Narnia rollimäng .

OT: Ma võtan Nõia tekstiks lilla

Haliena pistis nina põõsast välja ja vaatas enda ümber ringi. Kõikjal valitses segadus.

***

Nõid istus enda troonil, vihast vahutamas. "Mitte keegi ei saa kahe väiksese tüdruku kinni võtmisega hakkama? Mitte keegi? Ikka pean sinna ise minema?" karjus Nõid vihaselt enda kääbusele, kes talle uudiseid edastas.

"Nonii, paistab et väike lahing on tulemas"ütles Aany teeseldud rahulikkusega silmitsedes emotsioonitult Nõia tulekut."Dorian,mul pole õrna aimugi kuhu me nad viia võiksime,aga ehk võiks nad viia kellegi juurde mõneks tunniks?Küsimus on ainult selles et kelle juurde?"Juurdles Aany põhimõtteliselt oma ette.

"Pole aimugi... Võib proovida hiidusid, aga need pistaks nii meie kui tüdrukud ilmselt nahka. Elevandid oleks vist üsna hea valik, kuigi siin pole enam miski hea..." rääkis Dorian poolsosinal. Ka üsna omaette.

Nõid tõusis püsti ja sammus kiirelt lossi ukseni. "Rakenda saan!" karjus ta kääbusele ja läks juba välja, värava juurde.

"Noh vana mägra paar ehk võtaks nad,mägrad elavad siit poole tunni minu täis tempo tee kaugusel."Aany oli juba põhimõtteliselt valmis startima,olgugi et ta ei näidanud oma hirmu välja kartis ta siiski Nõida ja peale tüdrukute ära viimist peaks nagunii omadele appi minema

Miseria vaatas pingsalt huntide poole, silmad kissis. "Ja talle kiviga silma visata poleks ka teema...'' Sosistas ta vaikselt ning vaatas Aany poole. "Miks me siia ei või jääda ja teid abistada?'' Küsis ta siis.

Kui saan oli rakendatud, hüppas Nõid sinna ja saan hakkas kiirelt liikuma. Umbes viie minuti pärast olid nad metsas ja kihutasid Kivist Käsulaua poole.

Miseria kõrvuni kostus mingisugune imelik heli. Ta ei osanud seda muudmoodi kirjeldada kui lumi saanide all. Ta kikitas kõrvu, et paremini kuulda ning nagu ta aru sai, hakkas hääl kogu aeg lähenema. Siis jõudis talle midagi kohale ...
See kes saaniga tuli, oli Valge Nõid. Tüdruku süda vajus saapasäärde ning ta oleks peaaegu kivi käest pillanud, mis oli hetkel tema hirmudest vabanemise allikas. Seegi asendus suure pigistuse tagajärel painavaks valuks, kuid hetkel ei olnud tal aega sellest välja teha.

Dorian märkas samuti Valget Nõida. Hetkeks ta tardus, plaaniga end sinnasamma ära peita, kuid tuli siis mõistusele. Ta mükdas Aanyt ja pistis siis jooksi, risti Valge Nõia suunale...


OT: Näiteks ei kui Vlage Nõid läks lõuna suunas, siis Dorian itta/läände

Nõid vaatas kentauride poole ning nägi inimesi. Ta silmad pildusid vihast sädemeid ja naine tõstis enda saua [noh, see kepp millega ta teisi liikumatuks teeb].

OT: Okei.

Miseria silmad läksid pärani kui ta nägi Valget Nõida, kes ei tundunud kohe üldsegi sõbralik olevat. Isegi see sau, mille ta oli tõstnud, siis ka sellest õhkus mingisugune eemaletõukav aura."Ruttu!Jookseme!'' Sosistas ta piuksuval häälel Aanyle, helehallid silmad kinnitatud Nõiale.

"Sul pole põhjust paanitseda",lausus Aany"ma olen üpris kiire."Aany kihutas mõtlematta Dorianile järgi.Lumel oli üks suur viga-sinna jäid jäljed maha.Hundidki olid märganud et mõned põgenevad ning võtsid suuna kentauride peale.Aanyl oli kavas minna üle üpris kitsa jõe mis õnneks polnud jääs ja sealt edasi läbi metsa nii et hundid sassi ajada.

Nõid hüppas saanist välja ning liikus hämmastava kiirusega kentauridele järele. Ta osutas sauaga, ning üks tarduma panev võlujuga lendas Aany poole.

Dorian märkas neist mitte väga kaugel olevat Nõida ja heledat võlujuga. "Aany, vasakule!" hoiatas ta vaikselt.

Aany tegi kohmaka ja järsu kuid kiire hüppe edasi.Aanyle jõudis kohale vaid veidi aega hiljem kui napilt oli tal tegelikult läinud.Metsik hirm valdas Aanyt ning sundis teda kihutama metsa poole mis paistis nii turvalisena võrreldes selle laagriga mis pani end nii kaitsetult tundma."Tänan"sosistas Aany jooksupealt Dorianile.

Miseria vaatas tagasi, silmad siiamaani hirmust pärani. "Enda vanuse suhtes on ta kiire...'' Ei suutnud ta oma sarkasmi unustada ka sel hetkel ning siis pööras ta pilgu Dorianile ja Evannale. "Kuhu me edasi läheme?'' Küsis ta, suutmata üllatust ja hirmu enda värisevas toonis varjata.

Nõid tormas kentauridele järele ning saatis järgmise tarduma paneva joa Doriani poole.

"Dorian!Hüppa paremale!'' Karjus Miseria kenataurile, kes nägi mingisugust juga kenatauri poole lendamas.

Dorian suundus paremale, komistas korras ja jooksis siis edasi. "Aitäh," poetas ta kiirust lisades.

Jadis [Nõia eesnimi] kirus valjult ja jooksis neile järele. Nüüd saatis ta Doriani poole kaks järjestikust tarduma panevat käsklust.

"Dorian paremalt kaks käsklust!"Aanys hakkas levima paanika,see lage väli pani ennast tundma nii kaitsetult."Dorian,lähme läbi metsa,hargneme seal ja saame hiljem teisel pool jõge kobraste maja juures kokku.Sobib?"lausus Aany võimalikult vaikselt et nõid teda ei kuuleks.

"Sobib küll," ütles Dorian vasakule keerates. Mets oli juba üsna lähedal...

OT: Ma ei saa enam aru, kumma kentauri seljas ma olen.
Btw, Miseria, need on kentaurid ja mitte kenataurid. (=

Evanna vaatas pidevalt selja taha, hirmust peaaegu halvatud. Kui see Nõid ta nüüd kätte saab, ei pääse ta kunagi enam koju, ei näe oma perekonda ega sõpru... Kui sama hirmunud Miseria teise kentauri seljas välja arvata. Evanna tundis sõbra vastu mingit kummalist lähedust. Nad jagasid ühte saatust, olgu see milline tahes.
Üks sädelev energiakiir Nõia sauast sööstis otse tüdruku poole. Ta läks ähmi täis, kuid suutis end vasakule kallutada, kentauri seljast peaaegu maha prantsatades, nii et kiir temast napilt möödus ning ka vaid kriipsu võrra kentauri peast mööda vihises.

OT: Sina oled minu seljas, Miseria on Aany seljas

Dorian püüdis mahakukkuva tüdruku kinni ja keeras ise pea viltu, kui juga temast napilt mööda lendas.

Nõid sisistas vihaselt ja jätkas käskluste saatmist.

OT: Ma hetkel ei viitsi Halienaga mängida, ta tuleb hiljem taas mängu.

Aany pani oma täis tempo mängu ning sööstis metsa kus ta kavatses hakata puude vahel üpriski lampi jõe poole siksaki jooksma.Jõeni oli veel üpris palju,ning kui Nõid satub segadusse on võimalik ehk veidike isegi puhata ja oma kapju haletseda,sest sinna oli sattunud üks kivi mis polnud just kuigi mugav,pigem isegi valus.Aany kihutas metsa ning järskude üööretega ümber puude.

Nõid vaatas, kuidas Aany kusagile pööras ja ära jooksis. "Te ei pääse minu käest!" hüüdis Nõid talle järele ning käskis enda poolel olevatel puudel kentauri minekut takistada. Ise läks ta Dorianile lähemale ning saatis tardumiskäskluseid kolm tükki.

Dorian ahmis õhku, kui kolm käsklust temast napilt mööda lendasid. Ta painutas end natuke madalamaks ja lootis,e t vähemalt ta pikad lehvivad juuksed ie satu võlujugade alla.


OT: Mul on idee! Keegi (nt mina või Aany või kes iganes) kivistub ära ja siis tuleb Aslan ja sulatab üles ^^

OT: No laske käia Aga ütlen kohe, et mina kivistuma ei taha hakata

Miseria vaatas Doriani ja Evanna kaugenevate kujude poole, silmad suured. "Kui see Nõid Evannale ja Dorianile midagi teeb, siis ma murran ise ta kaelaluu!'' Ähvardas ta vihaselt. See oli sisimas lubadus endale kui ka Evannale, sest kui tema koolikaaslane, klassikaaslane ja parim sõber peaks kivikujuks moonduma, ei andestaks ta seda kellegile kunagi.

Nõid jooksis Dorianile järele ning saatis nüüd juba mitu käsklust ka tüdruku poole. Ka Doriani poole lendasid mõned käsklused.

OT: Sina oled inimene, sina ei tohigi. Ma võin ise

Käsklusterahe oli küllat tihe ja kentaur põikles vasakule-paremale nagu...miski väga kiire. Igatahes üritas ta kindlalt hoida tüdrukut pihta saamast.

"Loodame et keegi ka minu eest kätte maksma hakkab nagu sina Doriani ja Evanna eest"lausus Aany võimalikult rahulikult kihudades ja põigeldes puude vahel mis teda takistada üritasid.Samal ajal oli ta ka mures Doriani pärast,ikkagi sõber ju.Tema ohtlikult kõrge ego ei lubanud tal õnneks enda pärst muretseda,sest muidu oleks ta praegu kivikuju keset lagedat välja mitte aga kihutav ja hingeldav kentaur metsavahel.

Nüüd jõudis ka Dorian lõpuks puude vahele. Ta voolujooneline keha vonkles puude vahel nagu hõbedane jutt. See oli üks neid kordi, kui kentaur kahetses, et ta nii hele on.

Miseria suutis hetkeks muiata Aany sõnade üle . "Ma põletaksin ta siis juba ära,'' sõnas ta väriseval häälel. Korraga märkas ta, et tal on tegelikult külm, hirm ja peopesa valutas siiamaani.

Aany oli esimest korga õnnelik et tal pole liiga pikk must saba ning meeldiv šokolaadi värvi keha ilusa sileda karvaga mis oli alati korras ja puhas ning ilusti läikiv.Õnn et kõik puud nõia pool pole,üle poole pooldas ikka veel Aslanit.Aany oli mõtlemisega nii ametis et oleks ääre pealt langenud puutüve otsa koperdanud,viimassel hetkel ta siis ki hüppas kuid kukkus sellegi poolest põlvili.Vastik kivi lendas kabjakiilust välja,see oli imeline kergendus!Aany hüppas püsti ning kihutas palju kiiremini ning jõulisemalt läbi metsa.

Nõid jooksis peaaegu sama kiirelt kui Dorian ning saatis tema poole üha rohkem tardumiskäsklusi. Jooksu pealt rebis ta endal seljast suure seeliku osa, mis teda häiris ning jooksis edasi pükstega.

Dorian sai aru, et niisama lihtsalt ta sealt ei pääse. Siin oli vaja mingit nippi.
"Kui ma jõkke hüppan," kentaur vaatas jõe poole, "siis sukeldu vee alla. Uju vee all nii kaugele kui saad. Jõevesi pole just läbipaistavaim, nii et sa ei tohiks silma paista. Selge?"

Nõid saatis veel mitmeid tardumiskäskluseid ning kiristas hambaid, kui Dorian pihta ei saanud. Ta sai aru, et kentaur läheb jõe poole.

Miseria vaatas seljataha ja karjatas, mis kõlas rohkem "Ääk!'' moodi, kuid ta ei pannud seda tähele, vaid vaatas suurte silmadega eemalduva Evanna ja Doriani poole. Neile väga lähedale oli Nõid, kes pommitas kentauri loitsuga. "Me peame midagi tegema! Ta ei tohi Dorianile ega Evannale pihta saada!'' ägas ta hüsteeriliselt ja vaatas Aanyle otsa. Ometigi olid nad mõlemad Evannaga siia sattunud ja nad peavad elusalt siit ka minema saama.

"Ma ütlen ausalt,et meil pole just kuigi palju teha,aga proovida ju võib."Aany ootas veidike aega Doriani järgi ning alustas jooksu tema kõrval"Anna teine tüdruk ka mulle ning mine ise tagasi laagrisse ja kutsu abi.Ma usun et pean vastu küll.Noh veerand tundi kindlasti"kandis Aany Dorianile ette oma hullumeelse plaani.Šansid polnud just kuigi suured,aga siiski lootust oli."Sobib?!"

Miseria vaatas Nõia poole, helehallid silmad vihast sädemeid pildumas. "Ma murran ta saua pooleks!'' Ütles ta hullumeelsel toonil, mis tulenes suurest adrenaliinist soontes, hüsteerias, mis peaaegu üle tema võimust võtnud oli ning viha ja vihkamine. "Evanna, liiguta end!'' Sirutas ta käe välja.

Nõid saatis mitu raevukat tardumiskäsklust ja Miseria poole. Mõned saatis ta ka kentauride ja teise tüdruku poole. Õnneks ta ei tundnud, et Aslan veel tulema peaks, seega oli tal aega küll. Ja kui Lõvi tuleks, läheks ta lossi tagasi.

Miseria tõmbas käe kiiresti eemale ning nii kaotas ta tasakaalu mille tõttu ta oleks peaaegu maha kukkunud. Mitu valget juga lendasid temast mööda, lõikudes tükke tema riietest ning mõned juuksesalgud langesid maha, jättes väikese süsimusta rea valgele lumele. Ise ühel küljel kentauri otsas kõlkudes, hoidis ta mõlema käega loomast siiski tugevalt kinni ja üritas end tagasi Aany selga saada. "Evanna! Dorian! Ettevaatlust!'' Kisas ta lämbuval häälel. Korraga vinnas ta end tagasi kentauri selga ning sügavalt sisse hinganud, vaatas ta seljataha, enda surmavaenlase poole.

OT: Dorian rääkis minuga?

Evanna noogutas kentaurile, kuid ei lausunud sõnagi, kuna ta polnud kindel, kas ta selleasemel mitte karjuma ei hakka. Ta hoidis kõvemini kinni, aeg-ajalt selja taha vaadates.

Nõid vaatas korraks karjuva tüdruku poole. "Vastikud räpased pisikesed tüdrukud," sisistas Jadis vihaselt ning saatis nende poole tardumiskäskluseid.

Aany tegi ühe järsu hüppe hüppe vasakule mille käigus õnnestus Aanyl Evanna endale selga tõmmata:"Nonii,läheb lahti,"ütles Aany pigem iseendale."Üritame jõuda ringiga laagrisse ringiga,loodame et meie omad on juba huntidest lahti saanud laagris on teil ehk vähe turvalisem".kandis Aany tüdrukutele ette oma mitte just kuigi targa plaani.

Jadis saatis mitmeid käsklusi nüüd kahte tüdurkut kandva Aany poole ja mõned ka Dorianile.

OT: Muidugi

Dorian, koormast vabanenud, liikus nüüd hetkeks hoopis kiiremini. "Hoia end. Ja neid," ütles ta.[color=green] "Ja jookse."[/bcolor]
Ta peatus järsu sammuga, kavatsusega Nõida üllatada, nii et Aany jõuaks tüdrukutega minema joosta.

Miseria pigistas hambad tugevasti kokku, vahtides kord Evannat, siis Aanyt, Nõida ja Doriani, kes nagu hull järsu sammuga peatus. "Oled sa soe peast? Ta saab sulle pihta!'' Karjus ta kentaurile.

Nõid jõllitas Doriani, kes heast peast seisma jäi. Siis saatis ta aga mitmeid käsklusi kentauri pihta, kes Jadise arust hulluks läks.