Rollimäng.

"Kalene, pagan, sa ehmatasid mind," ütles tüdruk kui ta vestibüülis Kalene oma seljataga nägi.

Puhketoa parool vahetatud ning sellest mõnele õpilasele teada antud, läks Marcus taas vestibüüli ning väljus suurte uste kaudu. Mees liikus järve poole ning seisatas selle kaldal, pilk peegelpildil.

Kuna 2 põhimängijat olid läinud vestibüülile istuma, ei vitsinud ka Josephine edasi mängida. Ta otsustas, et ta läheb vangikoobastesse õppima. Kui Joshie jõudis koolimaja ükseni jooksis talle otsa mingi esimese klassi griff. "Ou, vaata ka kuhu sa jooksed, pätakas," ütles tüdruk karmint, väiksele otsa vaadates.

"Pidingi ehmatama, mida paganat sa tegid?" nõudis Kalene Annalt vastust.

Puhketoa ukse ees ütles Josephine parooli, aga ta ei saanud sisse. Nõme, parooli on vahetatud, mõtles ta. Õnneks saabus sinna ka klassiõde Jenny, kes teadis uut parooli. Uksest sisse saanud, tänas ta tüdrukt ja jooksis magamistuppa.

"Palav hakkas" vastas Anna nagu muuseas ning kõndis, ikka veel tilkuvana, vangikoobastesse. Ukseni jõudes, istus tüdruk vihasena sinna kõrvale maha, sest tüdruku teatud parooli peale see ei avanenud.

Marcus tüdines ühel kohal seismisest ning hakkas mööda järve äärt edasi liikuma, metsa poole.

"No mida, miks uks ei avane?" küsis Kalene vihaselt ust tagudes.

Sally ja Yuki hakkasid minema puhketubade poole. Sally mõtles, kas teha juusetesse roosad, või laimirohelise ja sinise-segu triibud. Nad sisenesid puhketuppa.

"Parooli vahetati vist, loodame et see tüüp teab uut," vastas Anna pahaselt, vaadates neile lähenevat poissi.

"Te kõiki värve," soovitas Yuki ja läks oma tuppa, et tuua seal oma hüperjuuksehoolduskomplekt.

Kalene noogutas ja kõndis aeglaselt poisi poole. See oli mingi teise klassi laps.
"Kuule sina, parooli tead?"

Ka Sally läks enda tuppa ja kammis ära juuksed. Ta kohtus Yukiga puhketoas ja istus tugitoolile.

Erin oli puhketoas. Ta nägi seal mõnda tuttavat nägu. "Hei!" ütles ta Yukile.

"Hei!" vastas Yuki,raputas juukselakki pudelit ja avastas, et see oli tühi. Varujuukselakk oli kadunud.
"Oota korra," pomises Yuki ja läks toa nurgas mangat lugeva viimase klassi tüdruku juurde.
"Saad mulle juukselakki laenata?" küsis ta tüdrukult, kes kindlasti kasutas juukselakki.
Tüdruk käis korra oma toas ja tõi neile juukselaki.

"Mul endal on ka juukselakki, ma võsin sel aastal kaasa, kui vaja." ütles Sally ja vaatas Yuki juuksekomplekti.

Erin vaatas Yukit, tüdrukule olid vist juuksed üsna tähtsad. Mitte, et Erinile poleks, kuid siiski. "MIdagi teha viitsid?" küsis ta Yukilt.

"Ma teeks siis tuka roosade ja siniste triipudega." ütles Sally ja mõtles natukene.

"Oota, me teeme omale extreme makeover hair editionit, ütles tüdruk. Pärast võime midagi teha, ma ei viitsi õppida."
Yuki võttis käärid ja vaatas Sally juukseid.
"Tahad sa midagi kindlat või ma teen sulle ise midagi? Peale tuka." küsis ta.

"Tee siis ise midagi lahedad." ütles Sally rõõmsalt. Ta oligi juba oma soengust tüdinenud.

Õnneks poiss teadis parooli ning lasi nad sisse. Anna vahetas riided kuivade vastu, muidugi pidid püksid ja pluus musta värvi olema, ega eriti muud värvi tema kohvrist ei leidnudki, kui siis ainult tumerohelist ja punast. Tüdruk haaras kapilt psühholoogia raamatu ning läks puhketuppa.

Kalene istus oma toas põrandal ja vaatas Sethi saadetud kirja. Ta oli selle saanud poole aasta eest.


Yuki lõikas tüdruku juukseid paari sentimeetri võrra ja värvis need siis ära. Seejärel asus ta tuka kallale. Peale seda lasi ta värvil kuivada ja töötles juukseid veidi lakiga.
"Valmis! Erin, tahad ka midagi?"

"Eem... ei usu. Ma praegu oma juustega üsna rahul." vastas Erin vaadates oma juukseid. "Ehk kunagi teine kord."

"Oeh, kahju, mulle meeldib soenguid teha," ütles Yuki ja asus oma juuste piiramise kallale.
"Kuidas teil Jay'ga läheb?"

"Ah?" küsis Erin kuna ta ei kuulnud Yuki küsimust. Keegi kõrvalt kordas seda. "Normaalselt..." vastas ta seepeale. Mõned plikadel paistis olevat selline küsiv ja mitte väga uskuv nägu peas. "Ausalt," lausus Erin seepeale tüdinult.

Anna tüdines peagi lugemisest, sest vaikust puhketoas ei saanud ning ta viis raamatu tagasi magamistuppa. Tüdruk viskas end voodile pikali ning kirus, et siin muusikat ei saa kuulata.

OT: Teist keegi puhtavereline ka on? Vähe usutav, et nad tegelevad mugude asjadega...

William istus puhketoas, kuid enam mitte üksi. Paar väikest esimese klassi õpilast vadistasid üksteisega millegist tobedast.

Just siis astus Jay puhketuppa. Yuki vaatas poissi hindavalt.


Kalene pani pildi ära ja läks puhketuppa, kus maandus 'tugitooli.

OT: Oleme, aga mugude asjad huvitavad meid.

"No tsau, Jaydon!" tervitas Erin Jay'd. Poiss noogutas ning istus diivanile.

Sally vaatas enda soengut peeglist. Talle avaldas see muljet. "Tänan, see on suurepärane!" ütles ta Yukile.

Tüdruk võpatas. Ta oli koridoris magama jäänud. Tüdruk kontrollis üle oma taskud ja vaatas kas võlukepp alles on.
Nüüd kontrollis tüdruk, et kedagi ei oleks koridoris ja muunus kiirelt viirpapagoiks, oma laulu ja sädistamisega kutsus ta kohale ka oma looma kes oli sammuti viirpapagoi ja kui tüdruk animaag oli oli ta linnuga identne. Üldse oli tüdrukutel papagoidega mingi asi, ka ta patrounus oli papagoi.
Tüdruk võttis koos oma linnuga suuna õue poole, oli õhtupoolik ja õues oli jahe, kuid Cris ei lasknud ennast sellest segada, pealegist oli tal ju ka sulekihike kaitseks peal.

OT: Kui kellegil igav on tulge pliis, ma ei saa teiste puhketubadesse, aga jõle igav on üksinda Griff olla. Kahetsen veits

Annal viskas magamistoas passimine kopa ette ning ta kõndis kiiresti tubadest välja. Ta jooksis treppidest üles, et rahus olla ja mitte vangikoobastes mingi slythiga kokku joosta.
Lõpuks istus tüdruk kivist akna äärele ning vaatas välja. Õues oli juba üpris hämar. Annat kummitas üks laul, mida ta vaheajal tavaliselt kuulas, kui ta öösiti oma kortermaja katusel lesis.
"Hei... Sa ju Slytherinist?" ütles keegi aeglaselt tüdruku seljataga. "Morphine, eks?"
"Jah, mina," vastas Anna tüdinenult ning vaatas poisi poole. Ta polnud teda kunagi varem näinud... Järelikult uus.

OT: Arya, küll neid juurde tuleb, ehk Kui ei tule, siis ma teen endale vb mõne dorklase

Joshie oli jäänud oma voodi peale tukkuma. Ta ärkas üles selle peale, et keegi togis teda näpuga vastu selga. "Mida?", ütles tüdruk pahuralt. Ta tõusis istuli voodi peale ja vaatas togijat. Too oli kleenuke tüdruk, kellel oli käes tema võlukunsti ajaloo õpik. "Ma olen Katy ja ma arvan, et see õpik kuulub sulle," ütles tüdruk. "Ää, tänan?"torises unest segane Josephine. Katy pomises midagi veel, aja Joshie ei saand sellest aru. "Sa võid nüüd ära minna, kondipukett."

OT: Arya, sa vihkad Slythe ju.

William ajas ennast aeglaselt tugitoolist püsti ja läks puhketoast välja. Ta otsustas õue minna.

OT: Aint siis, kui ma Griff olen. Ei tegelt äkki muudaks ajalugu ja saaks Slythereinlastega mega hästi läbi.

"Mis sa siin teed?" küsis võõras.
"Hmm... istun," vastas Anna silmi pööritades, ning pööras pilgu jälle aknast välja.
"Okeii..." muigas poiss ning kõndis minema.
Kindlasti mõni imelik Huffist või siis Dorklane... Mõtles tüdruk, kui jälle üksi oli.
Varsti tüdines Anna ka aknast välja vaatamisest ning otsustas raamatukogust läbi minna, enne kui see kinni pannakse.

Kalene vaatas Joshiet, tüdrukut, kellega ta eriti suhelnud polnud, kuid kes tundus pisikeste kiusamise kohapealt päris hea olevat. Ta otsustas tüdrukuga rääkima minna.

"Tore, kui meeldib," ütles Yuki ja pani oma juuksekomplekti kokku. Ta töötles juukseid lakiga ja andis laki siis omanikule tagasi.
"Teeks nüüd midagi toredat," pakkus ta.
Vastust ootamata marssis ta välja ja otse Kiyoshile sülle.

Tokuchi ja Kojima-chan astusid puhkeruumi. Kojima läks magamistuppa, Tokuchi istus diivanile.

Yuki nägi neid veidraid omasuguseid,sisenemas, aga hoopis huvitavam oli tema jaoks Kiyoshi, kellelt ta nüüd asjale selgitust jõudis.

Raamatukogust kirjandi jaoks nõiajookide raamat laenutatud, kõndis tüdruk tagasi puhketuppa. Õppimised üle vaadanud, otsustas Anna kirja kirjutada oma mugust sõbrale, Josh'ile.
Kui kiri kahe tunni pärast valmis sai, puutus ta oma musta öökulli Felicitas'i täpset kaelakee koopiat.
Tüdruk kõndis vangikoobastest välja ning esimese akna taga nägi ta Felicitas'i ootamas. Ta pani kirja öökulli jala ümber ning noogutas talle. Tüdruk jälgis hetkeks, kuidas must öökull minema lendas ning läks segamatult magamistuppa tagasi.

"Anna!" hüüdis Kalene sõbrannale, kes ka just puhketuppa saabus.

Õues puhus tuul ja oli pilvine. Tundus, et varsti hakkab vihma sadama. Will, aga ei hoolinud sellest ning jalutas kooli õue peal ringi.

OT: Sa võid enda ajalugu muuta ja nendega hästi läbi saada, aga slytherinlased jäävad üldiselt endaks ega ei suhtle dorkidega

OT: Ma arvan, et see on inimese enda otsustada.

OT: Seda küll, aga kui su tegelase iseloom on vastupidine sellele, mis see olema peaks, siis sorri, mida sa Slytherinis või mõnes teises majas üldse teed?

OT: Nii võtame nüüd Harry Potteri alusel olevad faktid.
Snape oli Slytherinis ja kas sa tahad väita, et talle ei meeldinud Lily?
Harry poeg Albus läks ka Slytherini ning sa tahad jällegi väita, et ta vihkas kogu enda peret?
Kindlasti on neid veel ja veel...

OT: Jah, neid fakte on küllaga, aga siin rollikas on enamus Slytherinlased ning oleks veidike kahtlane, kui kõik on lambist jube sõbralikud. Võib küll jah olla, et saab läbi, aga kui sa tahad ikka jubedalt dorkidega sõbrustada, siis mille pärast näha vaeva ning mängida enda majakaaslaste ees, et ei hooli nendest ja üksi olles mingi elu sõbralik olla? Siis oleks juba lihtsam mingi teine maja valida. Mulle hakkab juba tunduma, et [ükskõik kus, ka teistes foorumites] neid tõelisi, kes mängivad korralikult slytherinlasi, on nii väheks jäänud. Kõik on jube hella südamega ja sõbrustavad kõigiga. Kui oled selline, siis palun väga - olemas on veel gryffindor, ravenclaw ja hufflepuff.

OT: Ma pole kellegi ees midagi mänginud, kui sa minust räägid. Ja enda tudvustuses pole ma ka selle kohta midagi öelnud, et kedagi vihkan (v.a Japsid).

OT: Ma rääkisin üldiselt. Sa ei ole öelnud, aga juba see, et sa oled Slytherinis, räägib enda eest. Sõõlamisküber ei pane hella südamega lapsukesi Slytherini. Seal on õpilasi, kes harrastavad musta maagiat, ning lihtsalt vastikuid ja õelaid inimesi. Võib-olla on jah Harry Potteri raamatutes ka veidike vastandeid, aga need on üksikud, mingi üks viiekümne aasta jooksul. Ja kui nüüd lambist kõik siin hakkaksid hoolsateks ning sõbralikeks, siis see oleks kahtlane

Joshie nägi kedagi enda poole tulemas ja siis hüüdi Joshie poole tulija "Anna". Sellest ta järeldas, et Kalene ei tule siiski tema juurde.