Rollimäng.

Marcus pani paberid klassis laua sahtlisse ning väljus ruumist. Ta lukustas suure ukse ning kõndis mööda vangikoobaste koridore üles, vestibüüli poole.

"Me kavatsesime teha väikese peo, nii mõni sõber ainult... Või siis suure, me pole veel otsustanud" ütles Kiyo ja viskas kivi kaugele vette. Ta oli selles osav.

"Kus? Jaapanis?" küsis Yuki. Poisid elasid Kyotos, aga Yuki elas Tokyos. Siiski arvas ta, et saaks sinna sõita.

"Ei, koolis ikka," vastas Ken ja viskas kivi Kyio'st kaugemale.

"Aa, okei. Muidu, Takeru ei olnudki eile peol?" küsis Yuki kaksikute 15-aastasele vennale viidates.

Marcus läks treppide juurde ning hakkas rahulikult üles minema, kolmandale korrusele. Tal oli vaja direktoriga rääkida.

OT: Raamatus oli kirjutatud, et dire kabinet 8 korrusel, kaardil siin on 3 korrus.

"Gat," Gat võpatas kuuldes oma nime, kustutades suitsu, kes teab mitmes see veel oli, vaatas ta hüüdia poole. Ta naeratas kergendunult nähes, et tulija oli Amy. "Kus sa oled olnud?" hurjustas punapäine sõbranna, "Ma nägin sind eile peol," jätkas Amy, "Sa tulid sinna õpetajaga?" Gat kortsutas kulmu Amy sõnavalingu peale. "Ma olen olnud väljas, jah ma käisin eile peol, ja ma ei tulnud sinna õpetajaga vaid me sattusime sisse tulema samal ajal," selgitas Gat. Amy vaatas teda hetke umbusklikult kuid rahunes siis ja istus tema kõrvale murule. "Ma muretsesin, kui sa puhketuppa tagasi ei tulnud," ütles Amy ja kallistas Gat'i. "Sa tead, et sul pole vaja muretseda, ma saan hakkama," sõnas Gat naeratades. "Ei ole vaja muretseda? Kas sa mäletad mis viimane kord juhtus kui sa ära kadusid!" Amy lausus need sõnad tõsiselt ja kulmukortsutuse saatel. Gat tegi grimaassi enne kui vastas. "Jah, ma mäletan!" hüüatas Gat ja vaatas kurva pilguga sõbrannat ja silmitses seejärel oma käsi enne kui jätkas: "Ma läksin tülli oma perega, ma ei räägi siiani oma vanematega, ma kolisin ära ja nad saadavad iga paari kuu tagant venna mind kuju veenma." Gat raputas kurvalt pead: "Unustame selle." Amy vaatas Gat'i hetke imelikult kuid hakkas siis teisel teemal rääkima: "Järgmisel reedel on jõuluball, kas sa teadsid?" Amy pidas hetke vahet ja jätkas: "Mis sa arvad kellega sa lähed ja mis kleidi sa selga paned?" Gat ei vastanud vaid jäi mõtlema mida ta peaks selga panema.

OT: Vesisüliti läbi mille dire juurde pääseb peaks olema kolmandal kabinet ise kaheksandal või midagi taolist.

OT: Minu meelest oli sissepääs ka 8 korrusel... aga ma võin ka eksida. Minu meelest oli midagi sellist kuuendas raamatus, et Nymphadora tahtis dire juurde minna, oli kaheksandal korrusel, Harry tahtis just Tarvilikku tuppa pääseda.

Marcus ütles selgel häälel parooli ning astus trepile, kui veesülitite taga olev trepp nähtavale ilmus. Mees ei hakanud ise üles kõndima, vaid ootas, kuni trepp üles jõudis. Mõne hetke pärast astus ta trepilt maha ning koputas direktori kabineti uksele.

OT2: Kas dire on endiselt Dumbledore?

OT: Snape on surnud, Dumby ka, pealegi oli Slughorne üldse vahepeal nõiajookide õpetaja

"Me ei näinud teda" vastasid mõlemad poisid. Sally läks Ken'i juurde ja võttis tal ümbert kinni.

"Hakkab JÄLLE peale," ohkas Kiyo ja hakkas siis naerma. Yuki saatis talle õhusuudluse ja sosistas väga valjult jaapanikeelseid siivutusi.

OT: Sluggy vist ei kasutanud Snape'i ruume. Dire on siis Minerva.

"Sisse!" kostus seest hääl. Marcus avas ukse ning sisenes kabinetti.

"Ma ei tea, ma usun, et teen mingi aeg koolist minekut, et põiktänavale minna ja kleit leida," sõnas Gat mingi aja pärast vastuseks. Ta pani endale uue suitsu ette välja tegematta Amy nägudest.

OT: Kusagile peaks vist kirja panema kes on dire, ja kes majavanemad (viimase raamatu lõpus oli dire Longbottom?) ja muu kooli juhtkond või midagi.

OT: Longbottom oli Taimeteaduse õpetaja. Aga võiks jätta Minerva, ta oli ju asedirektor. Ma kirjutan siis need, kui aega on

Marcus vaatas McGonagallile otsa. "Noh?" küsis naine kannatamatult. Mees muigas. "Ma leidsin selle," ütles ta lauale lähemale astudes ning ühte heledat pärgamendirulli sinna visates. Naine krimpsutas nägu. "Kus kohast?" küsis ta kergelt väriseval häälel ning kohendas enda prille.

OT: Klassiruumi kasutas, aga eluruume vist mitte.

Sally lasi Ken'ist lahti, kuid Ken võttis tüdrukust uuesti kinni ja nad lendasic vette.

OT: Pohh, oletame, et klassiruumid olid ikka Snape'i ajast Minumeelest oli Sluggy ülevamal.

Yuki hakkas naerma ja lükkas ka Kiyo vette. Tunnid olid vist ka lõppemas, sest paljud õpilased tulid õue ja hakkasid plaksutama.

OT: Aa, ma mäletan ainult, et ta keegi oli, pole enam ammu Pottereid lugenud. Minerva sobib

"Sa ei tohikssuitsetada!" Sõnas Amy vinguvalt, "see rikub su tervise ära!" Gat vaatas sõbrannale otsa ja naeris: "Kas sa tõesti usud, et ma su jutu peale selle harjumuse maha jätan." Amy jõllitas Gat'i suurte silmadega ja vastas: "Ma tõesti loodan, et sa lihtsalt tüdined minu näägutamisest ja lõpetad."

Annal hakkas endalgi imelik seal passida ja õllitada, seega otsustas tüdruk välja vaatama minna. Nähes kuidas paljud õue suunduvad otsustas ka tema sinna minna, ju siis on ilus ilm.
Välja jõudes nägi Anna erinevaid kampu... Japsid, Carlid,
Dorklased, ülejäänd.... mõtestas tüdruk kõik kokku. Anna silmad pöördusid tagasi Carli juurde, seal nägi ta ka Kalene. Tüdruk otsustas nendega liituda, mis ajast Kalene Carliga suhtleb? Või toimub mingi fight?

Marcuse muie venis suuremaks. "Koridorist... väga silmatorkav paber. Ja see tekst... ma loodan juba teie enda heaolu pärast, et keegi õpilastest seda ei lugenud," ütles mees irvitades.

OT: Pidu on siis homme kell seitse? Ja kuna tuleb jõuluball siis on väljas talv ja Gat ning mõned teised istuvad lumel?

Gat lõpetas ja viskas koni minema. "Ma lõpetasin, näed," sõnas ta naeratades Amy'le. "Sa tead, et ma ei mõelnud seda!" torises klassiõde. Gat ajas ennast püsti. "Ma usun, et lähen vaatan kas leian endale kleidi." Ka Amy tõusis ja hakkas rääkima: "Praegu? Londonist? Sinna on aega ju..." Gat mõtles sellele hetke ja vastas: "Mul on igav, praegu on samahea aeg kui iga teine."

OT: Inglismaal on vahel talvel ka soe, niiet lund pole paraegu, aga järgmine päev hakkab sadama

Sally tõusis püsti ja väänas ennast kuivaks. Siis hüppas ta uuesti vette, otse Ken'ile selga.

"Kuidas te ära ei külmu?" küsis Yuki Kiyolt, nähes Keni ja Sally armastusmänge.
"Sa kütad mu sisemuse põlema, seepärast," ütles Kiyo jaapani keeles ja tiris Yuki vette.

OT: Eem... mina ei tea. Varsti peaks olema jah.

Kui Sallyl ja Kenil külm hakkas ronisid nad veest välja ja kuivatasid end ära. Siis nad soenesid veel natukene ja mõtlesid välja mingit kavalat plaani.

"Kuulge, läheks floopulbriga Londonisse?" pakkus Yuki äkki.

"Hea mõte, mul lähekski kleiti peoks vaja," ütles Sally. Nad ootasid, kuna Yuki ja Kiyo eemale vaatasid ja võtsid nende jalanõud ja sokid ning jooksid nendega minema. Eemal panid nad need võluväega puu otsa hõljuma.

"Mida paganat?"
Yuki ja Kiyo jooksid paljajalu mööda külma maad, et kiusajad kätte saada.

Sally ja Ken jooksid puu taha. Ken võttis siis Sally salli kaelast ja jooksis sellega minema. Sally jooksis talle järgi.

"Näeme hiljem," ütles Gat jättes Amy puu juurde seisma ja läks tagasi lossi. Ta oli otsustanud enne Londoni külastust riideid vahetada. Gat kõndis kiiresti ja ta oli peagi puhketoas. Kiiresti riided vahetanud, veidi tumedamad kitsad teksad ning musta värvi triiksärk ja tume kapuutsiga mantel, läks Gat küürusnõia kuju juurde lausunud sõnad käigu avanemiseks, sisenes ta käiku. Nüüd kõndis ta Mesikäpa poole, et sealt kaduda ja ilmuda oma Londoni korteri lähedusse.

Minerva sättis enda prille ja kahmas kirja enda kätte. "Sa lugesid seda?" küsis ta kiledalt. Mark hetk. Marcus naeris vaikselt. "Jäi silma. Ja kui juba põnev koht oli... siis lugesin läbi." Ta naeris taas.

"Noo... Accio sokid ja jalanõud!" hüüdis Kiyo naerdes.

Ken jäi seisma ja teeskles väsinut. Sally püüdis ta kinni ja krabas oma salli järele.

Kui Kiyo ja Yuki oma asjad kätte said, tegi Kiyo ettepaneku Londonisse minna.

Sally ja Ken olid nõus ja nad hakkasid arutama kuhu minna Londonis.

"Aga lähme ennem kohale, siis vaatame. Läheme kõik kaminate kaudu ja saame kokku riidepoe ees," pakkus Kiyo.
Yuki oli nõus.

Sally ja Ken olid ka nõus. Sally hakkas koos Yukiga tagasi lossi poole minema.

OT: Haha, riidepood Veits liiga üldine nimetus minu arvates.

Anna mõtles poole teepeal Kalene juurde ümber, ta otsustas pigem sisse minna, sest tal hakkas külm. Eks hiljem küsib mis juhtus.
Tüdruk läks puhketuppa, sest enamus suurtematest olid õues ja mingite tattidega ta koolipeal hängida ei viitsinud.
"Tsau tips, kuule, tuled ballile minuga?" kuulis ta Alexit küsimas esimese asjana kui Anna puhketuppa jõudis.
"Ei tänan," vastas tüdruk nii muuseas ning istus Alexist ja tema kambast kaugeimale toolile. Tüdruk nägi kuidas Alex päris löödud oli, aga ta ainult muigas selle peale.

Minerva sättis jälle prille. "Sa ei räägi sellest kellelegi?" küsis ta nõudval toonil. Marcus irvitas. "Miks peaks olema minu asi teiste eraelu levitamine?" küsis ta lõbustatult.

"Noh, läheme siis!" ütles Yuki tuppa jõudes ja kaminasse ronides. Kui ta kokkulepitud kohta jõudis, olid kaksikud juba seal.

Minerva kehitas õlgu. "Minu pärast saatke neid... khm, armastuskirju kellele tahes, mul on ükskõik. Nüüd ma lahkun," ütles Marcus lõbustatult. Naisele pilkavalt naeratanud, lahkus ta kabinetist, jõudes siis kolmanda korruse koridori tagasi.

Sally pühkis ennast tolmust puhtaks ja vaatas ringi. London oli äge.

Marcus läks treppide juurde ning läks üles, kaheksandale korrusele. Seal istus ta aknalauale ja vaatas alla, õue.

"Ostame kõigepealt omale balliriided," pakkus Kiyo, aga siis tõmbus ta ühe nurga taha ja tiris ka venna kaasa.
"Isa on seal!"

Varsti tuli tema juurde mingi seitsmenda klassi poiss.
"Hei... ee, Morphine? Kuule sa ballile ei tahaks minuga tulla?" küsis poiss "Ma muide Joseph"
"Okei, miks ka mitte... sa võid mind Annaks kutsuda." naeratas tüdruk. Niikuinii enamus lähevad, eks saab ka eada mis toimub. Vähemalt Joseph tundub suht normaalne, kuigi varem tüdruk temaga rääkinud polnud.
"Okei, homme pool seitse siin siis?" küsis Joseph kinnituseks.
"Davaii," vastas tüdruk.
Poiss viipas ning väljus puhketoast.

Jõudnud Mesikäppa viiva käigu lõppu Gat kadus ja ilmus taas välja ühes ummiktänavas oma korteri läheduses. Vaadanud hetkeks ringi hakkas ta jalutama korteri poole. Peagi jõudis ta korterelamuni, ta astus massiivsest uksest sisse ja sisenes lifti. Vajutanud kolmanda korruse nuppu vaaatas ta lage kuni lift seisma jäi, seejärel lahkus ta liftist. Gat avas oma korteri ukse ja sisenes elutuppa.

"Kuulge, ma lähen puhketuppa. Ma pean natuke õppima ka," ütles Kalene püsti tõustes. Ta tuigerdas minema.

Will tõusis ning läks tagasi lossi. Poiss kavatses puhketuppa minna.
Teel kohtas ta Kalenet.

"Tsau jälle!" ütles Kalene poissi märgates.

Pagan, ma juba unustasin, et mul nüüd kleiti vaja Mõtles tüdruk ning leidis laualt kellegi laokile jäetud raamatu. Tüdrukule tundus pealkiri normaalne ning ta otsustas seda lugema hakata.