Rollimäng.

"Tsau, tsau," lausus poiss vastu.
"Sa teadsid, et see ball toimub homme?"

"Duh, me pidime ju koos minema," naeris Kalene.

"Seda ma tean," pomises poiss.
"Lihtsalt mul on vaja kodust läbi käia."

"Kus sa elad üldse? Muidu ma pean vist ka minema."
Kalene otsis seinalt tuge.

"Londonis," vastas William mõeldes, et kas ta peaks kasutama floopulbrit, ilmumist või midagi muud.

"Ma arvan, et ma ilmun. Neid ilmumiskaitseid pole enam niikuinii koolis."
Kalene võttis võlukepi välja.

OT: Sigatüükas ei saa ilmuda. (igaksjuhuks ütlesin)


"Ma vist käin korra puhketoas ära ja siis lähen," mõtles poiss valjusti.

OT2: Ja kui mitte täisealine ilmub, siis on tal noh jälg küljes, et saadakse teada.

OT: Tean, et jälg on, aga nüüd, kui voldemort surnud on, kas siis ka ei saa?

Viimasel hetkel tuli Kalene'le mõistus tagasi.
"Will kuule, võib ma ilmun koos sinuga? Läheks Siganurme ja siis..."

OT: Voldemort ei puutu asjasse ju. Voldemort tahtis selle abil Harryt püüda. Aga see on ju sama põhjus miks mitte täisealised võluda ei või.

"Kui sa soovid, jah," lausus poiss ning lippas kähku magamistuppa, sest nad olid vangikoobastesse jõudnud. Sealt haaras ta paar asja, mille pani seljakotti ning läks tüdruku juurde tagasi.
"Muide, Siganurme pole vaja ilmuda, sest ma pean nagunii sinna jala minema."

"Geenius, seda ma mõtlesingi."
Kalene vaatas poissi.
"Muide, ma elan Saksamaal."


OT: Muide ma lugesin just Wikipeediast, et sinna kooli saavad aint inglased ja iirlased a suva see

OT: Nii et japsid, kaduge koolist välja.

"Sa polegi inglane?" imestas poiss, kui ta lossist välja jõudis.

"Mu ema on inglane ja paar õde ka," ütles Kalene.

"Eee... Lähme peksja paju, kaudu?" küsis poiss, kui eemal puud nägi.

OT: Loodan, et see on alles.

"Lähme pigem lihtsalt väravast," tegi Kalene ettepaneku.

Anna tüdines varsti lugemisest ning otsustas kleiti otsima minna. Niikuinii homme ei jõua.

"Okei," vastas poiss, kui nad kooli väravast välja jõudsid.
"Ma lähen londonisse siis."

"Oot, ma tulen kaasa ja siis lähme koos minu juurde," teatas Kalene.

"Saksamaale?" üllatus Will. Poiss oli plaaninud ainult kiirelt enda kodus ära käia ning tagasi kooli tulla.

Gat hakkas just magamistoa poole suunduma, et oma kapist, mugudepangakaart otsida ja ka vanaemalt päranduseks saadud võlurite pangakambri võti, kuid ehmatusega märkas Gat kedagi oma köögi laua taga istumas. Silmad jahmatusest pärani tundis ta ära oma venna. "William?" mõmises Gat uskumata, et Will seal oli. "Mida sa siin teed?" küsis Gat ehmatusest toibudes. Vend silmitses Gat'i läbitungiva pilguga enne kui rääkima hakkas: "Ma võiks sama sinult küsida, kas tõesti on vaheaeg juba alanud?" Gat istus ühele toolile söögi nurgas, enne kui vastas: "Ei vaheaeg ei ole alanud, kuid siiski sa ei vastanud minu küsimusele. Mida Sina siin teed?" Will ei vastanud kohe vaid valas endale enne tassi kohvi. "Soovid ka?" küsis ta õelt, Gat raputas pead, selle peale vaatas William Gat'i üllatunult. "Mis ajast sina kohvile ei ütled?" küsis vend Gat'ilt. "Alates nüüdsest, mida sa tahad?" küsis Gat uuesti. "Kas sa tuled jõuludel koju?" küsis vend kohvi rüübates. "Ma olen kodus," sõnas Gat kuid nähes venna ilmet ta jätkas, "ei ma ei tule sinna, mul on siin ka väga hea." William võttis taas lonksu kohvi, "Miks?" küsis ta siis. "Sa tead väga hästi miks, kuule ma pean minema," sõnas Gat tõusis ja suundus sinna kuhu oli valmistunud minema enne venna nägemist, magamistuppa. Gat läks oma suurde magamistuppa punase riide ja muude asjade kapi juurde mis seisis voodi vastas ja hõlmas tervet seina. Avanud ühe sahtli paljudest leidis ta oma pangakaardi ja ka võluritepanga võtme. "Kuhu minek?" küsis William, kes oli Gat'ile nähtavasti järgnenud. "Ma mõtlesin oma riidekappi uuendada," sõnas Gat vennale. "Tõesti? Ja selleks läheb sul vaja seda mugude asjandust?" küsis vend. "Jah, ma mõtlesin, et lähen vaatan kas Katie'l ja Jack'il on nende poes midagi huvitavat," Katie ja Jack on Gat'i sõbrad kellegata kohtus kolme aasta eest, Katie on mugu ja Jack võlur, nad omavad (pidulike)riiete poodi. "Miks sinna?" küsis William, ka tema teab neid. "Sigatüükas on jõuluball ning mul on kleiti vaja," sõnas Gat haarates kapist ühe musta värvi seljakoti ja nagist mootorratta võtmed. "Ma nüüd lähen, sa võid vanematele edasi öelda, et mina sinna ei tule, ja kuule kui sa lahkud ole kena ja lukusta taas uks, eks," ütles Gat ja enne kui vend midagi öelda sai oli Gat uksest väljas ja ta kadus.

OT: Ma sattusin hoogu.

"No palun, mul on vaja kleiti. Ma võtan õe oma."
Kalene võttis poisi käsivarrest kinni- ta oli valmis ilmuma.


OT: Jamh

Will vaatas korra tüdrukule otsa ning siis käis poisi kõust läbi jõnks ja hetk hiljem olid nad ühe suure kortermaja ees. See oli ikka selline nagu poiss mäletas. Enamus korteritest selles majas olid tühjad. Korterid kus keegi elas asusid allpool, poisi korter oli aga kõige ülemisel korrusel.

"Sinu kodu? Lahe, võin ma ka sisse tulla?"
Kalene vaatas maja.

"Küllap, vist," leidis poiss ja sisenes majja. Ta läks lifti juurde ning kutsus selle nupuvajutusega esimesele korrusele.

Kui lift saabus, läksid nad sisse. Kalene küsis, mitmendal korrusel poiss elab.

"Viimasel," vastas poiss ning vajutas nuppu millele oli kujutatud number 19.

Peagi oli lift kohal ja nad astusid välja. Uksel oli number 68.

Poiss võttis taskust võtme ja keeras ukse lahti. Kõik oli nii nagu ta oli selle jätnud, korras.
"Ootad siin?" küsis William.

"Okei, aga tee ruttu!" ütles Kalene seinale toetudes. Pea käis ringi.

Poiss noogutas ning liikus edasi magamistuppa. Ta viskas seljakoti voodile ning avas öökapi esimese sahtli. Sealt võttis ta välja 6 suitsupakki ning toppis need kotti. Teises sahtlis oli kilekoti sees umbes 12 tabletti. Ka need pani William seljakotti, siis võttis ta natuke raha, kolmandast sahtlist.
Kui poiss valmis oli läks ta tagasi tüdruku juurde.
"Korras."

Nad läksid õue ja Kalene seletas täpselt, kuhu teda juhtida on vaja.

Poiss ohkas ning ulatas tüdrukule käe, et nad koos ilmuda saaks.

Peagi olid nad vana väikese hurtsiku ees. Kalene keeras end seljaga maja poole.

Samamoodi tegi ka Will. "Siin sa eladki?" küsis poiss.

"Just, siin!" ütles Kalene vanast hurtsikust üle tee asuva modrnse maja poole osutades.

"Okei, normaalne," vastas poiss.
"Sa elad koos vanematega?"

Gat ilmus kortermaja kinnisesse parklasse. Ta läks oma ratta juurde, käivitas selle ja sõitis väravani, avanud mehaanilise värava sõitis viie kvartali kaugusel asuva (pidulike)riiete poe poole. Liiklust oli ähe ja Gat jõudis kiiresti kohale. Ta parkis Mootorratta poe ees olevale väikesele parkimisplatsile. Kiiresti ületas Gat tee ja sisenes poodi. Uksel seisma jäädes vaatas ta ringi, pood ei olnud väga suur aga see oli parajalt hubane, kuid neutraalne. Kingad olid ühes seinas riiulitel kleidid ja ülikonnad ning holmasid ülejäänu ruumist, aksesuaarid ja kotid olid leti lähedal asuvatel riiulitel, riietusruumid olid aga teises ruumis, neid oli kolm. "Katie!" hüüdis Gat. Peagi kuulis ta kontsade klõbinat ja nägi Katiet enda poole tulemas näol lai naeratus. "Gat? Mis sind siia toob?" küsis ta rõõmsalt, "Vaheaeg ei ole ju veel alanud." Gat naeris enne kui lausus: "Ei vaheaeg pole veel alanud, kuid meil toimub jõuluball ja mul on selleks kleiti vaja." Katie, pikkade blondide juustega, sale, Gat'iga enam vähem ühepikkune, kenade rohekate lõbusate silmadega ja umbes 26 aastane, tegi pettunud näo: "Ja mina lootsin, et sa igatsesid minu järele." Gat kallistas Katie't: "Seda ka aga vajadus kleidi järele tõi mind sinu juurde varem." Katie säras, ta oli alati nii rõõmsameelne. "Nii on sul mingeid erisoove?" küsis Katie kohe pilk nüüd tõsine. "Mmm...ma mõtlesin võibolla midagi punast, kindlasti peaks see olema pikk, äär kergelt vastu maad liibumas, see võik olla hästi istuv ja kantav ka teistel formaalsetel üritustel," seletas Gat. Katie mõtles hetke ja hakkas siis rõivaridade vahel ringi tuusteldama otsides kleiti, mis tema arvates sobiks Gat'ile ja ka Gat'i kirjeldusele kleidist mida ta soovis. Peagi tuli ta tagasi kolme eri lõikelise ja erinevate punastes toonides kleidiga. Ta suunas Gat'i riietus ruumi ja käskis tal neid proovida. Esimene kleit oli, Gat'i meelest liiga sünge ja massiivne, seega see lange välja, sellega nõustus ka Katie. Teine tundus Gat'i seljas absurdne, Gat'il polnud mingit tahtmist printsessi mängida. Kolmas kleit kui Gat seda enda seljas peeglis nägi, ta oli vapustunud, Ideaalne. Katie lõi rõõmsalt käsi kokku kui kleiti Gat'i seljas nägi. Ta jooksis hetkeks eemale ja tuli siis tagasi näpu vahel kleidiga samas toonis paelkingad, tikkkontsaga. "Need sobivad selle juurde ideaalselt," ütles ta Gatile. Gat proovis ka kingi ja nõustus Katiega, need tõesti sobisid. Gat maksis asjade eest, ta oli ostnud ka kena punase roosiõiega kaelaehte, ja jättis siis Katiega hüvasti. Gat, kleit ja muud asjad nüüd kotis, läks oma mootorratta juurde ja sõitis nüüd tagasi oma korteri poole. Ta tundis kergendust, et oli leidnud endale sobiva kleidi Katie juurest, sest vastasel juhul oleks arvatavasti kulunud selleks meeletu aeg.

OT: Mõte jookseb Kleidi pilt Sest ma ei viitsinud kleiti kirjeldada saate pildi.

"Ei, ema ja kahe õega. Kaks õde elavad mujal, aga ilus kleit on siin. Isa ma pole kunagi näinudki, see oli... khm... üheöösuhe."
Kalene avas ukse.

OT: Deaam, hott kleit
OT2: ALAEALISED EI SAA ILMUDA NING KUI NAD KAASILMUVAD TÄISKASVANUGA, SAADAKSE SELLEST IKKA TEADA!!

Marcus ajas end aknalaualt püsti ning sammus treppidest alla. Ta läbis vestibüüli ja väljus lossist, kooli väravatest välja. Seal ta pöördus käigu pealt ja kadus. Hetke pärast ilmus ta enda kodu lähedal, Londonis, välja. Ta käis korterist läbi, võttis enda muguraha ja värgid, ning läks tagasi tänavatele, et endale ülikonda osta.

OT: Aga äkki ei huvita inimesi, kui alaealine ilmub täiskasvanuga?

"Kas ma ootan siin?" küsis poiss. Tal polnud mingit vajadust tüdruku perega tuttavaks saada.

"No sa võid sisse ka tulla, kedagi ei ole niikuinii kodus."
Kalene läks kõigepealt kööki ja võttis külmkapist süüa.

Sally ja Yuki ronisid ka nurga taha. Nad eemaldusid sellest tänavast ja läksid riietepoe poole.

"Okei," lausus Will ning läks majja sisse.

OT: Kas sa tahad mulle praegu öelda, et ministreeriumi ei huvita alaelised avalikult võluvad lapsed? Siis võivad sama hästi vanemad enda kaheteistkümne aastasele lapsele ilmumist õpetada ju. I don't think so.

Gat sõitis tagasi oma korteri juurde. Parkis mootoratta ja sõitis siis liftiga üles. Oma korteri ukseni jõudnud katsus ta ukse linki ettevaatlikult ja kui uks avanes, sai ta aru, et vend pidi veel seal olema. "Tere jälle," üledi Gat'ile kui ta sisenes. Gat vaatas ringi ja nägi venda tema punasel diivanil elutoas telekat vahtimas. "Tere," sõnas Gat vastu, "sul kuskile asja pole?" Vend tõstis pilgu ja vaatas Gat'ile silma: "Ei, tegelikult ei ole, sul läks kiiresti, ainult," Will vaatas kella, "natuke üle tunni aja." Gat naeris selle peale: "See tuli ka mulle üllatusena." Vend kergitas kulme ja vaatas teda mõistmatu pilguga. Gat hakkas seletama: "Tavaliselt läheb mul kõvasti kauem aega, kuid Katie'l oli ideaalne kleit." Venna ilme selgines. "Aga sa ei kavatse ikkagi koju tulla?" Gat'i lõbusus kadus. "Kas sa pead kõik ära rikkuma!" hüüatas ta. "Kui nad tahavad, et ma koju tuleks, tunnistagu seda! Mitte ärgu saatku sind!" jätkas Gat. "Nad ei saatnud mind, ma tulin ise," sõnas William ja pani teleka kinni. "Miks sa koju ei tule?" Gat turtsatas sarkastiliselt: "Miks? Küsi neilt! Peale selle ma olen kodus! See on minu kodu." Will vaatas korteris ringi ja kinnitas pilgu siis Gat'ile: "See on sinu kodu? See?" Gat ei vastanud kohe vaid läks magamistuppa, vend järgnes. "Jah, see on minu kodu, see on seda olnud juba üle aasta." Venna ilmes oli segadus: "Üle aasta?" Gat pööras ringi ja vaatas vennale otsa, sellal kui Gat vanematega tülli läks oli William kusagil Lõuna-Ameerika vihmametsades. "Jah, see on olnud minu kodu juba üle aasta," nentis Gat. Gat lõi ühe oma kapi sahtlitest lahti ja hakkas, ehtehunnikus sobrama, ta otsis ühte sõrmust mille oli saanud vanaemalt, kui Gat oliostnud kaelaehte punase roosiõiega oli ta arvanud, et ka sõrmus sobiks. Vend jälgis teda selja tagant: "Kas sa näed alati nii palju vaeva, mingi balli pärast?" Gat muigas: "Mulle meeldib hea välja näha ja ma ei näe vaeva, ma lihtsalt ei leia seda mida otsisn." Seda öelnud jäi Gat'ile siiski otsitud ehe silma. Sõrmus oli massiivne ja vanast hõbedast, kuid peal oli roositaoliseks lihvitud punane vääriskivi. Ka kaelaehe meenutas seda sõrmust, kuid ei olnud päriselt vanast hõbedast, vaidlihtsalt sellle taoline ja roosiõis klaasist, kuid nad olid imeline komplekt. Gat pani sõrmuse väikese karbi sisse ja siis kotti. Ta lükkas sahtli kinni. "Ma pean nüüd minema," sõnas ta vennale ja kallistas teda. "Pane pärast siis uks kinni, eks." Vend kallistas teda vastu ja lasi ta siis lahti. "Olgu, ilusat pidu sulle siis." Gat naeratas ning noogutas. "Näeme," sõnas ta ja lahkus korterist. Ta kõndis natuke tänaval ja kadus siis ilmudes välja Mesikäpa luugi all, käigus. Tal kulus veidi aega, et pimedusega harjuda kuid peagi liikus Gat taas käigu alguse poole, kust oli varem tulnud.

Marcus astus ühte pidulike riiete poodi, kus tagumises osas oli ka meeste ülikondasid. Ta läks nende juurde ning silmitses neid arupidavalt.

Gat ronis käigust välja ja sulges selle kiiresti. Rõõmsalt naeratades hakkas ta oma puhketoa poole minema.

Marcus pööras pilgu kolmekümnendates müüjannale, kes tema juurde tuli. "On olemas?" küsis Marcus. Naine andis talle ühe koti, milles oli ammu tellitud ülikond. Enda õnneks ei näinud mees ühtegi paremat ka, seega võttis ta koti vastu ning läks koos naisega leti äärde. Ta maksis ülikonna eest ning väljus siis poest. Ühe ummiktänava tagaotsa jalutanud, ta kadus, ning ilmus Sigatüüka väravate ees.

OT: Suhteliselt tavaline ülikond - Pilt.

Loomulikult ei saanud kõik koguaeg hästi minna. Pea aegu puhketoa sissekäigu juures sattus Gat vastamisi oma majavanemat. "Tere professor," ütles Gat tervituseks, tema õnnetuseks jäi majavanem seisma. "Miks sind tundides pole täna olnud?" esitati Gat'ile küsimus. "Ma tundsin, ennast hommikul halvasti," vastas Gat ja ta hääl muutus veidi hädisemaks, "ja ma läksin välja värsket õhku hingama. See mõjus ja ma suundun nüüd puhketuppa, et küsida teistelt, et teada mis ma pean järgi õppima." Gat'i silmitseti kahtlustavalt: "Pane selga oma koolirüü ja ära enam puudu." Majavanem lahkus. Gat ohkas kergendunult ütles Paksule Daamile salasõna ja sisenes puhketuppa.

Marcus jõudis umbes kümne minuti pärast enda kabinetti. Ta läks läbi varjatud ukse enda eluruumidesse ning pani ülikonna korralikult ära, et see sirge oleks.

Gat viis oma koti magamistuppa ja võttis sealt asjad välja. Ta laotas voodile punase kleidi pani sinna juurde ka kingad ning ehted, et näha millised need koos välja näevad.