Sigatüüka rollimäng

"Kus?" küsis poiss üllatunult.

"Õues... Kas sa oled mu peale vihane?" küsis Adrianne ettevaatlikult.

"Jah natuke," vastas poiss rangemalt.

"Mispärast?" ei saanud tüdruk aru.

"Sa üritasid mind juhmistada! Sa peaksid sellest ise ka aru saama!" karjus poiss tüdrukule.

"Okei-okei, rahu... Palun vabandust," ütles tüdruk vaikselt.

OT: Bye-bye, homme kell 11 siis

"Sa pead ikka eriline idioot olema, kui sellest aru ei saa!" karjus poiss ikkagi rangelt ning viskas tüdrukut padjaga, mis ta ette ilmus.

OT: Okei.

"Järgmine kord ma teen seda neile. Otsin hea loitsu ja siis ma maksan kätte." rääkis Con isendale.

OT: "Seda ma küll ei usu," irvitas maksud.

OT: Äkki juhtub.

OT: Sa võid ju proovida. Kahekesi ühe vastu.

OT: Duell? Ma tulen siis tarvilikku tuppa.

OT: Ma ei mõelnud seda. Lihtsalt meid on 3 ja sind ainult 1.

OT: Peab ikka sõpru leidma.

OT: Mina, Steve ja kes veel? Pimsy?
Mis mõttes karjus rangelt?

Adrianne lendas tugitooliga pikali, kui ta padja eest põgeneda püüdis.

Con jooksis lossis ringi ja mõtles kuhu minna.

OT: Ära Mick´i unusta,
OT2: Vihaselt või rangelt.

"Ära nüüd patja karda," ütles poiss ning aitas Adrianne püsti.

Con nägi midagi, aga jooksis vastu seina, sest see oli viirastus.

"Mhh, ma niisama... Kuigi tegelikult oleks ma selle ära tõrjuma pidanud..." Ardrianne tõstis tugitooli püsti.

OT:Mina temaga ühel poolel? Nojah... Aga kõlab imelikult

OT: Ma ei mõelnud ühel poolel ma mõtlesin Con´i vastu.

Steve istus uuesti tugitooli.

"Kas sul on kõik õpitud?" küsis Adrianne. "Taimeteaduses jäi mingi järjekordne nõme essee ju..." Tüdruk istus tugitooli.

OT:Oleme taimeteaduses koos?

OT: Saaks olla. Okei oleme siis.

"Jah, mul on kõik õpitud. Kaasaarvatud see essee," vastas poiss pead kratsides.

"See essee on mul veel poolik... Taimeteadus pole just mu tugevaim külg... Ah ja see ajaloo mingi asi tuleb ära teha... Ma isegi ei mäleta, mis seal teha tuli. Mis teil viimati ajaloos teha jäi? See tont on ikka vastik küll!" Adrianne võttis kapist ajalooraamatu ja hakkas seda lehitsema.

"Ajaloos? Hmm... Mõtleme. Oli üks mingi lühike essee, aga ma ei mäleta enam millest."

"Meil oli mingi kaart... Ah, pärast vaatan." Adrianne pani raamatu kappi tagasi ja võttis hoopis taimeteaduse oma.
"Alraunide eluviisid... Mis eluviisid neil on üldse? Ja kas me mitte ei õppinud neid kunagi varem? Mu emal on kodus paar Alrauni. Nõmedad tüübid," pläras ta raamatut lehitsedes.

Steve ei kuulanud tema juttu. Poiss tõusis püsti ning läks kapi juurde.

"Steve? Viitsid mulle oma esseed näidata?" küsis Adrianne lootusrikkalt.

Steve oli enda mõtetesse vajunud. "Mis?" küsis ta kui reaalsusesse saabus.

"Viitsid mulle oma esseed näidata?" kordas tüdruk oma küsimust.

"Sa peaksid ikka ise õppima," lausus Steve. "Aga olgu," lisas ta ning andis enda essee tüdrukule.

Adrianne luges essee läbi, sõnastas selle ümber ja kirjutas oma pärgamendile. Siis ulatas ta Steve'i essee poisile tagasi ja tegi ka ajaloo kaardi valmis.

"Õpitud nüüd?" küsis poiss ja istus tugitooli.

"Mhm. Mis me nüüd teeme?" Adrianne toppis kodused ülesanded oma mokenahast kotti.

"Otsusta sina," vastas poiss mõtlikult.

"Mängime... Tõde. See on nagu pudel, aga kuna me oleme ainult kahekesi, siis pudelit ei ole ja TEGU ei saa valida," pakkus Adrianne kihistades.

"Lihtsalt küsime üksteiselt küsimusi?"

"Jah... Sina alustad." Adrianne võttis kapist natuke kommi.

"Miks ei või sina alustada? Mul ei ole hetkel ühtegi küsimust mida sulle esitada," lausus Steve tusaselt.

"Ähhhhh... Jälle sa tusatsed! Okei... Ma aiman vastust ette, aga ikkagi- mitu tüdrukut sul on olnud?" Adrianne pakkus poisile kommi.

"Sa ju tead seda juba. 0 nagu ma enne ütlesin. Okei nüüd küsin mina. Kas sa suudleksid mind?" küsis Steve hästi ettevaatlikult ning punastades.

Conil hakkas igav ja ta läks Slytherini puhketuppa õppima.

"Ma ei tea," ütles Adrianne kavala naeratusega. "Eks pärast näeme... Kas sa oled kunagi sõber olnud mõne dorklasega?"

"Ei mäleta, et oleks. Kas sa soovid saada surmasööjaks?" küsis poiss.

Adriannel pidi komm kurku kinni jääma. Kas ta usaldas poissi piisavalt? Noh...
"Jah," astas Adrianne selgelt, keerutamata.
"Ja sina?"

Con lõpetas õppimise ja hakkas kirja panema loitsusi, mida ta võiks kättemaksuks kasutada.

"Kui ma saan siis jah. Mu vanemad on ju, aga ma ei tea ma olen ikkagi Huffist ju," lausus poiss vaikselt. "Kas sa oled kunagi käinud mõne Dorklasega?" küsis poiss vastust ette aimates.

Adrianne karjatas.
"KELLEKS SA MIND PEAD AH?" Siis ta rahunes. "Ei."

"Ilusaks tüdrukuks," vastas poiss arvates, et see oli järjekordne küsimus.
"Kas sul on hetkel kõht tühi?"

"Oleneb, kas sul on. On sul kõht tühi?"

OT: Nii lahe on teie juttu vaadata.