Sigatüüka rollimäng

OT: Minu tegelast nägi?

OT: Jep.

"Miks? Ma tahan teda näha," ütles poiss ning proovis ennast lahti rabeleda.

"Mis tal viga on?" küsis Con imelikku nägu tehes.

OT: Ma ei saa su tekstist aru.

Adrianne katsus Steve'i juhmistada.

Peeves hüüdis Pimsyle vastu: "Tere, Pimsy," Pimsy ei viitsinud aga Peevesiga rääkida ja kõndis oma tuppa.

OT: Pure Fun.... =D Ah, et asi on kohe NII tõsine?

Steve põikles ta laskude eest kõrvale ning haihtus(sulandusloits). Nähtamatuna küsis ta tüdrukult solvunult: "Mis sul viga on?"

Con hakkas põõsa juurde minema. "Päris imelik. Ainult ühe segamise pärast. Mina ei teadnud, et neil selline vestlus oli."

OT: Ma ei saa ikka aru.

"Ma ei taha teda nähaaaaa! Ta ei meeldi mulle üldse." Adrianne pani ka endale loitsu peale.

OT: Ma olengi selline, kelle jutust keegi aru ei saa. Edaspidi proovin selgemalt rääkida.

OT: Te olete eri koomilised =)

OT: Liiga palju OT-e

Adrianne leidis Steve'i käe ja pigistas seda kõvasti.

"Ega sa sellpärast mind juhmistama ei pea," ütles poiss veel ikkagi solvunult. Seejärel kõndis ta kiilaka poisi juurde ning tõstes võlukepi lausus Steve lastes sealjuures välja enda jubeda naeru: "Juhmista!"

Mis nüüd siis juhtus mõtles Con.

OT: Jube mis tekst siin on.

OT: On jah. Ma ei saa mitte mõhkugi aru.

Adrianne itsitas vaikselt. Ma tahtsin sind lihtsalt ära peita."

OT:Tundmatult tulema Juhmista eest oleks suht raske kõrvale põigata...

OT: Mina ei saa ka ju.

"Mind pole vaja ära peita. Ma ei usu, et sa seda teha saaksid," lausu poiss enda keha vaadates.

"Ähhhhhhh..." Adrianne istus uuesti maha.

OT:Norm tekst meil jah...
Kas sa said siis pihta või ei?

OT: Kes?

OT: Ilmsalt sina =)

OT: Ma tahaks ka seda teada.

Poiss, aga ei istunud. Ta kõndis paar sammu põõsastest eemale.

OT2: Mul on ikka veel sulandusloits peal.

OT: Millest ma aru saama pidin. Aga mu jutu said kätte? Kas Steve juhmistas Coni?

OT:Mul kah. Adrianne kuulis kaugene vaid samme. "Stevey( )?" küsis ta püsti tõustes

OT2:Ristor ikka.

OT: Sain =) Emm, ilmsalt jah, kui sa just kõrvale ie põiganud.

OT: Vastupidi tobu.

Poiss pistis jooksu.

OT: Kui ta just minema ei lennanud. Ja ma arvan, et ta jõudis ikka põigelda. Muidu oleks pikk vahe minu ängimisel siin.

Adrianne jooksis kaugenevate sammude suunas.

OT:Juhmista ei kestnud kaua minumeelest

OT: Sa saad põigelda ootamatu su nina alt tuleva loitsu eest?

Steve jäi järsult seisma. Ta kuulatas olles ise samalajal hiirvaikselt.

OT: Minu arust ka aga...

Con tõusis püsti, sest ta oli väga äkilise hoobi saanud. "Mis see veel oli?" küsis ta võlukeppi vaadates.

Adrianne kuulis küll sammude lakkamist, kuid mõte jäi hiljaks ja ta jooksis Steve'le otsa.

OT: juba parem.

"Aia," ütles Steve enda nina hõõrudes. "Miks sa mind jälitad?"

OT: Kuule, magic tahab ka lugeda sinu juttu. Võib ta we? Muide, sa võiksid oma jutus vähem 'Ma'-d kasutada, pika lugemise peal hakkab närvidele käima.

Con jooksis nendele lähemale, kuid jäi seisma. Kindlasti hakkab ta jälle pihta mõtles Con ja hakkas tahapoole minema.

OT: Okey

"Me olime koos ju... Miks sa põgened?" küsis Adrianne ja võttis sulandumisloitsu maha.

OT: Kahju et ma sind pikali ei jooksnud...

OT: Oota võib we?

"Ta on su seljataga," ütles nähtamatu Steve ning lasi Con´i poole juhmista.

Adrianne tegi sedasama ja viskas end siis murule pikali.

"Ma ei taha siin enam olla," lausus Steve ning hakkas kooli poole minema.

Adrianne jälitas samme. Ta katsus poisil käest kinni võtta, kuid ei leidnud seda üles.

Steve võttis loitsu maha, haaras tüdrukul käest ning vaatas tema tumedatesse silmadesse.

Adrianne jõllitas vastu.

Steve pööras pea ära ning küsis: "Lähme tarvilikku tuppa?"

"Olgu." Adrianne hakkas sinna poole sammuma.

OT:Varsti teen minekut...

Steve tegi toa ukse lahti ning kutsus tüdruku tuppa.

Adrianne läks poisi järel sisse ja vaatas toas ringi. See oli eelmisest korrast erinev.

OT: Kui ma ära lähen, ära siis kuhugi ära mine tarvilikust toast onju

OT: Miks?

Steve istus tugitooli.

Adrianne istus teise tugitooli ja vaatas siis poisile otsa. "Mis juhtus üldse?"

OT: Ma ei tea, aga kuhu sa ikka lähed...