra.

Kay oli kokku lugenud juba 1000 erinevat tähte, kui ta kuulis enda kõrval praksatust. "Mida hekki?" küsis neiu ringi vaadates. Ta märkas räbalates majahaldjat.

Esimeste koidukiirte saabudes hunt haugatas veel korra ning muutus siis tagasy Lucyks kelle porised ja räbalateks muutunud riided tal kasutult seljas ripnesid.Jope selga ajanud hakkas ta vaikselt kooli poole liipama.

"Oii, ma ei arvanud, et siin keegi on," ütles majahaldjas piuksudes ning lahkus praksakaga. Kaylee kergitas kulmu ning hüppas aknalaualt maha. Ta suundus puhketuppa.

Steve oli tukkuma jäänud, kuid hundi ulgumine äratas ta.
"Libahunt? Sigatüükas?" mõtles ta puhketoast väljudes.
"See ei saanud olla võimalik."

Choi seisatas uksel ja vaatas kas keegi tuleb kusagilt kahtlasest kohast. Päike hakkas juba tõusma ja hunt peaks olema muundunud tagasi inimeseks. Niisiis jäi vaid oodata.

Lucy tuikus kooli poole silmad väsimusest punased ja silmaalused mustad.Nähes kedagi ukseavas lükkas nooruk end sirgu ja kohendas ajatult räbalates rüüd.

Saskia ajas en väsinult püsti. Ta oli omale oma musta jope peale heitnud, aga kuna tal ikka külm oli nõidus ta välja kaasaskantava tule. Ta leidis oma räbalatest teksadest ühe nätsu ja pistis selle suhu.
Tüdruk soovis märkamatult lossi lipsata ja kasvõi 15 minutit magada.

Choi muigas. Ta nägi selgesti raske öö tagajärgi. Choi oli palju libahuntide kohta lugenud ning sai kohe aru sel ööl juhtunu kohta.

OT: Waffel, Sigatüüka metsas on ka tavalisi hunte, sa ei saa kindel olla, et see just liba oli.

OT: Ma pakkusin huupi. Alati arvan kõige hullemat.
OT2: Uus päev juba?

OT: Mina ei tea teie päevadest midagi, ma ei viitsi sellega tegeleda

Lucy komberdas uksest sissa ja toetas ennast kohmakalt trepi käsipuule.Öö oli talle rängasti mõjunud ning nooruk otsustas endale järgmine kord vahetus riided kaasa võtta.

Saskia oli jõudnud oma puhketoa juurde.
ta astus rõõmsalt sisse ja läks vahetas kiiresti tüdrukute magamistoas oma katkised räbalad tervete riiete vastu. Riideid oli tal teistega võrreldes tõesti palju kaasas.

OT: Waffvel sa kus? sa pidid enne midagi rääkima mängus?

Lucy oli lõpuks jõudnud Griffindori puhketuppa kus ta tüdrukute magamistuppa kobis ja endale teised riided selga ajas visates katkised ilma tseremooniatta prükkarisse.

Jack istus hetkel Griffindori puhkeruumis ja mängis vaikselt kitarri.

OT: Kolm lauset!

Kath ärkas koiduajal kassina, märgates, et ta magas põõsa all hakkas ta arutlema miks, ta eile oli üldse välja roninud. Ta tõusis kärmelt ja sibas ukse poole. Välja tegematta üksikutest varajatest õpilastest läks ta kassi kujul koolimajja. Tühjas koridoris muundus Kath taas inimeseks, kohendas oma riideid ja läks siis puhketuppa. Ta vaatas hetkeks ringi, et näha kes olid üleval ja läks siis magamistuppa. Kath käis kärmelt pesemas ja ajas selga puhtad riided, loitsuga juukseidkuivatades läks ta puhketuppa, ning istus taas tugitooli.

OT:Sorry.

Nüüd otsustas Jack minna Kooli peale, et oma viimased pasapommid ära kulutada.Ta oli juba paar minutit ringi käinud. Tal hakkas igav niiet ta läks keelatud metsa jalutama minna.

OT:Päris palju ta sid

Ennast voodile pikali visanud uinus nooruk silmapilkselt.Mõtetes soovis ta,et oleks ikka veel tavaline,mitte libahunt.Korra nuuksatanud vajus ta taas rahutusse unne.

Choi nägi kedagi Keelatud Metsa poole minevat ja ta otsustas tüübile järgneda. See oli Gryffindori poiss. Choi otsustas minna varjatult.

Kath tõusis tugitoolist ja otsustas minna hommikust sööma. Ta ronis läbi puhketoa ukse ja kõndis vestibüüli poole. Vestibüüli jõudes liikus Verine Parun Kath'i kõrvalt mööda, niiet Kath ennast judistas kui vaim ta käest läbi ujus. Ta kiirendas oma samme ja istus Slytherini laua taha, võttes tassi kohvi ja mõned saiakesed.

Lucya ei jõudnud korralikult ennast väljagi puhata kui näpistav näljatunne neiu üless äratas ning nooruk tatsas uniselt suure saali poole.

Kath jõi kohvi ja vaatas hajameelselt ringi, rahvast oli veel vähe ja kõigil olid padjanäod. Haigutades lõppetas Kath kohvi ja tõusis laua äärest. Ta võttis ühe saiakese ja lahkus suurest saalist.

Endale laualt paar saia ning kohvitassi ette tirinud asus Lucy aplalt sööma.Lõpuks tõusis neiu lauast ning keksles pisut rõõmsamas tujus õue et ennast kuhugi jõkke kukutada ninbg normaalselt üless ärgata.

Jack nägi kedagi enda taga kõndimas niiet ta peatus. ta otsustas oma võlukepi ja ajuraasud kehast välja kraapida.

Choi vaatas tüüpi ja küsis: "Kuhu sa lähed? Keelatud mets ei ole kasulik koht." Choi ei tahtnud kooli surnud õpilasi.