Rollimäng.

Marcus naeris vaikselt. "Sa peaksid vaba päeva võtma. Või pigem, kaks. Ühe magamiseks, teise õppimiseks," ütles Marcus muigega. Ta liikus endiselt omaette naerdes klassi ette. Seal puhastas ta tahvli korralikult ära ja pöördus siis peaaegu tühja klassi poole.

"Jah," oigas Gat. "Aga kas sa tõesti usuks, et ma teeks seda?" küsis ta vaadates klassi ette. Siis meenus talle venna kiri. "Kas sa tead millal Siganurme minek toimub?"

"Kuule, kohe algavad nõiajoogid," lausus Will äkiliselt. "Tuled ka?"

"Ei usu," raputas Marcus pead. Kui Gat oli valmis peaaegu hommikul, magamata, õppima, siis ei võta ta päris kindlasti endale vaba päeva. Kuulnud teist küsimust, mees noogutas. "See on järgmisel nädalavahetusel..." ütles ta. Majavanemad on ju kohustatud seda teadma. "Miks sa küsid?" lisas Marcus küsimuse.

"Mu vend, William kirjatas ja küsis," ütles ta hajameelselt mõeldes mida vend tahtis.

"Tahab sinuga kokku saada?" pakkus mees, mõistes, et tüdruk mõtleb, miks ta vend küsis.

"Võimalik, igatahes lasen ma tal oma auto ka ära tuua," sõnas Gat. Ta igatses kiirest sõitmist.

"Sigatüükasse?" kallutas Marcus lõbustatult pead. Sigatüükas läksid autod lolliks.

OT: Ma eemale, hiljem tagasi. Ärge jamasid tekitage

"Siganurme," ütles Gat. Nii saab vahel sõitma minna, mõtles ta.

"Kus sa seda hoidma hakkaksid? Seal pole eriti kohti," ütles Marcus tahvli kõrval olevat kappi avades ning sealt mõnda õpikut võttes.

Sally jõudis just tunni alguseks nõiajookide klassi. Ta otsis kotist oma essee, asetas selle õpetaja lauale ja istus oma kohale, jäädes õpetajat vahtima.

"Nojahh," vastas Anna Willile"Tavaliselt ma ee... magan kui esimesse tundi ei lähe, aga täna polegi midagi teha."
"Nõiajoogid ka siinsamas, seega jõuab küll.... ohhh, oota, mul tuli mõte kuidas koolirüüd natuke normaalsemaks muuta" oli tüdruk vaimustunud oma ideest ning jooksis magamistuppa. "Muide, ma vist jään hiljaks," karjus ta veel järgi.

Will jälgis kuidas tüdruk minema jooksis. Seejärel kõmpis ta magamistuppa ning haaras voodis vedeleva koti. Visates selle selga lahkus ta puhketoast.

Anna käristas ruttu enda koolirüüd ühest otsast katki, seejärel otsis ta välja tumerohelise niidi ja nõela ning õmbles selle pooleldi kinni. Siis otsustas ta veel oma mustale nahkkotile tumerohelise markeriga venemoodi " Type O Negative" kirjutada. Selleks korraks oli tüdruk rahul ning naeratas endamisi.

Will venis nagu tigu nõiajookide klassi juurde. Kui poiss lõpuks sinna jõudis istus ta oma kohale maha.

Emilia läks nõiajookide klassi poole tuju sama hea kui hommikul. Vaid paar tundi veel ja kogu kohustuslik osa päevast on läbi. Kiirendanud sammu sörgini läks neiu uksest sisse ja potsatas oma kohale maha. Hetkeks klassis ringi vaadanud vajus neiu tavapäraselt tardunud olekusse ja jõllitas seina.

Marcus pani kapi kinni ning vaatas kohale tulnud õpilaste poole. Ta otsustas veidike veel oodata, enne, kui tundi alustab.

Will jälgis õpetajat tähelepanelikult.
"No millal see tohman, tundi alustab? Ega venitamine tundi paremaks ei muuda," MÕTLES William, muiates, sest Marcus ei saanud nagunii mitte midagi aru.

Peale esimest tundi läks Kalene tuppa magama.


Yuki otsis Sallyt ja leidiski tüdruku.
"No tsau, kus sa kadusid?"

Gat mõtles kuhu ta auto paneks kuid leidid siis, et küll ta koha leiab kui tahab. Ta sättis ennast mugavalt tooli lösutama ja vaatas lakke, üritades välja mõelda oma järgnevat päevaplaani. Järgmised tunnid, siis magama ja õhtul üles ning õppima, arutles ta. See lõi küll üleüldise graafiku segamini arvestades, et ta kavatses valel ajal taas ärkvel olla, kuid parem oli enne magada siis õppida. Mis kasu oleks õppimisest kui sa kriipsugi edasi ei jõua. Siis sättis ta ennast, käed lauale, et lõug toetus neile ja vaatas klassis ringi.

"Hei Yuki. Ma ei tea kus kadusin, aga ma sind ka ei näinud." vastas Sally Yukile ja naeratas. Ta pöördus tagasi õpetaja poole.

Marcus lõi raamatu, mis tal käes oli, vaikselt kinni ning naeratas kergelt. "Täna õpime me unejoogi valmistamist. Kes oskab öelda, mida see teeb?" küsis mees, ilma pikka tundi sissejuhatust tegemata.

Sally pomises: ajab une peale... Ta toetas pea lauale ja sulges silmad ja ootas valmistamist, kuna oli oma essee juba teooriast teinud.

Anna jalutas muie näol puhketoast välja. Varsti jõudis ta nõiajookide klassini, kuhu ta lihtsalt sisse astus. Heites Marcusele, vabandust õpetajale, pilkava pilgu, istus ta esimesele ettejuhtuvale tühjale kohale. Tüdruku asrust oli Marcus üks kooli normaalsemaid õpse, aga ta ei suutnud teda omaks võtta... ikkagi õps ju.

Kui see annab normaalse ja hea une siis ma võtaks lonksu, mõtles Gat klassiette vaadates. Ta ootas kas keegi klassist vastab küsimusele.

Yuki hakkas Sallyle kõrva osistama, mida Kiyoshi talle öelnud oli.

Gat oli tüdinud ja tal oli ikka veel uni, Tüütu, mõtles ta. "Usun, et see anab tarbjale hea une," ütles Gat ja toetas selja tooli leenile.

Sally kuulas, mida Kiyoshi Yuki'le öelnud oli ja naeris vaikselt omaette

Marcus muigas. "Kahjuks, ei. Unejook hoiab tegelikult inimest ärkvel. Nagu näha, oleks seda siin kõigile vaja..." vastas Marcus veidike venitades, libistades pilguga üle igavlevate õpilaste. "Kas keegi kirjutas enda essee õigesti ka? Tooge palun need minu lauale..." lisas ta siis. Mees lootis, et kõigil on ikka tehtud. Noh, peale Gat'i, aga temal on vabandus olemas.

OT: Kõik on ühes klassis ?

Yuki võttis oma essee ja virutas matsuga lauale.

OT: Jah, kõik erinevate klasside õpilased on ühes tunnis. Isegi tavalistes rollimängu foorumites pole tunniplaani, seega siia oleks seda veel mõttetum teha.
Anywayz...

Marcus naeratas kergelt. "Preili Takahashi, kas te olete kuulnud midagi toomisest ning viisakast käitumisest?" küsis mees võltsilt uudishimulikult. "Ravenclaw'lt miinust kümme punkti," lisas ta siis esseed võttes ning seda vaadates. "Ja see essee ei anna sulle punkte. Kui kahju."

Yuki vaatas unelevalt ja segaduses olles õpetajale otsa.
"Mõh?"
Ta tõesti ei saanud enam midagi aru.

Marcus muigas. "Ja mina veel arvasin, et Sigatüükas on Ravenclawlased kõige targemad," kallutas mees pead. "Olgu... kui te olete enda esseed ära toonud, siis õpikus lehekülg 64 on unejoogi õpetus. Lugege see läbi ja hakake valmistama. Kui vajate abi, küsige. Kuigi ma arvan, et see on piisavalt lihtne..." Tegelikult polnud see jook üldse lihtne, eamasti tegid seda vaid täiskasvanud, mitte sigatüüka viiendikud või midagi.

Yuki vantsis oma kohale ja hakkas meeleheitlikult õpikut vaatama. Siis aga tabasid ta silmad Kiyoshi pilku. Poiss kergitas oma kaabut ja naeratas. Yuki oleks äärepealt laua alla vajunud.

Vaat see on kasulik, mõtles Gat naeratades ja avas õpiku. Gat ladus vajalikud koostisosad ja kõik muu oma lauale ning keskendus tekstile.

Marcus võttis enda õpiku ja avas selle õigelt kohalt. Lahtise õpiku pani ta lauale ning pööras siis pilgu taas õpilastele. "Preili Takahashi, kas teil on keskendumisega probleeme?" küsis mees kergelt muiates. Nagu Marcus silmanurgast nägi, oli Gat hakanud juba joogi valmistamisega peale. Või pigem, lugemisega.

Äkitselt Kiyoshi kummardas, et sulge üles võtta ja Yuki nägi veidi eemal ühte dorklast, kellega oli midagi valesti. Äkki tüdruk mõistis, et Gat polnud esseed ära viinud. Ta tahtis sellest õpetajale märku anda, kuid samas ta kartis ka.

Marcus vaatas sinna, kuhu Yuki'gi ning muigas. Tõenäoliselt oli tüdruk näinud, et Gat polnud esseed ära viinud, kuid mees ei pööranud sellele rohkem tähelepanu, vaid läks kapi juurde ning võttis sealt välja ühe erkrohelise vedelikuga täidetud pudeli.

Yuki tähelepanu kaldus jälle Kiyoshile.


Kalenel polnud vähimatki tahtmist ilmuda tundi, mida andis õpetaja, keda ta eile õhtul seganud oli.

Gat tegi katlale alla õrna tule ja jätkas tegutsemist täpselt vastavalt tekstile. Selle värgi tegemine oli huvitav, kuid mitte kerge see jook tundus tegemiselt teistsugune, arutles Gat.

Marcus vaatas klassi poole ning avas pudeli. Seal tuli helesinist auru. "Pöörake enda tähelepanu korraks siia. Valmis jook peab olema erkroheline ning ajama välja helesinist auru," ütles ta pudelit kergelt kallutades. Siis vaatas ta Yuki poole. "Kui sa ei suuda siin tunnis keskenduda ja pead pidevalt kedagi jõllitama, siis palun, lahku." Mehe hääl oli külm ning erines täiesti sellest, milline see tavaliselt oli.

Yuki pööras punastades pilgu õpetajale ja hakkas meeleheitlikult aineid kokku segama.

Gat vaatas hetkeks kõnetatu poole kuid jätkas siis tegelemst oma joogiga. Senini oli kõik korrasja see nägi hetkel välja nagu õpiku järgi pidigi, kuid valmis saamiseni oli veel aega.

Marcus vaatas õpilaste poole ning jälgis nende joogi valmistamist. Yuki sealt vist küll hinnet ei saa, segab niisama asju kokku.

Kui Yuki oli oma punasele vedelikule tilgakese eelmisest aastast alles jäänud armujooki lisanud, juhtus nii:
BOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOM

Marcus tõstis pilgu ja ohkas. "Mida te teete siin tunnis, kui te jooke valmistada ei oska?" küsis ta pahaselt ning tõusis püsti. Ta läks õhku lennanud katla juurde ning viipas võlukepiga. Vedelik ning katel haihtusid. "Miinus kümme punkti Ravenclaw'le. Kas keegi sai joogiga pihta ka?" ütles mees, lisades lõppu küsimuse. Sellises seisus jook võis paiseid tekitada.

Kiyoshi naeratas Yukile.
See võttis Yuki paha tuju jälle ära.
Ta suutis end maa peale tagasi tuua ja hakkas joogiga otsast peale, seekord tegi ta kõike õigesti.

Gat vaatas Yuki ja õhku lennanud katla poole, olles õnnelik, et ta selle läheduses ei istunud, kuid keskendus siiski jälle oma joogile. Joogi valmistamine kulges eduliselt ja Gat oli selle üle rõõmus.

Paistis, et keegi polnud pihta saanud, väga tore. Mees lahkus tüdruku juurest ning läks enda laua taha ja võttis laisalt istet.

Peagi oli Yuki teistele järgi jõudnud.
Ta pidi ruttu Kiyoshi silmis plusspunkte teenima.