Sigatüüka rollimäng

OT: Evanna, Sansa ja Mariel said ka?

Mariel ütles Alessat tuikumas nähes: "On küll vaja."
Ta vedas Alessa lossiuksest sisse ja haiglatiiba. [Teeks, et sel hetkel pole kell veel nii palju.]
"Proua Pomfrey, meil juhtus väike õnnetus," teatas Mariel ning lükkas Alessa enda ette. Õnneks ei kippunud Pomfrey kunagi küsima.

Evanna nõustus sõnatult ning manas esile perfektse sulandumisloitsu. Sansa tegi tema järgi.
"Hei, ma näen su saba!" teatas Evanna kihistades.
"Mis?" küsis Sansa oletatavasti ennast uurides [näha ju polnud]. "Ahjaa." Ta sulandas end uuesti. "Okei?"
Evanna naeris ning noogutas. Kuid ta taipas, et noogutust Sansa ei näinud. "Jah."

OT: Ma arvan küll.

Proua Pomfrey käskis Alessal istuda ja kadus korraks kuhugi. Alessa potsatas lähimale tühjale voodile istum ja oigas vaikselt. Varrukas oli pidevalt jooksvast verest juba läbi imbunud ja Alessa pea valutas. "Nii, joo seda." ütles Pomfrey tagasi tulles ja Alessale karikat ulatades. Tüdruk rüüpas selle ühe sõõmuga tühjaks ja krimpsutas nina. "See vähendab valu. Sa peaksid vist natukeseks siia jääma." seletas Pomfrey, uurides veritsevat kohta.

OT: Okeih, kell on mingi kolm öösel Minu eelmine postitus oli siis nii, et minu rollika tekst oli jama.

OT: Kõik kes olid tarvilikus toas nõustusid, need said.

OT: Mängiks nüüd edasi?

Kate haigutas kui ta hetkeks ärkas ja vaatas kella poole ta pööras uniselt külge ja magas edasi.

Mariel istus voodiäärsele toolile. Õnneks polnud proua Pomfreyl mõttes teda kohe minema ajada.

OT: Minu arvates haavade parandamine läheb tal kiiresti.

OT: Aga minul võib midagi vastikumat viga olla

Alessa prises midagi enda ette. Kui proa Pomfrey jälle kuskile kadus, viskas Alessa voodile pikali. "Ma olen vahel tõesti napakas." ütles ta Marielile.

Catherine pani endale sulandumisloitsu, tundes, kuidas tema seljal käisid võbinad. Heitnud endale kiire pilgu, jäi ta rahule. "Lähme nüüd," ütles ta klassikaaslastele. "Me ei saa uniselt Siganurme minna."

Cecilia ärkas öösel ülesse, tundes südames kogaeg kripeldust. See tuli muidugi ka ärevusest, sest ta ootas õhinaga Siganurme minekut. Sinnani oli veel aega, kuid siiski. Ta tõusis püsti ja läks Raveclawi puhketuppa.

OT: Ma ei saa nüüd ikkagi aru, millal me Siganurme läheme...

OT: Järgmisel päeval võiks:D

Sa mõtled, et siis, kui ärkame? Alessa on ju haiglatiivas.^^

OT: Läheme järgi

OT: Aga põhimõtteliselt on see, et siis, kui ärkame, läheme mina ja Kate Kate venna juurde. Et teeks siis peale seda päeva?

OT: Okei ^^. Homme veel pole minek.

Evanna järgnes hääletult Catherinele ning nad suundusid vaikides Ravenclaw' puhketoa poole.
Oli ainult üks väike intsident, kus Sansa astus kogemata Evanna jala peale ning too karjatas, kuid keegi ei näinud seda kuulvat.
Lõpuks, puhketoas, võttis Evanna loitsu maha.

Eliisa vähkles unenägusid nähes. Ta võpatas ülesse, üleni higine, käsi tohutult valutamas. Ta kortsutas kulmu ja läks puhketuppa, kui oli riided selga saanud.

OT: Kell on viis.

Cecili ärkas juba kolmandat korda tugitoolil ülesse. Ta oli tukkuma jäänud ja pidevalt kummitas teda üks imelik asi.. Kõik tema tuttavad sigatüükast ja roheline sähvatus. End judistanud vaikselt, viis ta unise pilgu kaminale, mille leegid juba kustunud olid. Võlukepi enda hommikumantli taskust välja võtnud, suunas ta selle kamina poole ning pomises kuuldamatult ühe loitsu. Taas süttis kaminas tuli ning ta pani enda hommikumantli paremini ümber. Tal hakkas sooja tule juures palju soojem kui enne ning ta näole venis rahulolev naeratus. Tänane päev on veel normaalne, kuid Siganurmes võib saada kõik saatuslikuks tema jaoks, kui nad oma teel Surmasööjaid kohtavad. Cecilia ei kavatsenud enda valiku eest põigelda. Ta otsustas aidata ja seda ta ka teeb.

OT: Nüüd vist juba täna. Pealgi, ma ütlesingi enne et "ülehomme".

Alessa ajas tükk aega veel mingit segast juttu, Marieli väga tähele panemata. Lõpuks jäi ta suure jutustamise peale magama.

OT: Mkmm, täna ei saa Ma mõtlen, et nüüd, sel päeval, mis nüüd on. Sest mina ja KAte läheme ära. Peale seda päeva läheks.

OT: Ma mõtlesingi nii

OT: Aa.^^ Okeih siis. Sel juhul sobib.

Kate ärkas taads hetkeks ja vaatas toas ringi. kell oli alles nii vähe. ta keeras taas külge, pani oma tumeda pea padjale ja üritas uinuda.

Eliisa vaatas puhketoas ringi ning sulges silmad. Ta mõtted liikusid edasi ja mõne hetke pärast uinus ta.

Catherine võttis endalt sulatusloitsu, tundes jälle teatut värinat. Haigutades viskus tüdruk oma baldahhiinvoodisse, uinudes peaaegu koheselt.

Eliisa võpatas. Ta heitis pilgu kaminasse, see oli kustunud. Tüdruk võttis võlukepi välja ja viipas. Tuli hakkas põlema.

Evanna ja ta klassikaaslased hakkasid magamistoa trepist üles minema. "Ei tea, kus Mariel on?" mõtiskles Evanna valjult.
"Ma ei usu, et tema pärast oleks vaja muretseda," arvas Sansa. "Ta saab väga hästi endaga hakkama."
Kuid Evanna väristas Slytherinlastele ja andestamatutele needustele mõeldes siiski õlgu.

Mariel istus haiglatiivas, kuulates Alessat ja mõeldes. Kui tüdruk lõpuks magama jäi, teadis Mariel, et ta peaks minema, kuid ei tahtnud seda teha. Kindlasti tuleb Pomfrey varem või hiljem ning ajab ta ära. Ning uni hakkas ka peale kippuma...
Mida see Alessa küll Paju juures tegi? mõtles ta murelikult. Mis talle sisse läks?
See oli ka üks põhjus, miks ta ei tahtnud lahkuda. Tüdruk näis olevat pisut... tasakaalutu. Või kuidas seda nüüd öelda. Igatahes Mariel tahtis valvata, et too enam rumalusi ei teeks, mis talle endale ohtlikuks muutuvad.
Ta mõtles sulandumisloitsule, mida Evanna oli püüdnud talle õpetada. Ta ei osanud seda küll hästi, ta paistis täitsa välja, kuid ehk ajaks see hämaruses asja ära. Ta proovis. Pärast paari ebaõnnestumist hakkas ta kergelt läbi paistma. Käib kah. ta viskas end kõrvalvoodisse pikali, et mugavam oleks.
Olenemata sellest, et ta püüdis end ärkvel hoida, uinus ta üsna varsti.

Eliisa vaatas pahaselt tulle ja siis võpatas. Kellegi pea oli tules. Lähemal vaatlusel sai Eliisa aru, et see oli Vingerja pea. "Jaah?" venitas unine tütarlaps.
"Sa ei tulnud koosolekule, Isand on pahane, sa pead midagi tema heaks tegema, et ta ei oleks pahane," vuristas Vingerjas kiiresti. "Mm, ma olin koolis, see on küllaltki mõjuv põhjus. Ta teaaab seda väääga hästi, et ma ei saa tulla iga kord, kui ta päeva jookusl meid viis korda kokku kutsub," rääkis Eliisa, vahepeal haigutades.

Kate haigutas ja ärkas ülesse ja vaatas uimaselt ringi.

Vingerjas raputas pead ning vaatas Eliisat tõsiselt. "Ta teab, ta teab. Ma lähen, räägin talle edasi," ütles mees ja kostus vaikne sahin, kui ta pea tulest kadus. Eliisa haigutas ja vaatas ringi.

Kate haigutas veel kord ja pani end riidesse. Ta tõusis uimaselt ja läks alla puhketuppa kus ta koheselt maandus pehmele tugitoolile kamina juures.

"Heii Kate," ütles ta vaikselt, kui tüdruk tema kõrvale istus.

Bella vaatas aknast välja. Tema arvates oli ikka kuu ilus. Ta igatses kodu ja ta mõtles, mida teha.

Eliisa vaatas kivist seinu ja vajus mõttesse, kujutledes igasuguseid asju ette. Ka seda, mida Voldemort võib temaga teha.

"Tsau" Haigutas Kate Eliisale. "Täna lähme uurime mis mu venna tahab?" Ta naeratas viltuselt ja jätkas. "Võib olla soovib, et liituksin temaga veidi varem kui ta seda alguses soovis või siis soovib salvi kiheluse vastu mille emps mulle andis." Tema poolik naeratus muutus kergeks irveks mis kadus kui ta taas lobisema hakkas: "Kuule mis see kell on?" Küsis ta otsides pilguga kella, kuid und täis silmadega ta seda ei leidnud.

"Mis mõttes liitud temaga?" küsis Eliisa. "Mm... Kell on kuus hommikul."

"Selles mõttes, et liitun inimesega või pigem olevusega keda ta pooldab." Kate naeratas ta teadis, et Eliisa juures olekul võis ta sellest rääkida. "Paku miks ma vaid sinu kaasa võtan." Ta leidis lõpuks kella kuna nüüd hakkas uni ta silmist kaduma. "Hmm. Kuus."

Eliisa vidutas silmi. "Ma ei saa ikka aru, väsimus on peal," ütles ta kergelt pead raputades ja sai endale punased juuksed.

"Noh, vahet pole tegelikult." Ta vaatas ringi. "Käiks söömas ära? siin on igav."

"Okei, lähme sööma. Aga..." nõustus Eliisa ja peatus poole lause pealt. "Aga kellega ta sind ikkagi liituma tahab panna?"

"Tegelikult ma ei tea milles asi on see on imelik ta ei kutsu mind kunagi Kate'iks rääkimatta siis veel mõlemad nimed koos. See ei saa olla, et ta lihtsalt tahab mind näha." Ta naeratas võbeleva naeratuse ja tõusis siis.

Eliisa kehitas õlgu ja avas ukse. Ta ei näinud seal kedagi, astus koridori, pöördus ja ootas Kate järgi.

Kete astus keksival sammul uksest välja ja hakkas minema.

Haiglatiivas ärkas parajasti Alessa üles. Ta vahtis uimaselt ringi ja piilus siis seinakella. "Oeh, kuus..." ümathas ta ja vaatas siis ikka magava Marieli poole.

Cecili ärkas tugitoolis võõpatades. Avastades, et ta on puhketoas magama jäänud, tekiks õhuke siidist hommikumantel. Aga kuna ta oligi selline imelik, siis keegi ei pannudki seda talle pahaks. Tema peale ainult muiati, kui ta suunaks tüdrukute magamistoa võttis ja seal kiirelt riided vahetas. Seejärel võttis ta enda seljakoti, mis oli raamatutega ülekuhjatud ja keksles suurde saali.

Eliisa sammus Kate järel Saali poole. Ta seisatas hetkeks, kui nägi, kui palju rahvast seal juba oli, kuid läks ikkagi Slytherini lauda. Ta ei vaadanud enam teisi laudu.

OT: Marielil on sulandumisloits peal!

Mariel ärkas võpatades liikumise peale. Ta märkas, et Alessa on ärganud ning lipsas voodi taha, võttis seal sulandumisloitsu paari katsega maha ning seejärel tõusis püsti. "Tere hommikust!" sõnas ta ja naeris, lootes, et Alessa ehmatas.
Ta avastas, et on ikka veel pisut läbipaistev. Naerdes puudutas ta end veel korra võlukepiga. Jah, nüüd oli ta täiesti tahke.

Puhketoast sammusid läbi Evanna ja Sansa, suunaks söögisaal. [Olen laisk. Ei viitsi. =)]

OT: T a vaid vaatas, ma ei öelnud et nägi

Alessa võpatas. "Ära ehmata, ma võin halvasti reageerida," torises ta, vahtides ringi, et kas proua Pomfrey on seal.

Mariel võttis hoiatust tõsiselt.
"Hakkas parem?" küsis ta tõsiselt. Ta lootis, et Alessa pääseb veel sel päeval välja.

Evanna ja Sansa sisenesid söögisaali, ise elavalt eelmise õhtu juhtumisi arutledes. Evanna oli siiani pisut murelik, kuid Sansa võttis asja kergelt.
"Kas me peaksime end ikkagi sisse mässima?" mõtiskles Evanna murelikult.
"Sa ei taha ju vaest Alessat üksi kõikide nende Slythi bandiitide sekka jätta," naeris Sansa.
Evannat häiris tüdruku lõbus tuju.

OT: Evanna, Alessa on ainult kahe Slytherinlasega

Eliisa võttis röstsaia ja mahla. Hammustanud tüki, jäi ta seda närima, pilk saalis ringi käimas.