Sigatüüka rollimäng!

Jack vastas: "Mis sul sellest asja."

Lõpuks peatus Lucy kuskil keeltud metsas oleva jõe juures ning hüppas otsemaid jääkülma vette.Neiu jäi sinna lebama ning tundis kuidas ta keha lõpuks üless ärkab.

Kath kõndis lossis ringi, ning istus lõpuks ühele aknalauale ja vaatas aknast välja. Vaade avanes keelatud metsa poole ja seal toimuva suunas. Väikselt oli näha neid kes olid hommikul välja roninud kuid nemad Kath'i ei huvitanud. Kathlini pilk rändas hajameelselt ringi Keelatud metsa puude võres, teadmata isegi miks jäi ta pilk sinna suunda pidama.

Tilkuvalt jõest välja roninud asus Lucy tagasiteele,saapad ühes ja lige märg pusa teises käes.Tuul sasis neiu pikki musti juukseid ja pani nina kirtsutama.

Choi vastas: "Muidugi ei ole minul sellest midagi. Lihtsalt...Mis sa seal teed?" Choi oli parajast igav, niiest tal polnud metsas jalutamise vastu midagi.

"Käin jalutamas" kostis Jack.

Saskia vaatas huviga ringi. Kõik oli olnud täiesti tavaline pele selle, et ta nägi järsku teises koridori otsas oma kodu majahaldjat Winnyt. Saskia läks rahulikult, et küsida miks majahaldjas ilmus.

"Vahet pole." Choi pööras selja ja kõndis tagasi lossi. Ta suundus puhketoa poole, kus võiks pikali heita. Poiss tundis ennast halvasti.

Kath toetas oma pead vastu seina ja vaatas välja, suutmata kauem niisama passida suundus Kath kiirel sammul välja. Ta hakkas treppidest kiirel sammul alla minema, et minna Keelatud metsa lähedusse kassi kujul kondama.Ta ei vaevunud jälgima seda, et teisi mitte nügida ja kiirustades riivas ta paljusid, mõned sumisesid midagi kui ta neist möödus.

Choi astus puhketuppa ja läks poiste magamistuppa ja heitis pikali. Ta võttis põrandal oleva ajalehe ning süvenes lugemisse. Ta vaatas viimaseid uudiseid.

Neiu jalad külmetasid niiskel murul kui Lucy kergejalgselt mööda metsa kooli poole jooksis särk seljaküljes kinni ja pusa ligemärjalt õlgade küljes tilpnemas.

Jõudnud alla vestibüüli kiirustas Kath välja, vaadates hetkeks enda ümber. Väljas läks ta kasvuhoonete varju ja muundus kassiks. Mõtlikult läks üllatavalt arukate silmadega kass keelatud metsa poole kuid siiski mitte enam edasi. Ta ronis ühe puu otsa ja sättis end okstele puhkama vaadates lossi poole mida ta armastas ja millest ta lahkuda ei soovinud kuid siiski tekitas lossi nägemine temas mõningast masendust, ta pööras pilgu ja sulges silmad üritades pääseda oma inimlikest tunnetest mis temas segadust tekkitasid.

läbi viimaste keelatud metsa puude silganud asus neiu taasa rahulikumale tempole kõndides aeglaselt lossi poole.Taskust hõbeflöödi välja tirinud hakkas neiu mängma üht uinutavat ja kurba viisi mis on nii mõnegi nutma pannud kuid Lucy jaoks oli see rohkem naljakas.

Kath kurrus puuotsas vaikselt piiludes läbi pooleldi suletud silmade sahisevaid puid. Ta kikitas kõrvu, et kuulata endaümber toimuvat ilma pead pööramatta. Nii vaikselt kurrudes tundus ta pigem tahutud kuju kui tegeliku kassina.

Kui neiu flöödilooga poolepeal oli kuulis Lucy kerget oksaprõksatust mis neiu südame sees puperdama pani, aeglaselt pöördus nooruk ümber ja otsis müra tekitajat.

Kass pööras ennast ringi ja vaatas siblivaid õpilasi lossipool liikumas. Pikalt haigutades sättis ta end taas sfinksina magama. Puu tema all tundus ebamugav ja Kath'il läks tükk aega enne kui leidis endale mugava asendi.

Kõik paistis olevat rahulik ning korra veel hundi moodi õhku nuhutanud asus neiu taas lossi pooole teele maani ronkmustad juuksed kerges tuuulehoos lendlemas andes neiule tontliku kuju.

OT: Cazzzu mitu korda sa seal metsas juba oled. Ok, see on lihtsalt lõbus. Vabandust, kui solvasin.

Saskia raputas pead, kui oli kuulnud mis Winny ütles.
"Ma ei suuda tast loobuda..." Neidis ohkas ja mõtles ühele õpilasele.
Ei suuda...

Choi viskas ajalehe kõrvale ja ohkas. Ta toetas pea padjale ning pani silmad kinni. Poiss vajus mõtetesse.

Kath tüdis niisama okstel lesimisest ja hüppas puuotsast alla joostes taas lossipoole. Üks väiksemate klasside õpilane tahtis talle pai teha kuid Kath põiklest tast turtsudes eemale. Läbinud õpilaste kadaliku jõudis ta lossi ukseni ja libises taas vestibüüli, kus ta tardus kui poua Norris tal ninaees passis. Kautades juhust lõi Kath küüntega vastu Norrise nägu ja põgenes siis sündmuspaigalt enne kui Flinch oma vastiku kassi leiab.

Saskia raputas veel pead ja ta näole veeres üksik pisar.
Kurat! Ma pean end valitsema Tüdruk pühkis pisara kiire käeliigutusega ja naeratas.
"Ma mõtlen tegelikult selle üle. Kui tahad siis mine vaata kööki.. seal on veel majahaldjaid."

Steve jorutas ikka veel puhketoas. Istudes voodi peal mõtles ta eesolevast jutuajamisest Saskia'ga. Kiiresti tõusis ta voodilt ning lahkus puhketoast. Ta asus tüdrukut otsima.

Tüdruk lõpetas jutu majahaldjaga ja näitas talle kus ta teisi omasuguseid leiab.
Neiu kõndis sihtitult koridorides ringi. Ta astus kogematta mingisse veelompi mis tuli tüdrukute wc-st ja tõusis püsti. Tal oli põlv katki. Saskia ei hoolinud sellest ja lonkas edasi. Ta nägi eemal Stevet ja lehvitas talle.

Poiss viipas käega ning kõndis tüdruku juurde. Saskia lonkamist märgates küsis ta hoolivalt: "Juhtus midagi?"

"Ah, ei midagi erilist. See nõme vaim uputab jälle." Tüdruk oli vime peale tõeasti vihane.
"Kuule sa tahtsid enne midagi rääkida, aga siis tuli see Voldemorti värk."

Steve võpatas, kui tema nime kuulis. Poiss oli harjunud teda kutsuma musta isanda nime all. Saades lõplikult aru tüdruku küsimusest vajus Steve mõtesse.

"Ah, ok sa vist ei taha rääkida. Ah pole vahet, suva oligi mul." Saskia raputas märkamatult pead.
Winny oli ilmunud ta selja taha ja küsis sosinal ikka seda küsimust. Siis ta kadus.

"Oota...," sõnas Steve kärmelt. "Ma tahtsin enne küsida, et..."
Steve kratsis kukalt.

"Jah?" Saskia muigas kavalalt. Talle meeldis, kui teised ei osanud midagi lausuda. See tõsti ta juba vägagi suurt ego.

"mis värk sul selle dorklasega on?" Steve lõpetas lause. Nüüd lõi talle pähe mõte, et võib-olla ei ole just kõige viisakam Lucy´t dorklaseks kutsuda.

"Vat, midagi mis sinu asi ei ole. Sa ei mõistaks sellest midagi. Esiteks oled sa poiss ja teiseks sa ei ole koletis!" Karjus Saskia talle näkku ja kõndis tormakal sammul eemale.
Äkki oli Winny´l õigus?

"Oota!" hüüdis poiss ning jooksis talle järele.
Haarates tüdruku õlast küsis Steve: "Mis, siis poistel viga on?"

"Esiteks, nad arvavad, et tüdrukutel ei ole tundeid. Teiseks, nad arvavad, et tüdrukuga saab olla sõber, kui talle ligi ajad. Ja kolmandaks, nad arvavad endast liiga palju." Saskia näole veers üks vihapisar, aga ta ei vaevunudki seda ära pühkima.
"Lisaks, nad ei oska tüdrukuid lohutada! Tead tüdrukud on nagu papagoid. Nad hammutavad ja lendavad suu eest niikaua ära kuni nad sind usaldavad või siis eputavad suu ees." Uus pisar oli kohal. "Tead Mu majahaldjal oli õigus. Sa oled ohtlik. Ja ta hoitas, et see asi juhtub. Ja ta hoiatas veel, et ..."

Steve oli üllatunud. "M-m-mmina ja ohtlik?"
Poiss vaatas enda suurte silmadega Saskiale otsa.
"Sa oleksid ju saanud palju lihtsamini öelda, et ma ei meeldi sulle... Ära palun igatahes nuta."
Steve hakkas ära minema. Ta oli väga kurb.

"Jah, peast segane ka veel. Küll sa millalgi sellest aru saad. Ja ma ei lausunud, et sa ei meeldi mulle." Saskia trampis vihaselt poisile järgi ja ütles. "Tead ma ei nutaks. vähemalt mitte sinu pärast."

Kath kõndis kassina koolis ringi kuid kuulis siis karjumist ja kõndis uudishimulikult karjumise suunas. Ta nägi pisarsilmis Saskiat ja Steve'i kes lahkumas oli. Vaikselt kõndis Kath edasi vaadates Saskiat oma topaasikarva silmadega.

Saskia naeratas kassile. Miski temas tundus tuttav. Neiu pühkis oma silmad puhtaks ja kutsus oma majahaldja kohale.
"Sul oli õigus." Ütles ta lihtsalt.

Jack läks poiste magamistuppa ning nägi mingit poissi seal magamas. Jack pähe torkasid hullu dorklase mõtted mis polnud just kõige heatahtlikumad.

Carlotta vaatas kaua aega lage. Lõpuks, otsustanud endale veidi mitte millegi eest kätte maksta, tõusis ta püsti. Teel mõnda varjulisse kohta nägi ta Saskiat ja mingit kassi.

OT: Ega ma ära ei läinud... Olin minemas...

Steve jäi seisma. Mõtles hetke, pööras ümber ja hakkas minema sinnapoole kuhu oli läinud Saskia. Peatselt jõudisgi ta kohale, kuid peale Saskia oli seal veel üks majahaldjas ning kass.

"Mida sa siit tahad. Helatsust või?" Küsis Saskia.
Ma ei plaani olla mingi tunnetega titt. Valitse end Saskia! Lausus neiu oma mõtetes.

Heh, mingi poiss. Mõtles Carlotta. Talle ei meeldinud eriti poisid. Siiski on aeg mõne normaalse kutiga tutvust teha... otsustas ta. Kiiresti sammus ta teistele lähemale.

Kath loobus kassi mängimisest ja tajas end tagakäppadele muutudes samal ajal inimeseks. Ta vaatas teist poole.
"Mis toimub?" küsis ta. Tal polnud mõtet varjata oma animaagsust ta oli ju kaelarihmaga (registreeritud)

"Ta siin räägib Lucy´t taga. Sa vist tead küll miks see mulle ei meeldi..." Saskia heitis vihase pilgu poisile ja lisas.
"Ja siis minult veel miks!"

Huhh, jälle tüli, mõtles Carlotta.
„Hmmm, kas keegi tahaks mind millseki kampa võtta?“ Ta lootis, et jah.

"Muidugi," sõnas Kath naeratades.
"Me võime koos vaidlust kuulata," sõnas ta irooniliselt ja jälgis Saskiat.

Saskia istus mossitades põrandale ja nihkus seina äärde. Ta rääkis veidi oma majahaldjaga ja heitis siis pilgu õue.
Täiskuu tuleb jälle...
Ta majahaldjas kadus ja seega tõmbas Saskia oma võlukei välja. Ta kutsus esile oma patrounuse, et saaks toredadest asjadest mõelda samas, kui hunt koridorides jooksis.

"Heh, inimesed on imelikud!" otsustas Carlotta. Ta vaatas ammulisui Saskiat. Hunt jooksis tema poole.

Kath mühatas teeseldes kohutavat pettumust.
"Ei lastagi vaidlust kuulata," siis vaatas ta veel hetke Saskiale ja tolle patronusele järgi ja pööras siis poisi poole kellega oli vaidlus toimunud.
"Mis juhtus?" küsis ta Steve'lt.

"Eee... Ma ise ka ei tea eriti hästi..."
Seejärel liikus poiss uuesti Saskia juurde ja istus ta kõrvale. "Vähemalt sa võiksid teada, et see Dorklane keda sa ennem mainisid ei meeldi mulle." Steve vahtis vastasseina.