Sigatüüka rollimäng

Kuna poisi võlukepp oli nüüd läinud, naeris Adrianne enesekindlalt.

OT: Kui Expelliarmus ei mõjunud, võtsime me piinamise ajal võlukepi ära

Kuid piineldes suutis Peter Eliisal vastu jalgu virutada.

"Ülbe, mis?" küsis Adrianne poisilt. Seejärel saatis ta teele uue Crucio!

Eliisa astus sammukese tagasi ning sihtis Peterit enda võlukepiga. "Crucio!"
Nüüd piinas Peterit kaks Cruciot.

Peter üritas teist lööki anda kuid valu oli liiga suur.

"Tead mis, mul tuli kange tahtmine sind luuaga virutada," ütles Adrianne. Niisiis pani ta võlukepi taskusse ja virutas luuaga poisile paraja obaduse.

Peter vandus kõvasti.

Siis tuli Adriannele meelde ikka veel üleval luual istuv poiss. Ta võttis oma võlukepi uuesti kätte, saatis teele uue piinaneeduse, nihkus Eliisale lähedale, ning mainis poissi.

Peter küünitas suure vaevaga käe taskusse ja võttis välja pasapommi ja viskas Eliisat . Ning siis tuli tal tahtmine surra kuna valu muutus nii suureks.

"Okei, hakka rääkima! Kui palju sa kuulsid ja nägid?" nõudis tüdruk.

OT: No kuule! Crucio on piinamisneedus ning sul on neid kaks tükki peal! Sa ei saaks never mingit pasapommi endal taskust välja võtta! Pealegi sa oled õhus! Ole reaalne nüüd.

Eliisa astus pasapommi teelt eest.

"Mis siis saab sellest Vic'ist?" küsis Adrianne. "Ta vihkab mind. Kas ta on usaldusväärne?"

Vicious lendas alla ja kõndis teiste juurde.

"Vic on usaldusväärne," kinnitas Eliisa. "Ta ei riskiks sellega, mis juhtuks, kui ta välja räägiks. Ta eluunistus puruneks sel juhul." Kui Vic nende juurde kõndis, Eliisa muigas.

Peter ei vastanud Adrianne küsimusele kuna tundis liiga suurt valu.

"Milleks ma peaksingi mingi dorklase piinamise välja rääkima?" ütles Vicious teiste selja tagant.

"Kas sa ühined meiega?" küsis Adrianne.

Peter tundis jälle seda surmavalu mida ta ennemgi tundis.

"Kas poleks parem ta tappa?" lausus Vicious kalgilt.

"Liiga palju tüli," ütles Eliisa jahedalt. "Me ei tapa teda."

"Oota-oota. Kui ta ühineb, saad natuke veel seda valu." ütles Adrianne kurjalt naerdes.
"No ole nüüd mees, ma kannatasin viie aastaselt kah paremini seda needust. Ja usu mind, ma olen seda needust palju tunda saanud."

"Keegi on sind piinanud või?" imestas Vicious.

Peter võttis ennast kokku ja üritas Vicile jalaga kõhtu anda mis sellest, et ilma selletagi olid tal suured valud.

Adrianne neelatas. "Kõvasti. Palju kordi. Mu sugulased leidsid, et see on armas."

Peter suutis Vicile löögi vastu kõhtu anda (See polnud eriti tugev).

OT: Üritame reaalsemad olla palun! Crucioga on üsna raske midagi peale karjumise ja väänelemise teha.

"Kas sind pole kunagi piinatud?" küsis Adrianne Vic'ilt imestunult.

Peter avastas siis, et see löök oli vaid tema nägemus ja siis saatis ta kuuldavale uue karje.

"Kuidas sa julged!" röögatas Vicious. Ta tõstis võlukepi ja urises: "Avada Ke...!" Vic langetas võlukepi ja pani selle ära. "Ei ole"

Peter lasi kuuldavale sellised sõnad: " Kui Kaua ve..." Keset lauset jäi ta vait, sest valu oli nii suur, et ta oleks pigem lasta oma selga sepahaamriga peksta.

"Ma olin esimesel piinamisel 2,5 aastane." ütles Adrianne imestunult.
Ta ei teinud dorklasest väljagi.

OT: Kas sa said minu peale vihaseks või dorklase?

"Thaäaghaaaaaa" Karjs Peter.

"Misasja? Ma ei saa aru. Thank you? You're welcome!" ütles Adrianne itsitades ja saatis teele värske needuse.

"Plräaäaäa" Karjus Peter uuesti kuna ta ei saanud rääkida .

Siis nägi Adrianne ühte kogu lossi poolt tulemas. See oli Professor McGonagal.
"Eliisa, pane talle mälukustutus peale. Ma võtan tema võlukepi enda kätte. Kohtume söögisaalis! Lumos! " sosistas ta, võttis poisi võlukepi ning lendas minema.

Eliisa vaatas Minerva poole, kes kaugusest paistis, pani kiiruga Peterile mälukustutus loitsu peale, vistas tema võlukepi kusagile kaugele ning lendas samuti kiiruga minema.

" Ma annan sulle 50 galeooni kui sa ...." Ütles Peter suure vaevaga.

"Tühine raha," lausus Vic ja lendas minema.

"Niuks" Ütles Peter.

OT:"Niuks" ikka?


Adrianne lendas madalalt kooli ette, olles sulandusloitsu all. Siis jooksis ta vangikoobaste poole. Teel põrkas ta peaaegu kokku Dumbledorega, kuid õnneks sai ta viimasel hetkel temast mööda lipsata.
Oma tuppa jõudnud, pani ta luua voodi alla, heitis kerge pilgu 4 tüdrukule oma toas, kes rõõmsalt kihistasid, sättis nähtamatuks tegeva mantli oma keelatud kraamile paremini peale ja läks siis suurde saali oma uusi sõpru ja võistkonnakaaslasi ootama.

OT: Kui keegi kavatseb vastu vaielda, siis tal ei ole ju surma vägiste mantel, vaid mingi halvem...

Vicious lendas täie hooga kooliukse ette ja maandus seal. Ta hüppas luua seljast maha ja jooksis vangikoobastesse. Vic pani luua ära ning ruttas suurde saali. Ta kõmpis Slytherini laua juurde ja vajus kellegi kõrval maha.

OT:Sorry kirjavea pärast

Peter tundis kuidas valu temas 1 protsendiga väiksemaks jäi.

OT:Editi ära. Kui Murtagh näeb...

"Tsau Vic, " ütles Adrianne, kui poiss tema kõrvale vajus.
"Kus Eliisa on?"

OT:Okeya

Peter anus juba jumalat, et see piin lõppeks.

OT: Ei tea kus Eliisa on, aga meie drodeikaga oleme ammu läinud

"Eliisa lendas vist ka kusagile ära," lausus Vicious ja võttis taskust šokolaadikonna.

"Noh, küll ta välja ilmub," ütles Adrianne kanakoiba närides.

"Loodetavasti ei jää me vahele. Ma ütlen, parem oleks olnud ta ära koristada ja valetada õnnetus." Vic pomises midagi veel ja viskas šokolaadikonna suhu.

Samal ajal avastas Minerva Peteri kellel oli ikka peal Crucio needus.

OT:*saame siin vaikselt naerukad* Kas nii on võimalik?