Rollimäng.

Marcus vaatas kella poole. "Mõne minuti pärast peaks teil jook valmis olema, kui olete õigesti teinud. Kui jook on valmis, pange see pudelisse, kirjutage sildile enda nimi ning tooge minu lauale. Kodus jääb teil kirjutada lühike essee unejoogi headest ja halbadest omadustest. Siis võite minna," ütles mees, kuid ei vaadanud klassi poolegi. Ta tahtis juba ära minna.

Kui jook valmis, tegi Yuki, nagu kästud ja läks siis Kiyoshi juurde.
"Võimas pauk," kommenteeris poiss.

Will oli teinud enda jooki vaikides. Ainult kuulanud õpetajat.
Tunni lõpu poole oli näha ka töö vilju.

Gat valas oma erkrohelise ja helesinise auruga joogi väiksesse pudelisse ja kirjutas sildile oma nime Gat Shade. Ta viis pudelikese õpetaja lauale ja läks siis oma asju kokku panema.

OT: KS, su tegelase perekonnanimi on Shade... Vähemalt teemas "Tegelastest"

Marcus uuris kõiki pudeleid, mis temani juba jõudnud olid. Mitte perfektsed, aga üllatavalt head.

"Tänaaaan," vanitas Yuki veel rohkem punastades.
"Kuule, me teeme väikese peokese. Tuled ka?" küsis poiss.
"Sa võid oma sõpru ka kutsuda."

"Preili Takahashi ning härra Kiyoshi, kui teil on asjad valmis, siis lahkuge klassiruumist, mitte ärge arutage enda peoplaane siin," venitas Marcus külmalt, aeglaselt neile lähenedes.

OT: Mul läks ühe kunagise tegelase perekonnanimega sassi

Gat pani oma asjad kotti mis tal nende jaoks oli ja asus siis katla juurde.

OT: Hah Okei, tõmmake nüüd lesta, tahaks normaalselt ka siin midagi teha

Ta tühjendas oma katla ja toppis vajalikud asjad sinna sisse. Klassist lahkudes pööras ta ümber ja ütles: "Ma esitan teile oma essee homme." Seejärel suundus ta järgmisesse tundi, kuid mõtles poolel teel ümber ja läks puhketuppa.

Marcus muigas. Gat tõesti tahab õppida. Õudne. Kui Marcusel oleks olnud võimalus õppimata jätta, oleks ta seda kasutanud.

Gat ei teadnud miks ta oli lubanud essee ära teha, Ilmselt jonni pärast, mõtles ta jõudes puhketoa juurde. Ta lausus parooli ja sisenes. Hajameelselt läks ta üles magamistuppa viskas kotti voodi kõrvale ning viskas pikali.

Marcus nõjatus vastu tooli seljatuge ning põimis sõrmed kokku. Need õpilased venisid ikka väga aeglaselt.

Yuki ja Kiyoshi hakkasid klassist lahkuma. Äkki tundis Yuki, kuidas Kiyoshil tal käest kinni võttis. Talle tundus, et ta oleks võinud sealsamas minestada.

OT: Okei, ma ei viitsi oodata, kuni kõik vastavad. Kõik on klassist läinud, mingi varsti hakkab uus tund teil Kui te tahate kõik tunnid läbi mängida. Võite ka selle osa võtta juba, kus kõik tunnid läbi on

Marcus tõusis püsti ning väljus peale viimast õpilast klassist. Ta lukustas klassi ukse, täna tal rohkem tunde polnud. Mees keeras peale mõnda käänakut ära ja sammus enda kabineti poole.

Terve koolipäeva oli Yuki transis ja suutis majalt kokku 35 punkti maha lasta. Õnneks teenis ta 25 asemele ja lootis, et äkki tuleb ka mõnest kodutööst midagi.


Kalene ei läinud sel päeval ühtegi tundi. Mida kauem ta magas, seda rohkem ajas teda iiveldama.

Marcus samal ajal oli suutnud valmis kirjutada kaks pikka kirja ning need ära saatnud. Nüüd istus mees kolmanda korruse koridori aknalaual.

Yuki oli Sally silmist kaotanud ja ta otsustas sõbrale kirja saata.


Kalene otsustas, et ta peab arsti juurde minema.

Sally oli ka Yuki silmist kaotanud, ta otsustas teda koos Kiyoshiga mitte segada. Ta trehvas tüdrukuga alles enne tunni algust kokku. "Tere" ütles Sally Yukile.

"Ah, tsau, pidin sulle just kirja saatma. Kiyoshi ja need ta sõbrad teevad peo, tule ka!" vastas Yuki.

Järgmised tunnid olid Anna jaoks veel igavamad kui nõiajoogid. Viimasesse tundi ei suutnud ta üldse minna, pigem teeb nõiajookide esseed.
Igavusest mööda koridore kõndides nägi ta aknalaual istumas Marcust. "Tere õpetaja," ütles ta nii muuseas mööda käies

Marcus viis pilgu mööduvale õpilasele ning noogutas kergelt. "Tere," ütles ta lõbustatult.

Anna purskas natuke eemal naerma. Ta ei tea mis tal hakkas.
Ta nägi vastu tulemas seda sama võõrast poissi, kes temaga eile rääkima tuli. Tüdruk vaatas poissi jäätunud pilguga.
"Tere päevast Morphine," muigas poiss selle peale ning kõndis oma sõprade kambaga edasi. Nolgid mõtles Anna.

Gat oli peale ärkamist ära teinud nõiajookide tänase essee ja ka järgmiseks päevaks oli kõik õpitud, mis oli tema puhul ime. Ta viskas oma koolirüü seljast, talle ei meeldinud vabal ajal oma rüüs ringi lehvida ja vahetas selle kitsaste mustade teksade ja ühe oma lemmiku, musta triiksärgi vastu. Enne puhketoast lahkumist haaras ta äsja lõpetatud nõiajookide essee ja valge pintsaku. Ta väljus puhketoast ja hakkas liikuma alla otsustades oma hilinenud kirjand juba täna ära anda. Ta oli jõudnud kolmandale korrusele kui nägi otsitud õpetajat. "Tere," sõnas ta ja ulatas Marcusele oma essee.

"Mm.... kuna seetoimub? Ma ei tea, kas tulen..." vastas Sally Yukile. Ta oli natuke ebakindel.

Anna läks õue, järjekordselt vihane selle peale, et sigatüükas ei saa muusikat kuulata. Tüdruk just vajas oma mp3-me, oli täpselt paras ilm selle kuulamiseks, pilves, hall, tuuline, aga samas soe.
Ta lesis selili murule maha ning sulges silmad. Tuul viskas ta juukseid eri suundadesse ning Anna naeratas, see tuletas talle vanu aegu meelde. Lapsepõlv. Vend.

"See on täna õhtupoole. Kiyoshi ütles, et enamik kodutöid ei ole niikuinii homseks teha. Tule ikka, lõbus on. Ja sa saad meie kampa sulanduda. Rohkem kooli jaapanlasi hakkad ka tundma," julgustas Yuki sõpra.

"Noo, ma tulen siis. Läheme koos ikka?" küsis Sally Yukilt.

varsti tõusis Anna naerdes püsti ning keerutas lapselikult sisse tagasi. Teepeal komberdasid talle otsa vatravad noorukid. See tõmbas tüdruku tuju alla.

"Muidugi koos! Mis tunnid meil veel on?" küsis Yuki.

Kui Will'i tunnid lõpuks läbi said ohkas ta kergendatult, sest ei olnud jäetud mingeid eriti raskeid ülesandeid. Kui välja arvata Nõiajookide essee. Igatahes tegeles Will enda lemmikajaviitega. Nimelt uitas koridoride peal ringi.

Marcus vaatas Gati poole ning võttis essee lõbustatult vastu. "Mina oleksin küll kasutanud võimalust kodused ülesanded tegemata jätta," muigas mees pilguga üle teksti libistades. "Jah, õige..." lisas ta.

Sally hakkas kotist tunniplaani otsima. "Järgmine on nõiasõnad. Siis tuleb muundamine ja siis võlukunsti ajaloo topelttund. Ja siis maagilised olendid. Hakkame siis nõiasõnade klassi poole minema?" küsis ta Yuki käest.

"Kui sa poleks välja käinud võimalust kodunetöö tegematta jätta poleks ma seda ära teinud," sõnas Gat kergelt naeratades.

OT: ma ei saa pihta, ühel said tunnid läbi ja teistel veel viis tundi. Kõigil pidid ju kõik tunnid samad olema, ehk sama ajal lõppema? Või sain ma jälle kõigest valesti aru?

OT: Nii palju kui mina aru saan siis koos on meil ainult nõiajoogid kuna seal õpetaja olemas, ülejäänud tunniplaan on kõigil vastavalt vajadusele ja iseenda soovile.

OT: Arusaadav.

OT: Ma ka pihta ei saanud

OT: Jah, täpselt nagu KS ütles Või midagi sinnakanti. Kuigi mulle jäi mulje, et te pidite nendest ülejäänutest praegu üle hüppama.

Marcus naeratas. "Järelikult olete teie, gryffindorlased, vastutustundlikumad kui need tolgused, kelle majavanem mina olen," ütles mees lõbustatult. See ei olnud solvanguna mõeldud, pigem tunnustus. Gryffindorlastele.

"No läheme!" ütles Yuki rõõmsalt.
"Kiyoshi on niiiiii armas ikka!" õhkas ta siis valjuhäälselt.
Parajasti nurga taha keerates märkas ta, et poiss oma sõpradega istus seal. Kindlasti nad kuulsid Yukit...

Sally itsitas. Kui ta märkas nurga taga Kiyoshit ja Yuki ilmet neid vaadates hakkas ta punastama. "Seda küll" vastas ta.

"Tsau Yuki, sa tuled siis peole? Ja sõbrad... kui palju teid tuleb?" küsis Kiyoshi püsti tõustes.
"Sally tuleb, hetkel rohkem ei tule," pomises Yuki rõõmsalt.

"Tere" ütles Sally konkreetselt poisile, kuid ta ei suutnud pisikest itsitust tagasi hoida ja puhkes naerma. "Vabandust" ütles ta Yukile.

"Me läheme, tunnid hakkavad," vastas Kiyoshi muiates ja lahkus oma sõpradega.
Korra pööras ta ümber ja karjus, et peol näeme.
"Kas ta pole mittte NUNNU!" kiljatas Yuki vaimustunult.

"Jah, ta on Te sobite nagu megahästi!" kilkas Sally vastu ja vaatas poistele järele, eriti ühele Kiyoshi sõbrale.

Yuki hüppas erutusest koha peal ja kilkas.
"Meeldib sulle sealt keegi?"

Anna läks puhketuppa õppima. Tore ei oleks olnud koolist välja kukkuda.
Kui enamus õpitud, vahetas ta riided mustade teksaste ja musta särgi vastu. Tüdruk otsustas kitra harjutada, polnudki ammu teinud seda.

"Hea teada," sõnas Gat naeratades ja toetas end küljega vastu akna kõrval olevat seina, nii et ta sai meest silmitseda. Miks ma veel siin olen? ei suutnud ta mõtlematta jätta, kuid siiski ei lahkunud.

Marcus muigas kergelt ning pööras pilgu aknast välja, arvates, et Gat lahkub. Siis aga tundis ta endiselt endal kellegi pilku ning pilki tõstes avastas mees, et Gat oli endiselt seal. Vägev.

Sally muigas pisut ja ütles seejärel: "Tead, see kutt oli päris armas, kellel see roheline triip juustest läbi läks."