Rollimäng.

OT: Näen jah

Marcus muigas. "Vist küll," ütles mees. Siis kallutas ta kergelt pead ja vaatas Gat'ile uurivalt otsa. "Kas sa peole kavatsed minna?" küsis ta. Marcus ise tahtis küll korra ära käia.

OT: Ei usu juu...

"Arvatavasti," sõnas Gat lõbusalt, tal oli hea tuju. "Siin aknalaual pikalt passida poleks ju kuigi lõbus."

"Ma tulen ka... aga ma pean kabinetis ära käima. Tahad kaasa tulla?" ütles mees püsti tõustes ning esseesid võttes.

"Ikka," sõnas Gat hüpates kergelt aknalaualt maha. Ma ju polegi sel kabinetis käinud, nentis Gat, Milline möödalaskmine! hüüatas ta mõtteis. Gat oli kooli tulles omanud plaani näha ja käia enamuses kui mitte kõigis kohtades koolis.

Marcus naeratas kergelt ning hakkas siis mööda koridori edasi minema, Gat'i kättpidi õrnalt kaasa tõmmates. Oli juba piisavalt hilja, et kedagi ei tohiks koridorides olla.

Gat kõndis mehest poole sammu võrra taga pool ja aegajalt oli kuulda kuidas ta kontsad vastu põrandat klõbisesid. Kabinet oli tuletanud Gatile meelde plaani igalpool käia ja see tuletas talle meelde fakti, et näha oli veel palju.

"Ee... Veel mitte, aga varsti saab vist teada," naeratas Anna "Muusika ja japsid... vaatame kuhu kõik lähevad, päris lollikindel plaan võimis?"

Marcus juhatas tüdruku läbi mitmete koridoride ning mitmetest treppidest alla, vangikoobastesse. Seal, rõsketes koridorides, pidid nad paar minutit kõndima, kuni jõudsid kabinetini. Marcus avas ukse ning astus sammukese eemale. "Võid siseneda," ütles ta kergelt käega viibates, et tüdruk esimesena läheks. Lihtsalt viisakus.

"On küll, aga paremat pole," muigas Will ning asus kedagi otsima, kahjuks olid lähimad 15 meetrit inimestest tühjad.
"Kõigepealt tuleb leida mõni Japs. Kuid oota. Me lähme koolivormiga sinna?"

Gat sisenes kõhklemata kabineti ja vaatas seal ringi. Pilgu üle kabineti lastes märkas ta tooli ja istus sellele.

Marcus muigas ning järgnes tüdrukule. Uks tema selja taga vajus rahulikult kinni. Mees läks enda laua taha ja pani esseed sahtlisse. "Oled siin varem ka käinud?" küsis mees pilku üle riiulite libistades. Seal olid endiselt vastikud molluskid, mis purkides hõljusid ja muu selline kraam. Ainult üks diivan oli kabinetti ilmunud, muu oli endine, Snape'i ajast.

"Ei siia ma pole sattunud," sõnas Gat ja lisas hetke pärast, "see vist ongi ainus kabinet kuhu ma veel siiani käinud pole." Gat silmitses kabineti ja leidis, et see oli inetu, ta tegi oma arvamuse väljendamiseks nägusid.

"Mine kooli peale ja vaata, kas keegi veel tulla tahab," ütles Kiyoshi kaste tassides.
Yuki läks välja inimesi otsima.

Marcus muigas, ning, nähes Gat'i nägusid, hakkas naerma. "Nojah, see pole just kõige... hubasem, kuid eluruumid on normaalsed. Isegi Snape suutis mõnes kohas ilma molluskiteta elada," ütles ta lõbustatult. Ta oli eluruume veidike rohkem muutnud, aga seal polnud juba Snape ajastki ühtegi molluskit või kahtlast elukat.

Peagi oli Yuki tagasi ja ütles, et Haruko peaks varsti tulema.
"Kiyo kuuule," venitas tüdruk.

"Ma hakkasin juba arvama, et ta oli neisse armunud," sõnas Gat tõustes ja läks vaatas üht limast elukat riiulil lähemalt. Vastikust väljendav nägu ei kadunud.

"Jaa?"
"Läheks pärast pidu järve äärde jalutama?" uuris Yuki maial häälel.

Sally rebis ennast Ken'i suudlusest lahti ja võttis poisilt ümber kinni. "Lähme tantsima" ütles Ken ja nad hakkasid tantsima.

"Mm... mul pole koolivorm, kui tahad võime toast läbi käia," pakkus Annna.

"Parem oleks," arvas poiss ning hakkas vangikoobaste poole liikuma.

"Me Sethiga juba läheme," ütles Kalene ja võttis poisi ümbert kinni.


"Vaata, Ken ja Sally tantsivad. Tantsime ka!"
"No okei siis," oli Kiyoshi nõus.

"Okei," vastas Anna Kalenele.
Varsti puhketoast välja tulles, nägi Anna jälle neid väikseid, kes peole hiilida plaanisid. Anna hakkas itsitama ning kõndis nende järgi.

"Mis nad teevad siin?" küsis poiss, Anna'lt. "Sa tunned neid?"

"Ahnii," muigas Marcus. "Lähme siis peole, või tahad ennast sättida või midagi?" uuris mees siis lõbustatult. Naised on ju need sättijad tüübid. Mees istus diivanile, kuni tüdruk molluskeid uuris.

"Päeval nägin, lähevad peole, salaja," naeris tüdruk.

"Saan hakkama," sõnas Gat naerdes ja läks ukse poole. "Kas läheme?" küsis ta ukse juures seistes.

Marcus muigas. "Tavaliselt ikka sätitakse... aga see on hea, et sa ei vaja seda," ütles mees püsti tõustes. Ta avas vaikselt ukse, kuid ei väljunud, lubades taas Gat'il esimesena väljuda.

"Ma olen ju ilma sätimisetagi kena, seega pole sel mõtet," sõnas Gat muiates ja väljus kabinetist.

"Sul on õigus," ütles Marcus lõbustatult ning sulges enda järel ukse. Ta võttis taas Gat'i käest kinni, ning hakkas liikuma esimese võimaliku peopaiga poole. Torni.

"Kui nad ikka kohale jõuavad," muigas poiss. "Äkki eksivad veel ära?"
Siis turgatas talle pähe mõte.
"Äkki nad teavad, kus pidu toimub?"

Gat lasi mehel end juhtida, kuna ausalt öeldes ei olnud ta kuulnud kus pidu võiks hakata.

Peagi olid paljud tantsijad higetud ja asuti alkoholi kallale.

Varsti jõudsid nad torni lähedale, ja oli kuulda muusikat. "Ongi siin. Imeline," ütles mees lõbustatult, kuid laskis igaks juhuks Gat'i käest lahti. Ta ei soovinud liigset tähelepanu.

"No ma loodan, tunduvad küll päris enesekindlad,"
Natukese aja pärast läksidki nad väikeste järel mingist uksest sisse, kust juba muusikat tuli.

Gat sirutas oma äsja vabanenud käe taskupoole kus asus suitsupakk. "Sa ei kavatse mind ometi keelata ega ju?" küsis ta ja võttis paki välja. "Ma pole pool päeva ühtegi teinud," lisas ta naeratades.

Marcus vaatas Gat'i. "Ei kavatse. Sa nii kui nii teeks seda. Aga tubli. Ausalt, proovi lõpetada. See on kahjulik," ütles mees ust avades. Ta ei sisenenud veel, lastes taas Gat'il esimesena siseneda.

"No nii... Kuulge, poisid, te olete liiga väikesed. Head aega!" ütles Kiyoshi väikeseid poisse nähes.
"Appi, õpetaja tuleb. Ruttu tuli kustu!"

"Kahjuks, ei ole see mul nüüd küll plaanis," sõnas Gat muiates ja taaskord sisenes ta esimesena. Ta lasi oma pilgul ringi liikuda, et näha kes kohal on.

Marcus muigas. Ta sisenes samuti ja naeratas hüüde peale. "Ma ei tulnud siia teid takistama," ütles ta piisavalt valjult, et teda kuuldaks.

Gat pidi äärepealt naeru krambid saama. "Kas sulle reageeritakse alati nii?" küsis ta turtsatades. Ta võttis pakist ühe suitsu süütas selle ja tõmbas siis aeglaselt lastes pilgul taas ringi liikuda.

"A no sel juhul, laseme aga edasi!" karjus Kiyoshi üle üleüldise läbu.
Yuki kulistas natuke tuliviskit sisse.

Marcus naeris Gat'i küsimuse peale. "Noh, slytherini majavanem, nõiajookide õpetaja... üldiselt on mul halb kuulsus enda eelkäijate pärast. Seega, jah," ütles ta vastuseks. Kiyoshi hüüde peale ta taas muigas.

"Tahate ka midagi?" küsis Yuki õpetajalt.

Marcus naeris taas. "Ei, aitäh," ütles ta Yukile lõbustatult. Praegu igatahes mitte.

"Noh, edu sulle, mina lähen otsin mõne akna enne kui pisikesed mürgistuse saavad," sõnas Gat märgates ühte akent, tõmbas ta veel ühe mahvi ja kuulis kuidas üks tüdruk tema kõrval läkastama hakkas. "See on vist tõesti harjumuse asi."

Marcus noogutas kergelt. "Siin on nii palju väikeseid... need tuleks ära ajada," ütles ta mõtlikult, kui akna juurde läks. Ta avas selle, lastes torni mõnusat värsket õhku.

OT: Ma välja Ülehomme tagasi Ärge väga hulluks minge palun

"Hei Kalene, siin mingeid jooke on?... ei viitsi väga kuival olla" küsis Anna tüdruku leides.[/b]

Yuki jaluts suurema dorklase juurde.
"Kuule, kas sa saaks mulle ka ühe anda?" küsis ta ettevaatlikult.

OT: eks me ürita

"Mine küsi nendelt kaksikutelt, seal nad jagavad."

"Palun," ütles ta suitsu pakkudes ja võttis endale ühe klaasi tuliviskiga enne kui läks akna juurde. Nii ei reostanud ta nii palju õhku.

Yuki pani suitsu põlema ja talle meenusid vanad ajad.