Sigatüüka rollimäng

OT.Mis asja saa ajad?

OT: Et nagu, teised on kes-teab-kus ja sinu mälu on kadunud ja siis piinled...

Mul oli peal 6 Cruciot ja mul on kahtlane tunne, et mõni neist jättis mulle mõne seljavalu!

OT: Ahah siis *naerukad*

OT:Vahet pole lõpetame selle Offtopicu.

Peter Naases puhketuppa peavalu ja pudeli võiõluga.

"Oleks parem jah. Lõbusam kah. Ma pole kunagi inimese peal proovinud,"sosistas Adrianne Vic'ile. "Kas ma võin kah ühe šokolaadikonna saada?" küsis ta nüüd normaalsel häälel. Siis märkas ta oma kihistavaid ja nende poole osutavaid toakaaslasi. Ei tea, mis kuulujutu nad nüüd välja on mõelnud.
Siiski ta aimas juba vastust ette. Awwwwww

Peter tuli alla saali nähes Vici ja Adriannet mõtles ta: "See armupaar on kuidagi tuttav, Ah lihtsalt mingi sugulaste moodi oletan"oletas ta lõpus

Adrianne võttis vastust ootamata poisilt konna ja sõi ära. Siis märkas ta Peteri pilku ja tõlgendas seda valesti(Et mäluloits ei töödanud). Seejärel vaatas ta Vic'ile murelikult otsa ning kuulis sosinat.
"Nägid!"
"Ei tea, kas nad on mingi paar vä?"
"Vaata mis pilk tal on!" kihistasid Slytherini tüdrukud
Adrianne vaatas tüdrukutele teravalt otsa. Nende silmad olid suured ja suud lahti . Võimalikult ruttu keerasid nad pilgu ära.

OT: Sorry hullumeelsuste pärast!

Peter märkas Adrienne pilku tõmbas pilgu eemale.

Adrianne tõusis, sosistas Vic'ile:"Kui Eliisa küsib, siis ma olen oma toas."
Seejärel läks ta vangikoobaste poole. Tema toa tüdrukud jooksid talle järele.

Peter pan tähele Adrianne salapärasust ning palkas ühe oma sõbrale 20 galeooni, et to Adriannet jällitaks kuna ta ise oli selle jaoks liiga näljane.

Adrianne jooksis oma tuppa ja viskus voodile selili. "No appiiiii!"
samal hetkel jooksid tüdrukud sisse."Kes ta on?" "Appi ta on nii nunnu!" "Te käite onju?" "OMG!!!" "Kui kaua?" "Miks sa meile rääkinud pole?!"
Adrianne haaras vaikides oma luua ja tahtis välja joosta, kuid tüdrukud seisid ukse ees. Ta virutas neile luuaga pähe. Ta jooksis koridori, kuid Slytherini ukse taga oli mingi võõras tüüp. Adrianne juhmistas selle tüübi ja jooksis edasi. Kui ta kord juba väljas oli, tõusis ta lossi kohale. All nägi ta, et toakaaslased vehkisid võlukeppidega, kuid ta jäi rahulikuks-need tobukesed ei suuda kõige lihtsamatki loitsu nii kaugele saata, ning ka lendamises oli ta neist kõvasti üle. Pealegi oli tal hetkeseisuga maailma parim luud.

Eliisa lendas kusagile teisele poole järve ning saatis enda luua ära. Siis ruttas ta söögisaali, kus nägi Vic-i. Kiiruga istus ta tema kõrvale ning küsis: "Saite ikka korralikult ära?" Tüdruk sirutas käe ning haaras ühe saiakese, mida ta sööma hakkas.

Adrianne maandus veidi aja pärast kooli ees ja läks vangikoobaste poole. Ta pani sulandumisloitu endale ja luuale peale ja jõudis oma tuppa. Tuba oli tühi. Ta vaatas ühe oma toakaaslase voodi alla, sest ta teadis, et tüdruk hoiab seal oma luuda. Luuda ei olnud, niisiis olid nad teda otsimas. Adrianne pani oma luua voodi alla, võttis raamatu, mis tal enne pooleli jäi, ning hakkas lugema. Talle meenusid kuulujutud. Ohates pani ta raamatu kõrvale ja hakkas oma päevikut täitma.

OT: droideka, palun ära tapa mind ära

Pimsy ilmus Slytherini 3. klassi tüdrukute tuppa. Ta oli just käskinud ühel teisel majahaldjal tema asemel Ravenclawi ruum ära teha, ta ise ei viitsinud. Teistel oli tema vastu mingi aukartus, mis sobis Pimsyle suurepäraselt. Talle meeldis teisi luurata ja käkki keerata, kuid slytherinlasi ei luurand ta kunagi, ammugi ei keerand ta neile käkki. Alles paari sekundi pärast märkas ta, et polnd toas üksi. Seal istus veel üks tüdruk ja kirjutas midagi. pimsy ei osand lugeda ega kirjutada. "Emand," ütles ta.

Adrianne võpatas ja peitis päeviku padja alla. Siis sai ta vihaseks. "MIS SUL VIGA ON?ENAM EI TULE SA SIIA TUPPA ILMUDES! KOPUTAD UKSE TAGA!ON SELGE???"karjus ta, ise hirmunud , mõeldes, mis oleks võinud veel juhtuda.

Pimsy jahmus. Miks pidi tema, PIMSY, koputama?? Kuid siis Pimsy naeratas: "Emandal pole vaja muretseda, Pimsy ei räägi kellelegi. Pimsy hea." Siis mõtles ta natukene. "Ilmsalt olen ma ikka paha...... Aga vahet pole, isegi kui sa keelatud raamatuid loed, Pimsy ei räägiks kellelegi. Pimsy ju hea. Vabandust, paha."
Ta vaatas tüdrukut veel natuke. "Ega Emandal kõht tühi pole? Pimsy käis just köögis," ja ta tõmbas taskust paar kommi välja. "Või tahab Emand midagi toekamat?" ja ta võttis teisest taskust kukli välja. "Nämm-nämm!"

"Kuule, kust sa teadsid, et ma raamtut lugesin? Ma kirjutasin ju! Okei, viska need kommid mu voodile ja tee et sa kaoksid,"ütles Adrianne. "Oota, too mulle mõned pasapommid. Ja kellelegi ei räägi! On selge?"

"Vägagi," ütles Pimsy naeratades. Miks ta peakski kellelegi ütlema? Ta tühjendas oma kommi-tasku tüdruku voodile. "Ja sellest raamatust, et Emand teaks, siis Pimsyl on kõrvad ja silmad seal, kus keegi ei arva neid olevat, aga veelkord, Emandal pole vaja muretseda, Pimsy hea. Vabandust, paha, Pimsy on paha, jah, väga paha...." Ja ta lahkus toast ukse kaudu, nagu tüdruk soovind oli, ja alles ukse taga ta haihtus.

Adrianne võttis ohates oma päeviku välja ja kirjutas rohelise tindiga:
Kallis päevik!

Täna tekkis mul tunne, nagu võiks mu suurim unistus täituda. See kurjuse oma ikka
Ma sain ka 99% tõenäosusega oma maja võistkonna vahiks ja kohtusin Eliisa ja Vic'iga. Nad on lahedad. Jamasime mingi dorklasega ja Professor tuli. Siis põgenesime ja kohtusime Vic'iga Suures Saalis. rääkisime omavahel, et ei tea kas Eliisa pääses nja siis need minu toa jobud hakkasid kuulujutte levitama
Kohtusin Pimsyga. Ta teenindab mind Käskisin tal dorklaste jaoks pasapomme tuua
Ta sulges oma päeviku, pani selle oma mokenahast kotti, kirjutas siis Pimsyle kirja (Jäta need minu sahtlisse)ja läks söögisaali poole.

Pimsy läks Dumbledore kabinetti, avas vasakus seinas vasakult kolmanda kapiukse ja võttis kõige ülevalt Dumby pasapommi-kogust paar tükki, ja ilmus Slytherini puhkeruumi ning läks 3. klassi tüdrukute toa ukse taha. Ta koputas, kuid keegi ei vastand, nii läks siis Pimsy sisse. Tuba oli tühi, kuid tüdruku voodil oli üks kiri. Aga Pimsy ei oska lugeda!! Ta pani pasapommid siis tüdruku padja alla ning lootis südamest, et tüdruk vaatab enne padja alla, kui pea sinna toetab. Kuid ka Pimsyl oli kõht tühi, nii läks ta siis oma "ruumi". See oli tegelikult üks tõesti TILLUKE klassiruum, mida keegi kunagi ei kasutanud. Pimsy pani kukli puki peale, istus maha ja hakkas sööma.

OT: Ok, läheb vist küll paljuks, aga Pimsy on lihtsalt nii NUMMI!!

OT: Hah, Dumbledorel on pasapommi kogu?

Eliisa lõpetas saiakese söömise ning tõmbas näppudega läbi enda juuste. Hetke tuju ajel muutis ta enda juuksed tumesiniseks.

Peter läks Griffindori lauda endale saiakest haarama ning nägi seal alles veel kolme saiakest, ta haaras kõik kolm, ühte hakkas sööma ja ülejäänud pani taskusse. Järgmiseks otsustas ta minna oma lendluudpalli võistkonna kaaslasi otsima minna.

OT: Jaaaa ja Snape näppab sealt tihti.

Kui Adrianne söögisaali jõudis, kuulis ta hufflepufflaste laua juurest sosistamist. Ta ohkas ning istus Eliisa ja Vic'i juurde. "Kõik korras, Eliisa? See dorklane vaatas meid ennem imelikult. Ma loodan, et kuulujuttude pärast... Ei tea mida see McGonagal teeks, kui saaks teada, mis me tegime..."

Pärast uinakut (Voodiks oli tal välja-tõmmatud sahtel, mille sisse oli padi pandud ja tekiks oli padjapüür.) läks Pimsy Peevesile külla. Kummitus oli parajasti öökulli-majas ja korjas midagi koti sisse. "Hei Peeves!" hüüdis Pimsy. Peeves tõstis pea ja naeratas Pimsyle. "Tere kah, Pimsy. Ma siin korjan rottide jäänuseid õpetaja Trelawneyle. Oleks tore vaadata, kui ta leiab oma teelehtede seest paar surnud rotti." Pimsy itsitas. Oleks tore jah. Siis Pimsy ohkas ja ütles: "Ma tõin sulle nati pasapomme. Üks tüdruk tahtis paar tükki, nii ma mõtlesin, et võtan siis sulle kah." Ta ulatas Peevesile paar tükki ning Peeves lausus: "Oh yeah, Dumby erakogust, eriti haisvad! Tänks Pimsy!" See peale hakkas Pimsy naerma ja aitas Peevesil rotte korjata.

Steve oli seda kuulnud. Ta kõndis vaikselt Adrianne, Eliisa ja Vic´i juurde ning küsis: "Mida te tegite?"

Adrianne võpatas. "Me ei teinud midagi erilist, spikerdasime kodutööl...Ma tean, et McGonagal vihastaks, kui ta teada saaks, aga me oleksime peaaegu vahele jäänud..." ütles ta, lootes, et ta midagi välja ei räägi.

OT:Mul 200. post vist

Eliisa ei vastanud Adriannele ning pööras pilgu Hufflepufflasele, kes nende juurde tuli. "Tõmba lesta, Huff," käratas tüdruk külmalt.

Peteri kohta hakkasid kuuljutud juba kergelt levima. hetkel oli teada, et Peter oli maas suurte seljavalude, muhu, piiinatud ilmega.

"Kuule, tahad teada, mis selle dorklasega juhtus?" küsis Adrianne Peterile osutades. "Ma võin sulle koridoris rääkida!"

Eliisa kergitas kulmu, kui Adrianne ütles Huffile, et räägib, mis juhtus. Siis ta mõistis, et arvatavasti paneb tüdruk Huffi peale mälukustutusloitsu. Muianud, sirutas tüdruk käe järgmise saiakese poole.

Steve'i vastust oodates võttis Adrianne pudingut.

"Okei lähme koridori," ütles Steve jälgides kuidas Adrianne pudingut sööb.

Adrianne tõusis püsti ja läks vaikides söögisaalist välja.

Steve kõndis Adrianne järgi. Koridorisse jõudes küsis ta:"Noh, mis siis temaga juhtus?"

Adrianne pani poisile mälukustutusloitsu peale, ning tormas saali oma kohale tagasi. "Ma kardan, et tegin talle liiga palju ajuloputust,"ütles Adrianne Eliisale ja Vic'ile ning läks vangikoobastesse.

Eliisa raputas õrnalt pead, kui Adrianne järsku tagasi tormas ning siis uuesti lahkus. Ta ei saanud midagi aru. Aga vahet pole. Üks Huff on täiesti ükskõik tema jaoks. Eliisa lisas enda juustele ka õrna läike.

Steve vaikselt toibus loitsust ja paterdas söögisaali tagasi. Pea täiesti tühi ning silme ees ainult üks küsimus: Miks ma midagi ei mäleta?

Kui Adrianne puhketuppa jõudis, oli see rahvast täis. Ta nägi oma "sõbrannasid" kuskil kaugemas nurgas kuulujutte levitamas. Vaikselt hiilides läks tüdruk oma tuppa.
Ta otsustas võtta kasutusele turvameetmed. Olles pannud kõik oma keelatud kraami mokenahast kotti (mille ta seest suurendas), võttis ta nähtamatuse mantli ja jäi selle all toanurka istuma. Mokenahast koti pani ta kaela.
Peagi tulid teised tüdrukud kihistades sisse.
"Sellel viiendikul oli hea mõte!" "Jaaaa, mõtle kui ongi!" "Ei tea kus ta seda hoiab" "In case she has one!" "Kui me ei otsi, ei saa me ka kunagi teada!"
4 tüdrukut hakkasid Adrianne asjades sorima. "Crucio!" sosistas Adrianne hiirvaikselt kambale võlukepiga osutades.
Pärast piinarikast minutit ütles kõige lühem tüdruk: "See sahtel on vist neetud!" Nad jätsid sahtli rahule ja üks tüdrukutest pani käe Adrianne padja alla...
BOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOM!!!
Toas levis jube hais. Tüdrukud jooksid läkastades toast välja.
Adrianne pani endale mullipea loitsu, istus oma voodi äärele ja naeris süngelt.
"Pimsyyyyyyyyyyyyyyyy! Kobi siiaaaaaaaaaaaaaaaaa!!!!!!!!!!" hüüdis Adrianne. Oodates võttis ta õelalt naerdes oma voodilt kommid ja pani need rüütaskusse.

Pimsy luuras just parajasti ühte hufflepufflast ja kavatses talle paar valget paksu vakla juustesse sokutada, kui kuulis, et keegi hüüab teda. Ta ilmus hääle allika juurde ja avastas end jällegi selle sama kolmanda klassi slytherini-tüdruku vastast. Pimsy naeratas ja küsis: "Kas Emand soovib midagi?"

"Jah. Ma soovin selgitust, " ütles Adrianne oma padjale osutades. " Ja korista see jama ära. Või lase kellelgi koristada."
Tema hääl oli äärmiselt range, kuid sisimas oli ta haldjale tänulik.

Pimsy vaatas voodisse. Terve voodi oli seda "jamat" täis. Pimsy hakkas itsitama. "Emand peaks sellega arvestama, et Pimsy ei oska lugeda! Ja Emand oli ära läinud. Pimsy pani siis pasapommid padja alla, et keegi ei näeks. Aga nagu ma näen, on juhtunud väike äpardus," ja ta kõkutas edasi.

"Ole õnnelik, et mina seda ei "avastanud". Sel juhul oleksid sa juba vana kaltsulapp. Aga tõtt-öelda oli sellest äpardusest isegi kasu..." ütles Adrianne. Siis meenus talle tema õelus ja ta käratas: "KORISTA ÄRA!!!!!"

"Ei-ei, Pimsy ikka kaltsulapp poleks....." lausus Pimsy mõttesse vajunult. Kuid kui tüdruk tema peale käratas, siis kortsutas Pimsy kulmu ja pobises "Miks kohe nii järsult......" ning nipsutas vasaku käe sõrmi. Kogu "jama" tõusis õhku ja maandus prügikasti. "Aga linu pesema Pimsy küll ei hakka......." ning ta nipsutas veel kord sõrmi. Pimsy ette ilmus Ravenclaw majahaldjas. "Vaheta need linad välja ja vii mustad linad pesumajja! Ja prügikast vii ka välja, see hakkab haisema!" Ravenclaw majahaldjas vaid ohkas ja hakkas tekki tekikoti seest välja võtma.

"Nii, ma lähen nüüd! Too mulle uued pasapommid. Pane need SAHTLISSE. Kas sa said aru?" ütles Adrianne. Ta pani mantli rüütaskusse, võttis oma nõiajookide essee, õpiku ja sule, ning läks puhkeruumi.

Pimsy naeratas ja läks uute järele.

Kui sa lisad...
"Ei, nii ei sobi."
Selleks, et nõiajook hästi välja tuleks, tuleb lisada...
Ohates pani Adrianne koolitöö käest ja jäi kaminat silmitsema.
Ma pean Eliisaga Musta Isandaga liitumisest rääkima. mõtles ta. Ta viis haldjale sõnagi lausumata oma kooliasjad tagasi sahtlisse.
Siis otsustas ta lihtsalt dorklasi kiusata. Ta ootas Pimsyt, et täiendada oma varustust.

Kui Pimsy tagasi tuli, siis ootas tüdruk teda juba oma toas. Pimsy ulatas talle naeratades pasapommid ning ütles: "Kui Emandal peaks natuke abiväga vaja minevat, siis Peeves on kolmandal korrusel ja mängib Peata Nickiga kabet." Ning Pimsy ilmus kööki, et natuke süüa.

"Ah et mängib kabet..." pomises Adrianne. Ta võttis sisse hea koha ja loopis esimest ettejuhtuvat isikut pasapommiga. Kahjuks oli see Dumbledore. Adrianne tõmbas ruttu nähtamatuse mantli selga ja oli hiirvaikselt.
"Mmmmm..." ütles direktor õhku nuusutades. "Hei see on ju minu kraam!!! Jälle see Snape!" Dumbledore sibas vandudes minema.

Pimsy piilus tüdrukut nurga tagant ning itsitas, kui tüdruk viskas pasapommiga Dumbyt.