Rollimäng.

William ärkas üles paar tundi enne enda majakaaslasi.
Ta vahetas riided ja lahkus magamistoast kuna oli üks enamikust õpilastest, kes koolivaheajaks koju sõitsid. Mõtliku ilmega istus ta tugitooli.

Kalene leidis Willi ja küsis, mis poiss teeb.

Anna avas ettevaatlikult silmad. Nähes, et on oma natuke kõvas aga mugavas voodis, ohkas tüdruk kergendatult. Tal polnud õrna aimugi, mis puhketoas juhtunud oli. Olles õnnelik, et on seal kus peab, vahetas ta balli kleidi, mis tal selga oli jäänud, mustade kitsaste teksaste ja tumerohelise maika särgi vastu. Anna tõmbas veel jalga mustad ketsid ning kammis sirged peaaegu mustad juuksed. Eelmise õhtu meiki mahavõttes, otsis ta välja musta laineri, ning tõmbas üle mõlema silma joone. Keelega üle huule libistades väljus tüdruk toast ning läks suurde saali, mis oli jälle selline, nagu alati.

Drake kõndis rahulikult raamatukogus ringi mõeldes kuidas sokutada
Slytherini puhketuppa üks korralik ja mõnus pasapomm. Samal ajal näris ta kaneelirulli.

Gat keeras külge kuuldes ikka veel mõne pakkimist.
'Nad on tüütud.' mõtles ta ja magas edasi.

Jack ajas ennast ülesse. Pani selga teksad ja särgi ning lonkis siis puhetuppa.

Ariana suundus, riided vahetanud, Suurde Saali. Marcus samal ajal juba oli seal, unine, nagu alati hommikuti.

"Suurde saali lähen kohe," arvas Will suunates pilgu ühte punkti ta ees oleval seinal.

"Kas sa lähed koju?" küsis Kalene poisi juukseid oma sõrme ümber keerutades.

Poiss noogutas ja tõusis püsti. Ta oli valmis suurde saali minema.

"Lähme koos suurde saali?" küsis tüdruk.

"Võib kah," pomises William ja võttis Kalene käest kinni, et koos suurde saali minna.

Kalene vaatas Willile otsa ja teatas, et tal polegi enam kõht tühi.

"Mul ka mitte," vastas poiss Kalenele otsa vaadates. Willi mõtted olid söögilt mujale viidud.

"Lähme sinnapoole!" arvas tüdruk ja osutas suvalisele koridorile.

Poiss nõustus temaga ja nad liikusid edasi.

Nad otsustasid ühe nurga taha paikseks jääda.

Jack vedas ennast Suurde Saali ja istus laua taha. Nagu alati oli seal tüütu jutuvada.

Gat ajas ennast haigutades üles. Käis pesemas ja pani selga mustad kitsad teksad, valged tikkkontsaga poolsaapad, musta topi ja valge mantlitmeenutava pintsaku. Veelkord haigutades lahkus ta magamistoast ja läks Suurde Saali. Tülpinult valas ta endale kohvi.

OT: Täiega lõbus.

Marcus võttis mingi kahtlase väljanägemisega saia ja hammustas seda. Suht hea.

Kalene vaatas poisile uuesti silma.



Umbes poole tunni pärast lahkus tüdruk kiiruga.





OT:

Kui Kalene lahkunud oli läks Will tagasi puhketuppa asju pakkima.
Enam polnud palju aega jäänud.

Kalene jooksis kohe üht oma sõbrannat otsima. Kahjuks ta ei leidnud teda. Siis läks tüdruk sööma.

Kui poiss puhketuppa jõudes avastas, et see oli tühi nagu tavaliselt otsustas ta enne suurde saali minemist ühe suitsu teha.
See tehtud vantsis Will suurde saali sööma.

Kui Kalene Willi märkas, tegi ta kohe poisile enda kõrvale ruumi.

Will (nähes, et ühtegi teist vaba kohta ei ole) istus tüdruku kõrvale ja asus röstsaia sõõma.

OT: Millal vaheaeg algab?



Arst vaatas Kiyo vigastused üle ja lubas ta siis sööma. Yuki keksles poisi ümber nagu purjus kutsikas.

"Kuhusavaheajallähed?" küsis poiss ühe hingetõmbega. Ta suu oli saia täis.
Üks teisel pool lauda istuv 3. klassi tüdruk vaatas teda imeliku näoga, kuid poiss ei märganud seda.

"Koju. Kuigi ega keegi mind vist eriti sinna ei taha," ütles Kalene ja lükkas toidu eemale.

Will neelas saia tervenisti alla ning tõmbus näost natuke lillakaks, kuid lämbuma ei hakanud.
"Miks mitte?" küsis ta vaikselt.

"Mh, ma olen ikkagi selline... Noh, nagu ma olen. Ja nad arvavad, et ma olen karmilt ohustatud ja mingi riskigrupp või midagi."
Kalene vaatas poisile otsa.

"Eee... Misasja?"
Will ei olnud saanud aru mitte üheski sõnast.

"Räägiks sellest kuskil mujal. Siin on liiga... avalik," ütles Kalene püsti tõustes.

"Eeem... Okei," vastas Will samuti püsti tõustes. See tüdruk temast paari meetri kaugusel ikka jõllitas teda. Poiss viipas talle käega, mille peale tüdruk ehmus ja Will lahkus saalist.

"Mida sa küsisidki?" Kalene viis poisi sama nurga taha, kus nad ennegi olnud olid.

"Seda, et ee..."
Poiss mõtles hetke.
"Miks sind keegi koju ei taha?"

"Noh, ma olen neist erinev. Nad ei aksepteeri seda eriti," ütles Kalene kurblikult.

"Okei," vastas poiss, tahtes parem teemat kuskile mujale viia.
Äkitselt lipsas ta suust välja ettepanek enne, kui ta selle peale üldse mõelda oli jõudnud: "Sa võid ju vaheajaks minu juurde tulla, kui tahad?"

"Oh? Nii armas et sa seda pakud... No okei..." ütles Kalene ja kallistas poissi.

OT: Keegi küsis, millal vaheaeg. Et sööte ära, ja siis läheb rong. ; )

Gat lürpis tülpinult kohvi ja võttis kõrvale juustuga sarvesaia, mis oli veel soe. Ta toetas küünarnuki lauale ja jõllitas kohvitassi.

Jack sõi mõned võileivad ja jõi nende kõrvale kohvi. Poolekõrvaga kuulas ta jutuvada.

Anna solkis lusikaga oma kohupiima. Tüdruk võttis paar ampsu toidust, aga isu tal väga ei olnud seega otsis ta laualt piparmündi tee ning rüüpas seda aeglaselt, väikeste lonksudega.
Tüdruk polnud siiani otsustanud, kas jääda või mitte... Ta igatses netti ja oma muusikat, aga kodus on ka ülejäänud asjad, mis teda väga ei tõmmanud.

"Äkki me peaksime nüüd liikuma hakkama? Ma pean kiiresti ühe kirja saatma," sosistas Kalene poisile kõrva.


Kiyo istus laua taha ja tegi ka Yukile ruumi. "Võileiba?" küsis ta tüdruku poole saiakorvi ulatades.
Yuki naeratas ja võttis ühe keskmise suurusega kukli naeratades vastu.



OT: ÄRATUS!!!

OT: Wakey-wakey, jah.

Yuki määris kuklile võid ja sõi siis selle ära.

Ariana tõusis Ravenclaw'i lauast ning väljus suurest saalist, pilk eemalolev. Taaskord nägemus vennast, aga mitte midagi hullu. Tüdruk sammus teisele korrusele ning istus aknalauale, pilk väljas.

Kui Yuki ja Kiyo söönud said, tõusid nad püsti ja jalutasid käest kinni hoides teisele korrusele.

Ariana pööras pilgu kahele inimesele, kes teisele korrusele olid tulnud, huulil kergelt pilkav muie. Armastus. Väkk.

Yuki kihistas kui Kiyo talle teatud asju kõrva sosistas. Siis aga nägi ta neid vaatavat tüdrukut ja muutus morniks.

Ariana vahtis jälle aknast välja, pilk pooleldi puudel, pooleldi nägemusel.

Yuki pöördus tagasi Kiyo poole, tõusis kikivarvukile ja suudles poissi. Nad naersid edasi, tegemata välja akna peal olevast tüdrukust. Nende kampa vahiti ju niikuinii imelikult.

Eriti rõve. "Teil ei ole nagu mitte mingisugust austust kaasõpilaste vastu, kes läheduses on?" küsis Ariana külmalt, kui neid ei vaadanudki, aga ta kuulis nende rõvedat ilast matsutamist. Toit hakkas üles tulema juba.