Rollimäng.

"Midagi," sõnas Gat naeratades. Ta hoidis raamatut seljataga ja jätkas. "Läksin just oma puhketoa poole, kui kuulsin samme ja tulin siia."

"Aga miks oled sa Gryffindori puhketoast nii kaugel? Samuti ka välisuksest. Miks minna puhketuppa, kasutades raamatukogu koridori, mis ei vii mujale, kui ainult raamatukokku? Rohkem koridore pole siin," kallutas Marcus arutledes pead tahapoole. Ta oli üsnagi kindel, et tüdruk käis raamatukogus.

"Mul on kohutav suunataju," sõnas Gat ikka veel meeldivalt naeratades.

"Muidugi," venitas Marcus võltsitult mõistvalt naeratades. "Peaks ju ikka teadma, mitu korrust sa minema pead ja kuhu poole," lisas ta märkamatult lähemale astudes. Gryffindorlase selja taga oli tõenäoliselt midagi, mis teda välja annaks.

"Noh, mitmendal korrusel ma ültse olen?" küsis Gat lootes oma lolli mängimist veidigi usutavamaks teha.

Marcus ohkas. "Ära valeta," ütles ta kergel toonil ning aläks tüdruku juurde. Ta vaatas neiu selja taha ja muigas. "Raamat," ütles ta.

"Kuidas see veel sinna sai?" sõnas Gat kerge muigega hääles mida ta peita ei suutnud. Ta paistab klassi ees lühem, nentis Gat kui õps ta juures seisis.

Marcus naeratas taas. Ta võttis raamatu vaikselt enda kätte ning vaatas pealkirja. "Las ma oletan. Sul on nõiajookide kodune töö tegemata?" pakkus mees lõbustatult.

"Mitte ainult," tunnistas Gat ja ei suutnud muiet tagasi hoida. See kõik tundus meeletult naljakas.

"See polegi ainuke tegemata töö?" küsis Marcus uskumatult. Samal ajal pani ta raamatu lähedal olevale lauale, kuid ei läinud eemale. Tüdruk lõhnas tõesti hästi. Mitte, et Marcus vampiir oleks. "Ja mina arvasin, et teie seal Gryffindoris teete alati kõik tööd ära. Võib-olla teevad seda hoopis teised," lisas mees kergelt naeratades.

"Ma unustasin," vastas Gat kergelt ja vaatas õpsile otsa. Issand, ma tunnen ennast kääbusena.

Marcus naeratas. "Olgu. Ma arvan, et sa ei peaks keset ööd õppima, sa võid vähemalt nõiajoogid siis selleks korraks tegemata jätta. See polegi eriti tähtis osa. Kuid teised pead kindlasti ära tegema. Nõiajookides ma mõtlen. Teised ained... nendest ma ei tea midagi," ütles Marcus muiates ning vaatas samuti tüdrukule otsa. Ta oli kõvasti lühem, kui Marcus ise.

Gati suu tõmbus peaaegu kõrvuni. "Tänan ja ma olin valmis juba, kes teab mis soga korjama." Gat haaras lähedal olevalt laualt ühe käega raamatu ja märkas siis, et õps seisab tema ja ukse vahel. "Kas ma võin nüüd minna?"

Marcus muigas ning kallutas pead. "Ma ei tea... võib-olla peaks sul laskma siin kõik ained ära õppida?" pakkus Marcus kurjakuulutavalt venitades.

"Te teete nalja eks?" küsis Gat. Ta vaatas õpsi muiet ja ei saanud aru mida too mõtles, see ei meeldinud Gatile. Ta kaotas oma mõttelõnga tundes kui külm põrand on. iiks...oleks pidanud sussid otsima, mõtles ta viies pilgu oma sokkis jalgadele.

"Kas sulle tundub, et teen?" uuris Marcus lõbustatult. Ta polnud veel isegi kindel, kas ta laseb tüdrukul minna või ei.

"Mis ajast teie mind sinatate?" ei saanud Gat küsimatta jätta. Ta tõmbas varbad kõverasse ja lootis, et saab varsti selle külma põranda pealt minema.

"Juba ammusest ajast," hakkas Marcus naerma. Tüdruk polnudki märganud. "Ning ausalt, ma pole mingi kuningas, et mind teietama peab, seega võid ka sina mulle sina öelda," lisas mees.

"Olgu, kuid kui ma tõesti tahan koduste töödega enne hommikut valmis saada pean ma minema," Gat hakkas õpsist mööda minema kuid lõi ennast vastu lähedal asuvat lauda ära. "Mis ajast klassides nii kitsas on?" küsis ta nördinult ja vaatas mehe poole.

Marcus muigas. "See on kasutamata klass. Kui sa ringi vaatad, siis näed, et siin on rohkem kappe ja laudu ja toole, kui olema peaks," ütles mees lõbusalt, kuid vaiksel toonil.

"Ei noh tõesti," tusatses Gat ja istus lauale mille vastu oli end ära löönud. "See on meeletult lõbus eks," küsis Gat.

"Muidugi," muigas Marcus vaikselt naerma hakates. Ta vaatas tüdrukule otsa, taas silmis sõnulseletamatu pilk. Kuid ei, ta ei tohtinud ühtegi õpilasse ära armuda. Isegi lihtsad suhted... keelatud.

OT: Teil on nii lahe tekst siin


"Ma nüüd lähen, kell on palju," pomises Kalene ja hiilis minema. Ta nägi huviga avatud klassiust ja otsustas sisse piiluda.

"Jah, kui järele mõelda siis see on küll naljakas," Gat muigas ja naeris siis kaasa. "Kui asi nii jätkub siis ma esimestesse tundidesse ei jõuagi," väitis Gat ja surus maha tahtmise haigutada ja silmitses siis meest kes tema ees seisis.

Kalene nägi, et klassiruumis olid tema majavanem ja dorklane. Ta otsustas edasi luurata.

OT: Actually, klassi uks on kinni

Marcus muigas. "Olgu. Saadan su puhketuppa, kuna su suunataju nii halb on?" uuris mees lõbustatult, kuigi oli päris kindel, et tüdruk teadis küll, kus käib.

"Tore oleks," seekord ta ei suutnud haigutust tagasi hoida. "Mis see kell on?" küsis Gat ja hüppas laua pealt maa.

"Mingi kolm?" pakkus Marcus huupi. Tal polnud kella. Mees läks ukse juurde ning avas selle, nähes kohe Kalenet. "Olgu, mis toimub? Kohe puhketuppa, preili... Kalene," ütles Marcus kergelt ärritunud tooniga. Ta astus koridori ning hoidis Gat'ile ust lahti.

OT: Ma minema, homme tagasi

OT: Ok, siis lihtsalt sisetunne.


"Midagi on valesti," pomises tüduk ja tahtis ära minna, aga jäi rüüdpidi kinni.

Gat tuli klassist välja. "Kolm? Jh... arvatavasti" Täna ma küll õppima ei hakka.

OT: Ma pean ka varsti minema

Kui Kalene ära läks otsustas ka Anna edasi minna. Mõistes, et õues on külmem kui tema riietus selleks sobis, otsustas tüdruk hoopis aknale minna. Seda tegi ta alati kui tal igav oli. Nüüd pidi ta treppidest üles turnimaa, kuni leidis mõnusalt suure akna dorklaste puhketoa lähedal. Anna istus aknalauale ning jälgis järve veelt peegelduvat valget kuud.

Joshie oli oma voodisse magama jäänud. Aga poole öö pealt kadus tal uni ära ja ta otsustas kontrollida, kas tal on ikka kõik kodused tööd tehtud. Tegelt ta teadis juba, et tal on kõik tegemata.

Kui Kalene lõpuks oma rüü lahti sai, pobises ta kiiresti vabanduse ja jooksis vangikoobastesse. Ruttu puges ta teki alla ja teeskles magamist.


Yuki otsustas, et ta peab ka veidi magada saama. Ta läks oma tuppa, aga und ei tulnud. Haruko oli ka kadunud. Niisiis ta otsustas Kawaiiga rääkida.

Kui Yuki oli magama läinud, otsustas Sally pesema minna. Ta läks koridori ja suundus pesemisruumide poole, nähes aknalaual ühte tüdrukut istumas.

Marcus jälgis Kalene minekut ning pöördus siis Gat'i poole. "Lähme siis," ütles ta lihtsalt, hakates enda kohta aeglaselt gryffindori puhketoa poole minema. Et tüdruk järgi jõuaks.

Anna nägi äkitselt langevat tähte. Ta ei soovinud, sest teadis, et see on niikuinii mingi põlev kosmoseprügi. Pealegi, mida oli tal soovida? Surnuid ju elavateks soovida ei saa.

Josephine otsustas ikkagist magama jääda, kuna tal ei olnud üldse tahtmist õppida. Kalene jooksis samal ajal tuppa ja puges riietega teki alla. Imelik tüdruk, mõtles Joshie, vaatas siis mis tal endal seljas on ja hakkas naerma, rüü oli seljas.

Gat kõndis Marcusega tükk aega ühes tempos kuid otsustas siis: "Nii ei jõua ma enne tundide algust puhketuppa." Ta alustas kiiremat kõndi.

OT: Kas hommik ka juba kätte jõuab? ja Mis nädalapäev on?

Marcus muigas kergelt, ning tõstis samuti tempot veidikene. "Jõuaksid ikka," sõnas mees lõbustatult.

OT: Hommik jõuab varsti Ja nädalapäev... keda huvitab? Tööpäev igatahes, hommikul algavad tunnid

OT: Hommikul on esmaspäev, sest eelmine päev olid kõik ju väljas jn, et tunde polnud.

Sally kõndis edasi pesemisruumidesse ja käis duši all ära. Siis läks ta tagasi puhketuppa ja heitis magama.

Nähes juba taevast heledamaks tõmbumas, otsustas Anna tagasi puhketuppa minna. Hea poleks vahelejäämine olnud, kuigi, keda see huvitab, ega see midagi väga ei muuda.
Varsti avastas Anna end magamistoas voodilt lesimas. Tüdruk vaatas järjekordselt lage, mis polnud viimasest korrast muutunud, aga lage vaadata oli talle alati meeldinud.


OT: Hahaha, ma ei suuda, liiga koom, ma kirjutan arvuti klabiatuuril ja vanaema on külas ning arvab et vihma sajab.

OT: Ma eksisin sigatüükas ära... jama...

Will kõndis ikka veel suvaliselt koridorides ringi. Möödudes ühest koridoris, kus ta märkas enda majavanemat. Poiss jooksis edasi, nüüd aga vangikoobaste poole.

"See ei ole lõbus!" komenteris Gat vaikselt ja haigutas taas. "Ma ei jõua elusees kõike tehtud," sõnas ta ja lisas vaikse pominaga: "isegi maha tehes." Ta tõstis käe ja sasis oma juukseid. Nõme.

Marcus vaatas lähedal olevast aknast välja ja muigas. "Ma räägin õpetajatega, sa võid kohe magama minna," ütles ta hetke pärast. Pole vaja, et Gat vähese magamatuse pärast kokku kukub. Hetke pärast mees peatus, kuna nad olid jõudnud Gryffindori puhketoa sissepääsu juurde. "Olemegi kohal," ütles mees pead kallutades.

Tüdruk ei suutnud jälle magama jääda ning võttis sahtlist enda sodivihiku ja pastaka. Anna kritseldas midagi põleva silma sarnast vihikusse ning varsti virutas ta vihiku tagasi sahtlisse. "Mõttetu," pomises ta vaikselt.

"Tead ma pigem lasen neil punkte maha võtta ja tegelen siis nendega seal," sõnas Gat ja viipas käega maali poole. Mind nülitaks, mõtles ta ja muigas selle peale. "Homme näeme siis," ta keeras end magava Paksu Naise poole. Oh, issand ta hakkab mind igakord mossitades vahtima.

"Sa siis eelistad seda, et su majalt võetakse punkte ära?" uuris Marcus uskumatult, käed ristatud. Ta polnud veel lahkunud.

"Ikka," Gat muigas manades teiste ilmeid oma silme ette. "See teeks elu huvitavamaks."

Crystal kõndis mööda koridori proovides summutada klõpsatusi mida ta kingad kuuldavale tõid. Tüdruk oli liiga kauaks õue lugema jäänud ning nüüd, kui koit peagi saabumas, ei olnud lossis hulkumine kohe kindlasti üks ta meelistegevusi. Emilia oli just keeranud ümber viimase käänaku ning tahtis juba Paksu Naise portreeni kõndida kui hetkeks tardus ja tagasi koperdas. Õpetaja. Oi ei.
Hinge kinni pidades ja lootes, et midagi ei kuuldud hakkas neiu mööda koridori tagasi hiilima.