Sigatüüka rollimäng

"Mm... Sina, kui nõus oled," pakkus Eliisa välja.

,,Mina," ütles Cecilia, hääl äärmiselt rahulik. ,,aga ma tuletan jälle meelde,et ma olen esmaklassiline nõid Ravenclawi viiendike seast.. Seega võin ma paljusid loitse lihtsalt ära kaitsta ja mind ei ole nii kerge enam tappa.." ütles ta pead kallutades.

OT: Avada kedavrat ära ei kaitse.

"Oled sa kindel? Okei, Cecilia saab rünnaku. Aga tapmisneedust siin ei kasuta, ei ole vaja paberi määrimist," ütles ta peale Cecilia pakkumist.

"Nõus" Kat vaatas Eliisale otsa ja see järel Ceceliale ja küsis: "Olete valmis?"

"Mina olen valmis," ütles Eliisa.

Cecilia pigistas võlukeppi enda sõrmede vahel. Tüdruku süsimustad juuksed langesid tema näo ette, moodustades nii ühe kõheda vaatepildi. Juuksed parema käega eest ära lükanud, noogutas ta teistele. ,,Laske käia!" ütles ta muiates, viies pilgu kordamööda Eliisale ja Katile.

Eliisa tõstis võlukepi ja ütles vaiskelt, üllatavalt külma häälega: "Crucio!"

Evanna jäi jahmunult teiste sõnelust vaatama. Tal oli olnud täiesti õigus, et Slytherinlastega ei maksa tegemist teha. Ta taandus jälle märkamatuna tagaplaanile, nagu tal alaline harjumus oli. Nad ei jõudnudki kahevõitlust alustada ning tuju oli läinud.
"Kuulge, mille jaoks te seda nüüd teete? Alessa oli see, keda te aidata tahtsite," ütles Evannast julgem Sansa. Evanna sisistas talle midagi, kuid Sansa kehitas õlgu ning sisistas Evanna hääletooni järele tehes tagasi. Evanna pööras demonstratiivselt selja, kuid tegelikult jälgis hoolega Slytherini tüdrukuid. See võis ohtlik olla.

Mariel aga jooksis Alessa järel välja. Koridori inimsummas üritas ta meeleheitlikult tüdrukut mitte silmist kaotada, kuid see ei õnnestunud. Vestibüülis jäi ta nõutult seisma. Kuhu oli tüdruk edasi läinud? Ta otsustas õnne katsuda õuega.

Cecilia ohkas vaikselt kui needus tema poole lendas. ,,Protego!" kisas ta valjusti, luues enda ette suure kilbiloitsu. Crucio needus põrkas vastu seina ja hahtus ära. Kaotanud kaitsekilbi enda ees, jäi ta ootavalt tüdrukuid vaatama.

Alessa pilgutas silmi ja tõusis istukile. Ta põsel jooksis soe verenire ja käed olid marraskil. Mida... Tüdruku jalad olid peaaegu järves ja selja taha vaadates nägi ta mäslveat Paju. Mis siin juhtus? Oih... Mälu tuli tagasi. Mida ma ometi tegin?

Eliisa vaatas Sansa poole. "Me ju harjutamegi, et Alessat kaitsta. Tema ei nõustunud andestamatute needustega, aga tal on vaja kedagi, kes neid siiski oskaks," ütles ta sujuvalt ning mõtles Cecilia poole pöördudes: Crucio!

Kate vaatas otsustavalt Cecelia poole ja ütles Imperio! Ja jälgi siis kas ta kaitseb selle ära.

Evanna oli põhimõtteliselt andestamatute needuste vastu. Ta oleks tahtnud lahkuda, kuid millegipärast jäi sinna, Sansa kõrvale, teisi jälgima. Mariel oli Alessale järele läinud, teda sai usaldada küll.

Mariel vaatas kiiruga ringi, lastes pilgul libiseda üle lossiesise, kasvuhoonete ümbruse, Hagridi hüti ja Keelatud metsa poolse ala, järve... Jah, käes! Alessa oli järve ääres.
Ta jooksis tüdruku kõrvale ning tüdruku seisukorda nähes küsis: "Mis juhtus?"

Malest tüdinenud ja lugematuid kordi kaotanud Violet andis poolelioleva mängu loobumisvõidu Sindyle ning teatas, et ta läheb nüüd magama. Pomfreylt saadud rohud olid hakanud teda uimaseks tegema ja ta silmalaud tundusid rasked nagu kivid.
Kui Violet piinarikka hambapesu lõpetas, andis ta peeglisse vahtides korraks tohutule unele järgi ja sulges silmad.
"Ai!" Violeti pea oli kolksuga vastu peeglit vajunud, ning see äratas ta sellest poolunest, millesse tüdruk vajunud oli. Ta pesi kähku oma näo ära ja läks voodisse. Teki alla pugenud ja pea padjale pannud uninus ta silmapilkselt.

OT: Ma ei tea mis kell on, aga ta igastahes läheb magama. Ärge laske ennast sellest häirida.

Cecilia vaatas Eliisa poole ja kaitses taas ennast kaitsekilbiga ära, kuigi pidi endamisi nentima, et needus võiks ta kaitsekilbiga kohe vastu seina paisata.
Järgmisena kuulis ta taas ühe andestamatu needuse nime. Juba lendaski tema poole üks hele valgusjuga. ,,Impedimenta!" ütles ta kiiresti ja väga selgelt, kaitstes ennast nüüd selle loitsuga ära. Neidis pidi taaskord endamisi nentima, et ta vastased on tugevad ja võivad ta iga hetk maatasa teha.

Alessa keeras pead ja vaatas Marielile otsa. "Ma ei tea..." vastas ta kõhklevalt. "Ma vist jooksin otse Peksja Paju alla..."
Ta surus rüü varruka põsel ilutsevale haavael, millest jooksis üsna tublisti verd.

Eliisa keerutas end koha peal ning saatis väga tugeva needuse Cecilia poole: "Crucio!"

Catherine libises vaikselt Evanna poole. "Ma vihkan praegust olukorda," sõnas ta kibedalt. "Inimesed muutuvad sõna otseses mõttes hulluks ja teevad üksteisele otsa peale. Ja ka mina," jätkas Catherine. "Ma ei tea, kes ma olen. Ma ei tea, mida ma tegema peaksin."

Kate loobus loitsude enda nina alla pomisemisest. Ta ründas Eliisaga samal ajal: "Crucio!" ütles ta.

Cecilia kortsutas kulmi, pigistades tugevasti võlukeppi enda käes. Kaks piinamiseneedust. Ühest võib ta küll pääseda, aga teisest? Mõlemad needused on siiski päris võimsad! ,,Protego!" ütles ta valju häälega. Kogu ruum kajas vastu tema häälest ning tema ette tuli suur kaitsekilp. See pingutus oli võtnud osa tema energiast ning Cecilia vajus natuke tahapoole, hoides mõlema käega võlukeppi, juuksed igasse ilmakaarde lendamas.

Kate sattus hasarti ja lausus siis: "Imperio!" Ta mõtles pinksalt sellele, et ta tahtis, et Cecelia alluks temale.

Eliisa saatis veidike hiljem kui Kate Cecilia poole uuesti needuse Crucio. Ta kortsutas kulmu, kuna Cecilia oli veidike tugevam, kui ta oli oletanud.

Cecilia ahmis õhku kui kuulis needuse nime. See tuli kiirelt tema poole.. Ta ei jõudnud isegi kaitsekilpi lausuda vaid hüppas eest ära. ,,Imperiot on keelatud minu peal sooritada!" hüüdis ta tüdrukutele rusikat näidates ja end sirgu ajades. ,,Priori Incantatem!" hüüdis ta kiirelt. Nüüd lendas Eliisa saadetud loits tüdruku poole tagasi. Keegi pole tal ju keelanud ennast nii kaitsta?

"Protego!" hüüdis Eliisa, kui tema needus ümber pöörati. Siis sai ta juba vihaseks ning karjus, kõvasti keskendudes: "Crucio!"

"Crucio" Hüüdis ka Kate kuna tal oli keelatud nüüd kasutada Imperiot järele jäi ju vaid üks võimalus. Kahjuks läks se loits mööda ja Kate keskenus taaskord ja rohkem pingutades "'Crucio" sõnas ta.

,,Pagan!" pomises Cecilia. Nagu ka Eliisa, oli tema süvenenud sellesse võitlusesse. Ta täpselt ei teadnud, kaua see kestab, ning lausus siis jälle sellesama needuse :,,Priori Incantatem!" Kõik tema poole saadetud loitsud pöördusid saatjate poole tagasi, tuhisedes väga kiirelt.Kui asi väga jubedaks läheb siis on ta valmis võtma ka enda turvameetmed.

"Protego!" hüüatas Eliisa, kulm kortsus. Jättes kaitsekilbi ette, pöördus ta korra ning liikus kiirelt Cecilia selja taha ja hüüdis: "Crucio!"

Cecilia, kes ei jõudnud korralikult reageerida, leidis, et Eliisa on tema seljataga ning ründas teda Crucioga. Jõudmata midagi teha, vajus ta külmale kivist põrandale valust karjudes ja vääneldes. Ta ei teadnud, et üks piinamisneedus võib kunagi nii hulluks osutuda.

Eliisa muigas kergelt, õnnelik, et oli hakkama saanud. Viibutanud võlukeppi, lõppes Cecilia väänlemine.

Cecilia pööras ennast sellili, parem külg valus. ,,Aitähh.." ütles ta hingeldades. Valust äigamine ja karjumine oli ta suhteliselt hingetuks võtnud ja loomulikult ka see tappev valu. Kogu tüdruku keha valutas ja tundus, nagu tahaksid ta käed, jalad ja pea otsast tulla.

Kate vibutas võlukeppi ja välja ilmus kuum shokolaad ta satis selle Cecelia juurde: "Joo sul hakkab kergem, sa olid täitsa hea. sa isegi üllatasid mind." Kate ütles seda aimatava uskumatuse noodiga.

Cecilia tõusis oiates istuli ning sirutas enda käsi ja jalgu. Luud ragisesid üle kogu keha ja päris valjult. Ta võttis kuuma šokolaadi vastu ja rüüpas kuuma jooki. See põletas ta keelt, kuid ta ei teinud sellest välja. See tõepoolest aitas ning ta saatis Kate poole ühe pilgu silmanurgast. ,,Ma üllatan kõiki," pidi ta nentima enda fakti.

Evanna noogutas Catherine'iga nõustudes. "Mulle ei meeldi see," lausus ta vaikselt, jälgides ärevusttekitavat kahevõitlust.

Mariel noogutas kaastundlikult. "Kahju, ma ei oska sind aidata. Evanna ehk oskaks, ta on ju seitsmendas ja väga hea loitsija. Ehk lähme haiglatiivast läbi?" küsis ta Alessat püsti aidates.

"Tegelikult on see ju hea, või mis. Sa pidasid kaua vastu."Kate naerata rõõmsameelselt, tema ülevoolav tuju oli tagasi tulnud. "Mis kell on? Mingi pool kaksteist we?" Ta vaatas Eliisa suunas ja jälgis siis kuidas Cecelia kuuma shikolaadi jõi.

,,Muidugi hea. Järgmine kord rünnake veel Avada Kedavraga.." ütles ta sarkastiliselt kuid muigas seejärel lõbusalt. Ta tõusis püsti, tundes kuidas ta jalad põlvedest saadik värisevad. Vähemalt suutis ta püsti seista ja seegi oli hea. ,,Jup, mis kell on?" küsis ta enda kuuma šokolaadi lõpuni juues ning võlukepiliigutusega oli tühi klaas kadunud.

"Ha Ha Ha..." Naeris Kate kui Cecelia oma sarkasmi kasutas. "Ei ole isu sinust lahti saada." kate naeratas ja haigutas siis. "Homme Siganurme. arvatavasti peame oma puhketubadesse hiilima." Kate naeratus kustus kui talle meenus venna kiri.

Cecilia noogutas. ,,Jah.. Me peame kõik kokku saama.. Ma saadan kirjad laiali teile ja hommikusöögiks peaksid need olema kohal.." ütles ta vaikselt ning haigutas samuti. Ta keksles ukse poole, ise vahepeal haigutades.

Kui teised läinud olid, vaatas Evanna Sansale ja Catherine'ile otsa.
"Mis te neist Slytherinlastest arvate? Näib, nagu nad tahaksid päriselt Alessat aidata, kuid nad on nii julmad ja... Ma ei tea." ta häälest kostus siirast muret.

Enne minekut ütles Eliisa: "Jah, kell on kaksteist. Hakkame minema." Ta heitis pilgu ülejäänutele, avas ukse ning pani endale sulandamisloitsu peale. Ei tahtnud vahele jääda.

"Kummalised küll," avaldas Catherine arvamust. "Aga kui sina Slytherinis oleksid, kas sa oleksid niisugune nagu praegu?" Hetke mõeldes, sõnas ta: "Ma arvan, et peaksime endale ka sulandumisloitsu peale panema, ja tagasi puhketuppa minema."

Kate haigutas taas kui nad Eliisaga puhketoa poole hiilisid. "Eliisa ma pean homme venna juurdew minema ma usun, et ta ei paneks pahaks kui sa ka tuleksid. Kas sa tuleksid kaasa?" Kate hääl oli tuim kui ta esitas küsimuse.

Cecilia vaatas koridoris ringi ja vangutas pead. Kedagi ei olnud. Maalid magasid ja kassist polnud ka märku. Tüdruk jooksis vaikselt Ravenclawi puhketuppa ning otsis sealt välja enda seljakoti ja sealt omakorda mitu pärgamendi tükki, sule ja tindipoti. Tehes kindlaks, et kõik magavad, jooksis ta vaikselt puhketoast välja, öökullimaja poole.
Sinna jõudes, pani ta tule võlukepi otsas põlema ning kirjutas kiirelt kirja (Üritame kõik kell üks Kolme Luua ees kokku saada! Seal ees ei hakkaks meid keegi kahtlustama.. Vist. See võiks näha kokkutuleku moodi. Siseneme Kolme Luuda ja ma räägin Rosmertaga asjad klaariks, et ta meid tagauksest välja laseks. Vabanduse mõtlen ma ise välja!

Cecilia.) . Ta kopeeris selle kirja ning tegi võluväega valmis mitu ümbrikut, kirjutades kõikide tüdrukute nimed ülesse. Ta kutsus mitu öökulli ning kinnitas kirjad nende jalgadele. Haigutades,muigas ta rahulolevalt, sest tema töö oli tehtud.

(Kas ma võin kuskilt suvalisest kohast alustada? Nagu ise valitud võinii.)

OT: Kaisaa, suht jah. Põhimõtteliselt küll.
Siganurme minek ei ole ju mängu homne päev või oli?

Eliisa ja Kate sisenesti puhketuppa ja Eliisa võttis sulandamisloitsu maha. "Ma arvan, et ma võin tulla küll, kui see mu teiste tegemiste ajal ei ole," ütles ta ning kortsutas kulmu, nähes kohe peale neid sisse tuhisevaid kahte öökulli. Puhketoas ju aknaid ei ole. Eliisa püüdis mõlemad enda käele ja andis ühe Katele, kuna kirjal oli tema nimi. Enda nimega kirja tegi ta lahti ning öökulli laskis ta puhketoast välja. Ta kortsutas kirja peale uuesti kulmu.

"Loodetavasti saad." Ka Kate võttis öökullilt kirja luges selle läbi ja läks siiis magamistuppa.

Eliisa vaatas Katele järele ning läks samuti magamistuppa. Vahetanud riided ära, puges ta voodisse ja jäi magama.

OT: Võiks teha,et järgmine päev oleme Sigatüükas.

Uniselt mitu korda haigutanud, jõudis Cecilia viimaks puhketuppa. Ta läks tüdrukute magamistuppa ning puges enda voodis teki alla, vahetamata riideid. Ta oli hetkel lihtsalt surmväsinud ning vajus kiirelt magama.

OT: Okih, aga Eliisa ja Kate lähevad Kate venna juurde ja siis peale seda päeva on Siganurme minek. Teeme nii.
Kell on kaheksa hommikul.

Eliisa ärkas krabina peale. Haigutades tõusis ta istuli ja vaatas ringi. Kõik oli pime.

"Ma ei tea...Pole vaja." pomises Alessa tuikudes ja varrukat otsmikule surudes.