Underworld rollimäng

"Minuteada ei pidanud Lycanid kaitsetuid ründama kui nad on inimese kujul,'' kostus Miseria summutatud hääl peidetud käte tagant.

Blendus vastas:,, Valesti arvasid.''

Miseria mühatas pahuralt, võtmata käsi ikka veel ära. "Ja miks te mu kinni võtsite? Vaid sellepärast, et ma vampiir olen?'' ei suutnud ta ikka veel sellest röövimise mõttest aru saada.

,,Täpselt.'' vastas Blendus kahele lycanile ust lahti tehes. Ta vaatas kuidas vampiiri ära viidi.

"Ja nüüd vaatame mida teeb meie sõber autos," lausus Folken ja liikus pikkamisi teise vampiiri auto suunas.

Blendus liikus kaasa. Ta vaatas, kas salves on padruneid piisavalt. Oli küll.

Folken võttis välja kaks automaati, kontrollis neid ja astus edasi.

Miseria, kes nüüd kahe teise libahundiga seisis, oli käed langetanud ning need rusikasse surunud. Ta ei saanud lasta neil Aurorani minna. Lihtsalt ei saanud. Mõlemad lycanid enda kõrval löönud uimaseks, kadus Miseria nende juures, ilmudes Folkeni kõrval ning temalt mõlemad automaadid käest tirinud lennutas ta need kaugustesse. "Ma tulen kunagi veel külla,'' lubas ta ja juba ta oligi Aurora juures. "Tee ruttu!'' ütles ta vampiiritarile, tõmmates ta autost välja. Nende katkiste kummidega ei jõuaks ta kusagile.

Blendus sihtis ja tulistas otse põgenenud vampiirile pähe.

OT: Haha, aga sa ei tohi siin tappa MA mõistaks kui see oleks DRUMi rollikas

Miseria kummardus just hetkel mil kuul oleks teda pähe tabanud. "Ma usun, et sa mõistad mida ma öelda tahtsin!'' sosistas ta Aurorale.
"Täiesti jobu oled või?'' kisas ta aga Blendusele.

OT:Siis ei saa sina kahe lycani vahelt põgeneda ka, eriti, olles uimane.

Blendus lasi vampiiri uuesti seekord tabas see lask jalga, nüüd ei liigu ta enam üldse kiiresti. Blendus hakkas lakkamatult tulistama.

Folken viskus kaubikusse ja kiirendas vampiiridele järele.

Miseria lasi kuuldavale vaikse kiunatuse sarnase hääle ning siis kukkus ta maha. Teadvuse ta küll ei kaotanud, kuid kuul oli tabanud ta selgrooga mis tegi valu painavaks ning enam ei suutnud ta liigutada. Vähemalt ta lootis, et Aurora saab põgenema.

OT: Ärge siis tema eest midagi kirjutage Muidu oleks igav kui me koos peaksime teie käes vangis olema ._.

Folken hüppas autost välja ja nägi kuidas teine vampiir kadus nurga taha. Ta liikus Miseria poole ja vaatas maha. Ta tõstis püstoli sellega vampiiri pähe. Kuid ta mõtles ümber ja tõstis Miseria õlale ning läks maja poole.

Vampiir pigistas silmad kinni kui tundis tugevat valu seljas mil ta õlale tõsteti. Korraks valust sisistanud, jäi ta liikumatult paigale.

Folken tõttas läbi koridoride. Jõudes ühe vangikongini, asetas ta Miseria voodile ja läks ukse juurde.

Miseria liigutas ennast egamugavalt kui tundis, et valu ta seljas muutus tugevamaks. Kulmi kortsutades, ei avanud ta silmi, kuid pööras ta seina poole, ise hambaid tugevasti kokku surudes, et sellest piinast mitte karjuda.

Folken võttis sigari, pani selle põlema ja hakkas pahvima. Ta vaatas külmalt, kuidas Miseria valu tunneb. Ta võttis raadiosaatja ja ütles sinna:"Vampiir on haavatud. Tooge arst." Raadiosaatja ära pannud, lausus ta vampiirile:"Sulle tuuakse arstiabi."

Vampiiritar krimpsutas nina, tundes vastikut suitsuhaisu. Ta tundis ära sigari leha kuid ei öelnud midagi vaid noogutas, hambad ikka veel ristitatud. Ta kartis, et kui suu lahti teeb, pistab ta valust kisama.

Blendus läks kongi, Folkenile järele.

Folken kustutas suitsu ja võttis uue, ikka veel jälgides vangi.

Miseria hingas pahinal välja. "Loodan, et teie arstid saabuvad kiiresti,'' ütles ta mõne aja pärast vaikselt. Käed tugevasti rusikasse surunud, tekitas ta omale teravad armid sinna, kuid lycani tekitatud haav oli tõsisem. Aeglaselt end lycanite poole pööranud, jäi ta neid suurte silmadega vahtima, punased juuksed põsele langemas. Ta ei saanud üldse aru, mida nood temast tahtsid.

Folken pahvis oma suitsu ja vaatas vangi mõtlikult. Ta ütles:"Nad peaksid varsti kohal olema."

"Ma tõesti loodan,'' pomises ta oma nina alla, vaadates hetke kaalutlevalt lycanit, kes teda lasknud oli. Kunagi teeb ta kindlasti tollele tagasi.

Arstid sisenesid kongi ja hakkasid Miseria ümber toimetama.

Kui Berry oli natuke puhanud, ning kindel, et vanemad valet tema haavade kohta usuvad, tekkis tal ootamatu soov minna taaskord välja, et vampiiride ja lycanite kohta teadmisi omandada. See oli tema hobi ja needus, ning Berry ei saanud selle vastu midagi ette võtta. Ohates sõi ta paar võileiba, jättis päevast und magavale emale ja tööle, öisesse vahetusse läinud isale kirja, ning astus uksest välja.

Blendus ütles Miseriale:,, Poleks sa jooksnud, poleks ma pidanud tulistama.''

OT: Okei, homme ma saan teiega siin rohkem lobiseda

Aurora pidurdas liiga järsult kui kuul auto rehvi riivas ja seda tema õnneks. Ta nägi kuidas Miseria põgeneda üritas. aurora pööras auto ringi ja hakkas juba tagurdama Miseria juurde kuid kui kuul vampiiritari selga tabas vaatas Aurora kahetsevalt Miseria poole, ning vajutas gaasi põhja. Auroora sõitis kiiresti kõigepealt oma varjubaika väljaspool häärberit. Ta haaras külmkapist kaks pakki verd ja istus siis autosse ja sõitis häärberisse.

Miseria kortsutas kulmi kuid ei liigutanud arstide meeleheaks. "Mis sa arvad, oleksin ma tõesti lasknud oma sõbra ka veel kinni nabida?'' küsis ta kuivalt ja süüdlaslikult.

Folken astus kongist välja ning viskas koni prügikasti. Ta sammus relvalao poole. Kui ta sinna jõudis, võttis ta seinalt kaks automaati, kaks püstolit ja ühe leegihetja.

Kui arstid lõpetasid ja lahkusid, tõusis Miseria aeglaselt istuli. Haav tuikas ja valutas veidi, kuid seda sai vähemalt ära kannatada. "Aitäh!'' pomises ta pigem enda ette. Ta ei saanud aru, miks Blendus pidi teda laskma, kui Tema ise ei suudaks teha isegi kärbsele liiga.

Folken läks majast välja, ronis autosse ja sõitis linna peatänava poole.

Blendus kehitas õlgu:,, Ilmselt mitte, aga sul oleks kohe palju parem olla... ja valvuritel ka.''

Miseria viis käega üle enda juuste ja ohkas raskelt. "Ütle enda valvuritele või noh, nendele kellele ma vastu pead äsasin, et ma palun vabandust. Ma tõesti ei tahtnud, et mu sõber ka veel siia satuks,'' lausus ta viimaks Blenduse poole vaadates.

Blendus noogutas:,, Ütlen edasi.'' Ta peatus ja ohkas, siis läks ta välja. Ta ütles toibunud valvuritele vampiiri sõnad edasi ja mõtles
Kas ma peaks olema lycanite poolt, olen ju segavereline, ah ei tea.

Miseria tõusis aeglaselt püsti ja vaatas kongis ringi. Uks oli ka lahti jäetud...
Uudishimu kasvas temas järjest. Kuulatanud ja nuusutanud, ei märganud ta ohtu ning siis väljus ta kongist. Uudishimulikult ringi vaadates, jalutas ta edasi omale teadmatus suunas.

Blendus nägi Miseriat. Ta läks lähemale:,, Kui sa kavatsed põgeneda, siis rahulik kõndimine äratab vähem kahtlust kui jooksmine.'' Ta läks sisse tagasi ja jälgis, mis vampiir edasi teeb.

Aurora avas häärberi ukse ja võttis suuna relvalao poole. Tema teel vaatasid paljud teda imelikult kuid mõne silmis oli ka uudishimu. Ta ei teinud pilkudest välja ja astus kindlalt edasi. Jõudnud sihtmärgini läks ta lao hooldaja juurde. See andis talle uued püstolid ja kuulide tagavara ning lisas ka hõbe pistoda, mille teritamise oli ta just lõpetanud. Hooldajat tänanud lahkus Aurora laost. Ja selle asemel, et teadvustada Nende ajutisele juhile, et on leidnud lycanite pesitsuspaiga, lahkus ta taas häärberist.

Berry oli ajaga õppinud vampiiride ja lycanite jälgi ajama. Ta sirgeldas midagi oma plokki, ning uuris kaubanduskeskuse juures teatud jälgi.
Ta võttis takso, ning sõitis natuke maad edasi, umbes kilomeetri kaugusele talle tundmatust linnaosast, kus ta polnud kunagi käinud. Nüüd uuris ta ka veel pisut. Ta tundis vastupandamatut tungi kardetud linnaosasse siseneda. Seda ta viimaks siiski tegi.
Sinna jõudes ta aga ehmatas.
Kõik kohad olid täis jälgi lycanitest. Harilikule inimsilmale ehk märkamatu, aga mitte Berry jaoks.
Lapsemäng.
Berry näole ilmus muie.[/i]

Folken sõitis ühe kõrgema maja tagaküljele, võttis autost jetpacki ja snaiperi, valas jetpackile bensiini sisse, pani selle endale ümber, vajutas nuppu ja tõusis õhku. Ta hõljus majakatusele ja jäi seal seisma. Folken võttis jetpacki ära, läks majakatuse äärele võttis snaiperi, võttis koha sisse ning võttis mobla välja. Ta helistas lycanite bossile. "Ma olen positsioonil. Te võite hakata liikuma. Ei, hetkel ei ole midagi kahtlast." Folken pani mobiili taskusse ja jäi alla vaatama.

Miseria vaatas Blendusele kaalutlevalt otsa. "Kui ma praegu põgeneda tahaksin, siis ma oleksin seda juba teinud," vastas ta, muie näole ilmumas. Siis ta peatus ja vaatas lycanile kaalutlevalt otsa. "Aga tegelikult tahan ma teid, lycaneid, natuke uurida,'' vastas ta mõne aja pärast.
Teised vampiirid seda ei ütleks kui ainult tema. Käed seljataha peites, jäi ta ennast kandadel kõigutades lycanile otsa vaatama.

Blendus kehitas õlgu:,,Uuri palju tahad, ega sa meist paremini ikka sotti saa, kui mina teist. Muuseas ma tahtsin küsida, kas sina sööd ainult verd?''

Miseria kehitas õlgu. See kõlas pigem kui loana. Küsimust kuulnud, raputas vampiiritar pead. "Ma käin vahest poes ja ostan omale õunu ka,'' ütles ta rahuloleval häälel.

Berry oli tähele pannud, et mehed, arvatavasti lycanid olid tassinud vampiiri mingisse hoonesse. Kuna tüdruk oli tark, oskas ta kergesti oma lõhna peita, ning sisse pääseda. Teda tõmbas see koht kohutavalt.
Nagu juba öeldud: see oli tema hobi ja needus.
Ta peitis end turvalistes kohtades, ning liikus aeg-ajalt edasi. Ta ajas vampiiri jälgi. Teda huvitas, mida lycanid temaga teevad.

Blendus nuusutas:,, Inimese lõhn? On mul õigus?''

Berry liikus edasi aeg-ajalt plokki midagi sirgeldades. Õnneks oli tal enamus infot kodus.
Ta ei teadvustanud endale, et seab end niimoodi ohtu, aga ega ta sellest eriti ei hoolinudki.
Ta oli vampiirile väga lähedal, ning lõpuks ta nägigi teda. Ta peitis end enda arvates turvalisse kohta, ning jälgis, samal ajal tasakesi plokki sirgeldades. Kahjuks ei saanud ta vampiiri päästmiseks midagi teha, mitte veel, ning kuna ta oli vaid inimene, mitte üleloomulik olend.

Miseria nuhutas samuti õhku ja noogutas Blendusele. "Jah, ta on kusagil läheduses...'' vastas ta Blendusele ja liikus mööda koridori edasi, silmis ükskõikne pilk.

Folken võttis pikksilma ja vaatas kuidas lycanite boss ja umbes 25 lycanit lähevad autodesse ja sõidavad peakorterist välja.
Lycanid pöörasid peatänavale ja sõitsid edasi.

Berry kuulis neid sõnu, kuid ei kartnud. T e m a oli ju ise selles süüdi, et sellesse jubedasse linnaossa hiilis, aga tema kirg üleloomulike jõudude, eriti lycanite ja vampiiride uurimise vastu ei andnud rahu.
Seega ta luuras oma turvalises paigas edasi.
Kuid siiski kartis ta pisut sellepärast, et nad ta üles leiavad.

Blendus muutus hundiks, kohe sai ta lõhna kätte. Ta jooksis, sinna, kuhu oli peitnud ennast see loll inimene.