Sigatüüka rollimäng!

Susan läks tagasi lossi. Teel oleks teda peaaegu näinud Peaaegu Peata Nick (vaimud on samad ikka?), kuid Susan jõudis ühe kuju taha hüpata. Ta läks tagasi puhketuppa otsustades homseks ära õppida. Kui ta oli õppimisega poolel teel ilmus tema ette üks majahaldjas, kes andis Susanile üle kirja. Kirjas seisis ...

OT: Murthag, kes super võimetega on ?

OT: Majavaimud on ikka, ei tea kuhu nad kaovad?

Kath' mõtles mis võib ajalehes seista, võib arvata, et seal on lambikatest mõrvadest päris palju juttu. See pani Kathy muigama, keegi ei tea, et ta on tagasi. Keegi ei oskaks kahtlustada, et selle taga on taas Voldemort.

Choi küsis ühe majakaaslase käest ajalehe ja ruttas tagasi puhketuppa. Ta avas lehe ning nägi kohe suurt pealkirja tapetud mugude kohta. Choi kortsutas kulmu ja vaatas lähemalt.

OT: Saphira, loe siis

Voldemort silmitses ajalehte muigega ning pani lehe siis põlema. "Meie kallite... noorte... teod on avalikustunud," ütles mees. Kaylee muigas nõrgalt. 'On tõesti vaja, et maailm teada saaks, et Voldemort on naasnud?" mõtles ta.

Choi ajurakud töötasid täie kiirusega. Kellel küll oli võimalik nii palju inimesi tappa? Voldmeort see olla ei saanud, ta oli ju surnud. Aga kui ei olnud? Choi hõõrus kätega nägu ja tõusis, et minna lossist välja.

Ma nägin sind eile õhtul. Ma tean, kes sa oled.

Arvates, et see on järjekordne ähvarduskiri, mida ta oli juba harjunud saama viskas ta selle tulle, kuid teda jäi painama üks küsimus. Kas keegi tõesti teab, et ta on registreerimata animaag.

OT: Ei tegelikult ka Murthag, ma ei näe kedagi, kellel oleks mingisugused erivõimed. Minul ju ometi pole?

OT: See oli selle kohta öeldud, et kõik teavad, et Voldemort on tagasi, aga tüüp on elus olnud väham kui pool tundi

OT: Aga mina ei tea!

OT: Ma ei rääkinudki otseselt kellegist -.- *pissed off*

OT: Teemasse läheks?

Saskia vaatas ringi. Poisi ilme oli rohkem lubanud, aga tal oli peaasi, et ta isand piisavalt palju toetajaid saaks. "Hmm, mida me siis ründame?" Mõtles ta.

Choi lükkas uksed ja astus välja. Ta hingas värsket õhku ja asus liikuma järve poole. Seal oli tal alati hea mõelda.

Järgmisel päeval läks Susan maagiliste olendite hooldamise tundi sügavas mõtteis olles. Alles siis, kui õpetaja ta peale käratas, et ta ka kuulaks hakkas Susan õppetunnile tähelepanu pöörama. Ta läks öösel jälle lendama. Talle tundus, nagu ta oleks mingit sahinat kuulnud, kuid ta otsustas, et ta vaid kujutas seda ette.

Kath ootas ,mis edasi saab. Vähe, seda oli tõesti vähe. Mõtles ta vaadates oma Isanda iga liigutust, õppides arusaama millal tuleks taganeda, millal mitte.

OT: Saphira, sorri, õpi rpg mängimist, mõned meist ei ole veel järgmises päevas -.-

Voldemort vaatas hetke taevast. "Nii... Noored. Me läheme kohe laiali. Teie ülesandeks jääb koolis kindlustada, et keegi ei tea minu naasmisest midagi. Kes midagi teab, see tapke," ütles mees ja andis loa lahkuda.

Carlotta kummardas uuesti ja hakkas kooli minema. Kiiresti lipsas tüdruk Martha kõrvale ning pakkus, et nad võiksid koos minema hakata. "See oli laheeee!"

Martha nõustus, ning nad hakkasid kooli poole liikuma. "Eriti veel mugud, selline asi võiks iga õhtu toimuda." vastas Martha naerdes.

Carlotta noogutas ja hakkas naerma. Ta ei olnud juba mitu aastat korralikult naernud. Siis ta ilmus.

Martha noogutas Carlotta naeru peale ning ilmus siis. Tüdruk vaatas kora oma käsi ning siis Carlottat. "Õh, mu käed on rõvedalt mustad."

Voldemort saatis kahte lahkuvat tüdrukut külma pilguga. "Ma ei mõelnud, et nad seda tehes lärmama peavad," pomises mees. Kaylee naeratas armsalt ning kadus, et Mesinäpu ees ilmuda. Ta läks käiku ning sealt Sigatüükasse. Paari minuti pärast oli ta puhketoas.

Steve vaatas korra Voldemordile otsa ning lahkus, siis, et ilmuda välja Mesinäpu ees. Kiiresti läks ta läbi käigu ning jäi seisma alles puhketoas.

Kaylee silmitses noormeest, kes oli surmasööja. Kay muigas kergelt. 'Noor,' mõtles neiu.

Saskia seisis paar hetke paigal ja mõtles.
Me oleme nii noored... Ta heitis selle mõtte peast ja kummardas kergelt om isandale.
Erinevalt teistest, ei läinud ta sigatüüka poole.
Täna on täiskuu. Ta peas vilksatas see mõte ja ta kõndis metsa poole.

Choi vaatas taevasse. Ta kiristas hambaid ja mõtles pingsalt. Tema kõhutunne ütles, et imdagi on valesti. Kuid mis? Choi kortsutas kulmu ja kõndis tagasi sisse ning jalutas puhketoa poole.

Kaylee istus ühele kaugemal asuvale tugitoolile ning silmitses siis toas olevaid õpilasi. 'Sigatüügas võib vahel täiesti igav olla,' mõtles neidis kulmu kortsutades. Kay võttis enda võlukepi ja hakkas igavusest trikke tegema.

Saskia jõudis väikese ringiga nüüd läbi keelatud metsa päris sigatüüka lähedale. ta istus maha ja ootas. On ikka täna täiskuu?

Choi vandus ja astus edasi. Ta oli unustanud võimaluse, et koolis võis olla õpilasi, kes võisid midagi Voldemordist teada. Choi otsustas hakata andmeid otsima. Ta avas puhketoa ukse ja vajus ühte tugitooli.

Kath vaatas veel enne lahkumist Voldemorti poole ja kadus. Ta ilmus välja Siganurme lähedal, huilgava hurtsiku läheduses. Ta muundus kassiks ja ronis ühest väikesest praost majja. Hurtsikus liikus ta mööda treppe alla ja jõudis käikku mis pidi Sigatüükasse viima. Ta jooksis kiiret sörki ja jõudis peagi käigu väljapääsuni. Ta pistis oma pisikese pea käigust välja ja vaatas oma kollakate silmadega tähelepanelikult ringi. Käigust väljaronides märkas ta mis selle peal on, peksja paju. Kiiresti jooksis ta puu haardeulatusest välja, vaatas hetkeks tagasi ja jooksis siis lossi poole. Ta ei hakanud inimeseks muunduma vaid ootas kuni keegi avas lossi ukse. Ja Kathlin'i õnneks tuli varsti taimeteaduse õppetaja välja, arvaavasti läks ta oma kasvuhoonesse taimi kontrollima, Kath' aga lipsas lossi sisse ja hakkas liikuma puhketoa suunas. Vangikoobaste ühes nurgas muundus ta taas inimeseks ja läks siis edasi puhketoa sissekäigu juurde. Ütelnud parooli läks ta puhketuppa, tegematta välja neist keda oli silmanud "kokkutulekul". Kath' läks magamistuppa istus oma voodile ja avas varemalt pooleli jäänud raamatu.

OT: Droii, te teete mu pahaseks -.- Aga noh.

Lucy sammus sigatüükast välja ning võttis suuna metsa poole.Neidise jalad ei teinud mingit hääkt ja varsti oli Alyssa täieikult mustavasse metsa kadunud.Ennast puuvastu istuma seades mõtiskles neidis eelseisva öö pärast....esimene muundumine... śee lause pani nooruki õlgu väristama ning rahutult kätega vastu põlvi kopsima

OT: Nagu ma aru sain, siis on täiskuu tulekul, jah.

Roxanne-Margot istus rahutult voodil, järjekordne raamat põlvedel. Miski tegi teda rahutuks, kuid ta ei teadnud mis see oli. Ainuke, milles ta kindel oli, et ta polnud ainuke, kellele täiskuu ei meeldinud. Miski selles hiilgavas keras pani tema kehas hirmuvärinad tööle, mis oli tõesti imelik, sest tavaliselt ta ei kartnud.
Ohates pani neiu oma raamatu öökapile ja läks siis alla puhketuppa teisi õpilasi otsima.

Saskia istus metsas ühe puu all.
Ta ohkas ja hakkas oma lõbuks patrounus´st välja kutsuma.
ta patrounus´sest hunt jooksis rahutult ringi.

Roxanne-Margot aga ei leidnud puhketoast mitte ühtki kaaslast, kellega toredalt aega veeta, sest kõik olid kas väljas või siis tegelesid juba millegiga. Seepeale otsustas ka neiu välja minna, et kas või kellegiga, kas või mõne Slytherini omaga veidi juttu rääkida.

OT: Dammit, Murtagh. Mis nüüd jälle viga on?

Choi tõusis jälle püsti ja väljus puhketoast. Ta eemaldus Paksust Naisest ja tundis ennast närvilisena. Noormees kõndis sihitult mööda kooli edasi.

OT: Ma ei viitsi rääkida.

Kaylee pistis võlukepi tagasi taskusse ning väljus puhketoast. Ta liikus kolmandale korrusele ja võpatas, kui keegi talle peaaegu otsa kõndis [teeme nii, et Droi]. "Vaata, kuhu sa kõnnid," nähvas neiu pahaselt.

"Mida?" Choi ärkas mõtetest. "Mis sa ütlesid?"

Värisedes tõmbas Lucy ennast rohkem kronksu ning silmitses öist taevast.Õhtu oli külm ja murul oli näha kerget härmatise varju.

"Ma ütlesin, et vaata kuhu sa kõnnid. Kolmandat korda ma ei kordama ei hakka," ütles Kay. Ta silmitses poissi ning muigas siis.

Roxanne-Margot näis üht poissi ja üht tüdrukut omavahel vaidlemas ja otsustas neist mitte mööda minna. Ta nimelt ei tahtnud, et keegi teda kogemata-meelega teda vaidlusse kaasaks. Ta oli selliste asjade jaoks veidike liiga pelglik.
Sellepärast hüppas ta ühele liikuvatest treppidest, et teist kaudu vestibüüli saada.

Steve asus teele puhketoas lähima tugitooli juurde. Jõudnud sinna istus ta sellele ning jälgis teisi puhketoas olevaid õpilasi. Ta otsis päevaprohvetit.

Choi kortsutas kulmu ja vaatas türukut. Siis küsis ta: "Mis sa naerad? On siin midagi naerda? Need mõrvad viiksid endast välja igaühe."

"Need? Miks nutta mingite suvaliste mugude pärast?" küsis Kay kulmu kergitades. See poiss oli ikka väga imelik.

"Nojah. Slythrinlase arvamus. Kuigi ma oleks nõus seda sama tegema kui tarvis," lausus Choi. "Huvitav küll, kes seda tegi?"

Saskia ohkas ja heitis pilgu kellale oma käel.
Tegelikult jõuab vast veidikene veel sees olla. Mõtles ta ja kõndis sigatüüka poole.

Külm....... Värises Lucy ning tegi võlukepiga keerulise liigutuse.Otsekohe hakkas sealt otsast sooja õhku tulema ning Alyssa keskendus taaskord taeva laotusele

Saskia astus sigatüükasse ja kõndis puhketoa poole. ta tahtis kiiresti sinnna jõuda ja ühe jope tuuua kuna väljas oli külm. Hiljem põikas ta läbi veel köögist ja tõi omale natuke näksimist.

Kath viskas raamatu kummutile ja ajas ennast voodist püsti, ta ei tahtnud praegu lugeda. Ta lahkus magamistooast ja läks oma tavalisel tasakaalukal sammul puhketuppa. Ta istus ühele vabadest diivanitest ja võttis väikeselt laualt kellegi Prohveti. Esimesel lehel lärmas suurpealgiri mugude tapmiste kohta, Kath vaid muigas hetkeks ja keeras siis lehte edasi. Varsti oli ta lehe läbi sirvinud ja seal polnud taaskord midagi huvitavat. Kathlin viskas lehe ülekäe endast eemale ja jäi siis tuld jälgima.

Suunanud võlukepi enda poole tulves soojus läbi Lucy keha ning neidisel polnud enam külm.Korraks ennast liigutaned et kella vaadata istus Alyssa liikumatult edasi.

"Ära minu käest seda küsi. Ju mõned tapahimulised võlurid tegid seda," muigas Kaylee õelalt.

"Minu meelest oleksid selleks võimelised ainult surmasööjad ja Voldemort. Kuid nemad on ju kadunud." Choi jälgis pingsalt tüdruku reaktsiooni.

"Nad ongi kadunud, dork," ütles Kaylee naerma hakates. "Mis su nimi üldse on?" küsis tüdruk. "Mina olen Kaylee."