Sigatüüka rollimäng

Hunt võttis sisse ähvardava oleku, kui madu lähemale tuli.

Steve tõstis Regin´i üles ning proovis teda kaugemale vedada.

Adrianne patronus ajas mao aknast alla. Siis hunt kadus. Adrianne läks poiste juurde.

Steve viskas poisis maha. Siis nägi ta tüdrukut ning proovis vehkat teha.

"Incarcerous! Kuhu sa lähed? Misasja te Reginiga tegite siin üldse?" küsis Adrianne Steve'lt.

"Ei midagi. Ma nägin et ta lihtsalt vedeles siin pikali maas," lausus Steve kähku.

OT: Kellele sa selle lasid?

OT:Sulle, kui sa põgeneda tahtsid... Ma teen varsti minekut kah... umbes 14 ajal... Ma võin kell 3 tagasi tulla

"Ma nägin ju, kuidas sa teda lõid...Millal sa valetamise lõpetad?" küsis Adrianne Steve'lt.

"Miks ma peaksin sulle midagi rääkima?" küsis Steve rabeledes.

"Sest muidu ma jätan su lõplikult maha!" Adrianne kasutas juhust ja virutas Reginile hea hoobi.

OT:Me oleme kogu aeg tülis juba

OT: Jah.

"Kui sa kõike ise tead mida siis mul sulle öelda on?" küsis Steve edasi rabeledes.

OT: Kahju

"Sest ma tahan teada miks. Ta ei ole sulle ju midagi teinud..." Adrianne vaatas jälestusega Reginit.

"Aga sulle on!" karjus vihast keev Steve.

"Tjamh... Ma võin sulle rääkida, mis juhtus, aga regin võiks siia jääda küll." Adrianne lasi Steve'i vabaks ja vangistas Regini.

"Räägi siis!" anus poiss.

"Hoiad teda süles ja värki," vastas Eliisa turtsatades.

"See tüüp... Lähme tarvilikku tuppa, seal meid ei segata," ütles Adrianne ja hakkas marssima sinna kust nad just tulid.

Steve läks talle järgi ise torisedes ja enda käsi hõõrudes.

Kui nad tuppa jõudisd, istus Adrianne tugitooli.

Steve istus teise tugitooli ning vaatas mõtliku näoga Adriannet.

"Niisiis, ta tahtis noh... Igatahes, kui ma nõus ei olnud, hakkas ta mind lööma ja tegi isegi korra Cruciot-ta ei osanud seda teha. Pärast pidin ma haiglatiiba minema ja seal 2 nädalat olema, sest ta peksis mu peaaegu surnuks. Aga ma pole kellelegi rääkinud... Sest ma ei usu, et see midagi head teeks..." Adrianne tõmbas varuka oma paremalt käelt, kus oli umbes 10 cm pikkune arm.

OT: Ma tulen kell 3 tagasi. Bye!

Steve minestas armi nähes.

Adrianne jooksis poisi juurde ja püüdis teda äratada. Kuskilt ilmus nuuskpiirituse lapp, mille Adrianne poisile nina alla pani.

Steve avas silmad ning nägi enda nina all seismas tüdrukut.

OT:"Kes sina oled?"

Adrianne ütles poisile rõõmsalt:"Noh, ärkasidki üles. Aga miks sa minestasid?"

"Kus ma olen? Ja kes sina oled?" ehmatas ta ning tõmbus tüdrukust eemale.

"Ummm...Steve? Mina olen Adrianne... Me siin juhuslikult eeeee... me oleme tarvilikus toas." Tüdruk näitas poisile uuesti oma armi, lootes, et poisile kõik meenub.

OT:Erinorm noh

Steve minestas uuesti.

OT: Aina hullemaks läheb

"Umhhhhh...Mingi nõrganärviline... Hea, et ta mind eelmisel aastal haiglas ei näinud..." Adrianne ohkas ja viskas poisile ämbritäe külma vett näkku.

Poiss toibus ning pühkis kätega enda nägu. "Miks sa seda tegid?"

"Et sa üles ärkaks. Kas sa tead kes ma olen?" küsis Adrianne lootusrikkalt.

"Tüdruk. Riiete järgi käid Slytherinis," vastas poiss.

"Ja veel? Kuule, tund aega tagasi küsisid sa, kas ma suudleks sind!" Adrianne lõi Stevele käega õrnalt vastu pead.

OT:Siis sa ei mäleta viimast kahte päeva ju, Regin tuleb salaja ja tapab su ära.

OT: Ma toibun hetkel.

"Küsisin we? Siis ma olin ikka eriline ohmu," vastas poiss punastades.

"Aga vaata, siis me olime... noh... vist... ma... olin su...girlfriend." Adrianne istus tugitooli.

Steve toibus. "Ma tean seda miks sa mulle seda räägid?" tahtis poiss teada.

Adrianne muutus rõõmsaks:"Sest kui sa esimest korda minestasid ja siis ärkasid, ei teadnud sa kes ma olen ja kus me oleme."

"Okei. Nüüd peaks kõik korras olema. Teeks midagi?" lausus poiss.

"Mida sa teha tahad? Me peaks muidugi lõunasöögile minema, aga meil on kõik siin olemas ju..." Adrianne jõi natuke mahla.

"Siis pole vaja söögisaali minna ning me saame siin kahekesi olla," ütles Steve rõhutades sõna kahekesi.

"Olgu," ütles Adrianne, soojendas veel pitsat ja istus siis laua taha.

Steve kavatses tugitoolis magama jääda.

"Hei, sa sööma ei tulegi?" Adrianne oli juba peaaegu lõpetanud.

Steve võpatas. "Mul ei ole kõht tühi."

"Olgu siis." Adrianne lõpetas söömise ja istus poisile lähimasse tugitooli.

Steve proovis jälle magama jääda.

Adrianne nägi, mida poiss üritab ja hakkas talle unelaulu laulma.

Poiss jäi tukkuma.

Adrianne hakkas prohvetit lugema.
"Jälle mingi mugude bla-bla-bla..." mõtles ta ja viskas ajalehe nurka.

Steve magas edasi ja hakkas valjusti norskama.

Adrianne jäi ka magama, kuid tema ei norsanud.