Rollimäng.

Tüdruk ohkas vaikselt, kui poiss ära läks ja jäi õpetaja vastust ootama. Arvatavasti saab ta suure karistuse, kuid kes teab. See õpetaja ei tundunud nagu Snape ja seega ei osanud neiu midagi oodata.

Sally tõmbas oma varbad veest välja ja tõusis püsti. Ta pühkis oma selja murust ja liivast puhtaks ja vaatas ringi. Sally sasis veel oma juukseid ja asus lossi poole teele. Ta jäi vahtima poisse ja naeratas neile. Üks nunnu poiss vilistas ka talle.

Will istus ikka veel tugitoolis, mõtlik nägu peas. Ülejäänud puhketuba oli tühi. "Tuleks ometi keegi," mõtles ta.

Sally astus oma puhketoa uksest sisse. Ta jälestas sinist. Ta mõtles, miks ta üldse Rawenclaw majja tahtis, Slytherin oli palju ägedam. Igatahes tõi Sally magamistoast oma õppimise ja hakkas nõiasõnade esseed tegema. Ta istus ainukesele vabale lauale, akna all.

Yuki ütles Kiyoshile ja Harukole ning teistele head aega ja läks puhketuppa. Ta otsustas veidi koolitöid teha. Yuki tõi oma koolitarbed ja istus mugavasse tugitooli ühe aasta vanema plika lähedusse. Ta kirjutas vana õpikut lehe all hoides.

OT: Magic, kas Haruko küsis Tokuchi nime?

Kuna kedagi puhketuppa ei tulnud otsustas poiss minna kooli peale uitama. Ta käis magamistoas, võttis igaksjuhuks kohvrist enda võlukepi, pani selle püksitaskusse ning lahkus puhketoast.

Sally nägi, kuidas üks japs tema lähedusse istus. Ta ohkas ja kirjutas edasi teemast, mida ta parasjagu just väga hästi teadis. Varsti oli tal essee valmis.

OT: Ja, aga sa pead need tegelased üle võtma. Haruko ja teised japsid, v vehkat tegema sealt, sest minu võim lõppeb


Yuki nägi, et see oli Sally, kes tema lendluudpallivõistkonnas oli. Ta polnud tüdrukuga muud kui trennialast juttu rääkinud ja tahtis temaga lähemalt tutvuda.

Sally hakkas oma asju kokku panema ja muigas vaikselt. Ta vaatas kella, mis oli juba sealmaal, et hakkasid lendluudpalli vabatreeningud. Ta mõtles, et läheb sinna, kuid ta otsustas veel natuke tugitoolis lamada ja inimesi jälgida.

"Sally!" kutsus Yuki meeskonnakaaslast. Ta osutas enda kõrval olevale tühjale tugitoolile.

Sally ehmatas ja vaatas Yuki poole. Ta naeratas ja läks koos oma asjadega tema kõrvale istuma. "Tere, Yuki!" ütles ta.

"Toua Tokuchi. Ma pean nüüd minema, sõber kutsub."
Tokuchi vabandas korra ja pööras ennast Kojima-chani poole.
Tokuchi ja Kojima-chan jalutasid koos lossi tagasi.

"Mis teed?" küsis Yuki esimese ettejuhtuva küsimuse. Tal ei tulnud midagi muud meelde.

OT: Mis need lendluudpalli vabatreeningud veel on?

Will uitas koolis ringi, kuid ei leidnud midagi või kedagi, kellega oleks saanud aega veeta. Lõpuks jõudis ta Ravenclaw'i puhketoa juurde.

"Ma tegin just oma nõiajookide essee ära. Mulle meeldivad nõiajoogid ja õpetaja on nii armas" Sally naeris ja küsis siis: "Miks sa õues pole, ilm on väga ilus. Kui tahad võime lendluudpalli vabatreeningutele minna?"

OT: need lendluudpalli vabatreeningud on sellised, kus kõik saavad korraga minna ja mängida, hoolimatta kas sa oled meeskonnas, vüi mis majast. Tavaliselt saab seal nalja.

Kuna poiss enam ringi liikuda ei viitsinud otsustas ta sinna maha istuda ja jääda ootama. "Peaasi, et japside kamp must üle ei sõidaks," muigas Will.

"Okei, ma toon oma luua ära. Ja selle õpetaja koha pealt... ta on kena küll, aga Kiyoshi on kenam," ütles Yuki ja hakkas naerma.
Siis läks ta ja tõi oma luua ära. Imetlenud end toas veel korra peeglist ja paar sutsu juukselakki pähe lasknud, läks ta oma uusimast mudelist luuaga Sally juurde.

Ka Sally oli vahepeal oma luua ära toonud. Tal oli küll uus luud, aga Yuki oma vaadates ta ohkas. "Ma armastan su luuda. See on nii ilus. Huvitav, kas kuskilt saab ka roosasid luudasid osta?" Sally muigas ja astus puhetoast koos Yukiga välja ja nad suundusid lendluudpalli väljaku poole.

Yuki naeris Sally küsimuse peale, aga koperdas siis ukse ees lösutavale slytherinlasele otsa. Uus luud lendas kolinal kivipõrandale.
Yuki vandus, rapsis oma rüü puhtaks ja järgnes Sallyle.
Ta tahtis juba lennata.

Nad läksid koos väljaku poole ja Sally oli rõõmus. Kui nad väljakule jõudsid siis seisis Sally rivistusse ja kuulas prof. Beigengrofi manitsusi luuaga lendamise ohutusest. Rivis oli õpilasi umbes 15 tükki, enamasti grifindorlased ja väiksemad. Sally sosistas Yukile: "Tegelt ma olen siin esimest korda, aga ma olen seda tribuunilt jälginud".

Yuki nägi, et tema väikevend oli ka seal, kuigi Kiro suutis vaevalt luual püsida.
"See väike on mu vend," ütles Yuki pisikesele poisile osutades.

"Oi, lahe! Mis ta nimi on?" küsis Sally.

Marcus heitis ühe pilgu liivakelladele. "Ma võtan gryffindorilt maha kakskümmend viis punkti... ning ma määran sulle ka karistuse. Kas sa mäletad puhketoa sissepääsu?" sõnas mees mõtlikult. Puhketuppa minek oli vägagi keeruline.

"Muidugi mitte!" Hüüatas tüdruk.
Pähh, seda ma niipea ei unusta, peaasi, et nad paroole ei muuda...
Nüüd naeratas tüdruk meelalt ja soovis, et midagi hullemat ei tuleks.

"Kiro. Ja ta on üsna rumal. Oh, me oleme ühes tiimis temaga," ohkas Yuki venda põrnitsedes.
"Kiro! Kobi siia väike lontrus!"
Väikest kasvu peenike poiss kiirustas suure õe juurde. Kiro juuksed olid sarnased Kiyoshi omadele-ainuke põhjus venna armastamiseks.

"Hah, ma pole endale kunagi väikest venda tahtnud," muigas Sally ja lisas: "Tere, Kiro. Mina olen Sally." Ta vaatas veel ringi, istus luuale ja tõusis õhku.

Yuki järgnes Sallyle, samal ajal kui väike Kiro oma luua kallal kohmitses. Lõpuks tõusis poiss õhku ja hakkas kiljuma, sest ta ei suutnud luuda valitseda.

Josephine oli siiski otsustanud õue minna. Ja seal ta nüüd oli, vaatamas kuidas teised õpilased väljakul oma luudade seljas tiirutavad. Ämm.., hey, kas ma võin ka kampa lüüa?, hüüdis tüdruk vastu tahtmis. Ta lootis, et vb saab ta nii oma meeltust igavusest lahti.

Yuki nägi, kuidas üks slyth väljakule saabus. Tal ei olnud erilist tuju tüdrukuga kakelda, v'ibolla oli too sõbralik. Aidanud venna alla, kutsus ta tüdruku nende tiimi, sest Kiro oli näost valge ja otsustas arsti külastada.

Anna tõusis püsti ning järgnes Kalenele, ta polnud ammu Felicitat ka näinud.
"Kuule, oled sa kindel, et Sethil ei ole kedagi teist? Ta käitub imelikumalt kui varem," rääkis tüdruk Kalene õrritamiseks ning muigas.

"Ma ei usu väga, sest ta on ikka väga... khm... tüütu," vastas Kalene ja jäi öökullimaja ukse ees seisma. Ta võttis taskust kirja ja saatis selle teele.

"Haha, kas sa mõtled et sa ei tahaks temaga tegelikult käia?" küsis Anna, ning paitas süsimusta öökulli kui see ta käevarrele lendas.

"Eiei, asi pole selles, aga ta räägib minuga palju ja ei tundu üldse teistsugune, ainult ta on tihti kadunud," seletas Kalene.

"Ehh, okei, eks see miks ta kadunud on varsti välja tuleb," ütles Anna öökullimajast välja kõndides.
"Kuule, ma käin korra ära, sa võid puhketuppa minna, kui tahad, ma ka varsti sinna," rääkis tüdruk kiiresti ning hakkas kiirel ja kindlal sammul järve poole kõndima.

Kalene hiilis sõbrannale järele. Ta muutus maoks ja roomas mõnusal kuival rohul.

Anna hakkas sammu kiirendama ning lõpuks juba jooksis. Järve äärde jõudes hüppas ta sinna nõtkelt sisse. Vähemalt oli väiksena võetud ujumistundidest kasu. Tüdruk sukeldus sügavale ning tõusis siis pinnale ja kõndis välja.
Välja tegemata teiste pilkudest kõndis ta oma läbimärgades mustades teksades ja mustas maika-särgis kooli uksest sisse.

Joshie jooksis luuda tooma. Ta polnud päris pikalt enam lendluupalli mänginud ega ka luuaga lennanud. Mugu-maailmas kaifis ta langevarju ja benjihüppeid.

Marcus muigas üleolevalt. "Muidugi ma usun," ütles ta jahedal toonil. "Ma arutan sinu karistust su majavanemaga ning sa saad selle teada hiljemalt homme," lisas mees siis kerge õelusega naeratades. Ta pöördus ümber ning sisenes vangikoobastesse, et parool vahetada.

Sally vaatas, kuidas Yuki oma venda aitas. Ta otsustas, et Yuki saab ise hakkama ja sööstis mängu, et haarata pomma ja hakata väravaid viskama.

Yuki sööstis tagasi mängu ja lennutas mitu väravat.




Kalene roomas Anna selja taha ja muutus inimeseks.

Sally loobus pomma viskamisest, haaras kurikad ja lasi ühe klommi lendu. Ta hakkas seda jahtima.

Yuki pääses vaevalt ühe pomma käest, mille Sally tema poole teele saatis. Siis läks ta veidikeseks tribüünile istuma ja mõtles, et tahab oma juukseid lõigata, kui õhtul aega on.

Sally mängis peale Yuki lahkumist veel natukene, kuid väsis siis, viis kurika ja kolmmi ära ning istus Yuki kõrvale.

"Kuule, sa õhtul soengumuutust viitsid teha? Ma ei pruugi ise hästi lõigata ja võlukeppi ma küll hästi ei käsitle," plärises Yuki, kui Sally tema juurde läks.

"Muidugi, ma olen täiesti nõus. Ma tahaks ise ka juukseid värvida," vastas Sally ja oli rõõmus, et leidis uue sõbra.

OT: Ma koristan ennast parem ära.

Will tõusis püsti ja läks vangikoobastesse, puhketuppa. Poiss istus esimesse tugitooli.

"Väärakas," pomises neidis vaikselt, kui mees puhketuppa oli läinud. Ta võttis suuna ühe teise koridori peale ja jäi sinna vihaselt istuma, lootes, et tuleb keegi kellega rääkida.


OT: Ma ainuke Griff?

OT: Ja.

Will kõndis üksinda puhketoas ringi, sest tal polnud midagi teha. Aknast paistis lendluudpalli mängivad õpilased.

OT: Vangikoobastes ei ole aknaid *naerab*