Underworld rollimäng

Passimata nurgas nagu mõni teine vampiir seda teinud oleks, Miseria lihtsalt kõndis poodi ja peatus Blenduse juures ning naeratas talle lõbusalt.
"Poleks oodanud mind päeval kohata, mis?'' küsis ta lõbusalt, kuid köhatas siis.
"Miks te meid jälitate?'' esitas ta küsimuse küsimuse järel, pilk silmis läbitungiv.
Niisama lõbu pärast ei teinud nad seda kindlasti.

Folken märkas kuidas vampiir hakkas Blendusega rääkima ja kiirustas poodi.

Misria ei teinud väljagi libahundi haisust vaid vaatas pigem uudistava pilguga Blendust.

Folken tormas poodi, võttis automaadi, pani selle vampiiri pea juurde ja lausus läbi hammaste:"Tuled nüüd meiega kaasa, või jääd peast ilma."

Miseria kohkus selle peale kui kuulis ähvardust ning nägi automaati enda pea juures. Aeglaselt käed tõstnud, neidis noogutas. Ei peagi poes segadust tekitama.
"Kuhu?'' küsis ta koheselt.

"Meiega kaasa, otseloomulikult. Sinna kaubikusse," ütles Folken ja suunas vampiiri kaubiku poole.

Oota natuke... Oota... mõtles Miseria, surudes hambad tugevasti risti ja noogutas, astudes edasi. Väljapääsu juures vampiiritar aga peatus ootamatult, surudes maha muige mis ta huulile tekkida tahtis. "Päikese kätte mina ei lähe,'' ütles ta seejärel.

Folken urises ja ütles:"Lähed või sured. Pealegi nägin ma sind enne päikese käes."

"Ma jooksin siis,'' teatas Miseria kärsitumalt, pannes käed vaheliti.

"Mis siis. Nüüd kõnnid, muidu sured," ähvardas Folken ja sundis vampiiri liikuma.

Miseria urises vihaselt ja lõi käega automaadi lycani käest ära. "Esiteks tüdrukuid ei ähvardata relvadega,'' nähvas ta, vaadates hambaid paljastades päikese poole. Rahvas nende ümber oli äkitselt taanduma hakanud. Ise Miseria aga sammus tagasi poe poole, selleks, et varjus olla.

Folken möiratas ja tõmbas mantli alt pumpüssi ja sihtis sellega vampiiri. "Ära mitte mõtlegi ära joosta."

Blendus lajatas rusikaga vampiiritari pähe.

"Hea löök, semu. Veame ta autosse," käskis Folken ja haaras vampiiril jalgadest.

Blendus noogutas ja võttis kätest kinni:,,Kumb valvama jääb?''

"Mis mõttes valvama?" küsis Folken.

Miseria pilk silme ees tegi pigem vir-varre, sest ta kuulis kõike ähmaselt. Ta sai küll aru, et teda tassitakse kusagile, kuid kuhu ja kes seda teevad, ei mõistnud ta. Silmad sulgenud, jäi ta ootama.

Aurora vaatas kuidas Miseria lycanile järgi läks. Ta pani oma ostud autosse ja sulges ukse. Nähes, et ka teine lycan Miseria juurde läheb tõmbusid Aurora silmad tume hallist helesiniseks. Ta eiras kõrvetavat päikest kui ta nende juurde läks. Kui lycan Miseriale rusikaga virutas võttis Aurora jaki alla peidetud relva. Ta sihtis lähimale lycanile kuklasse ja sõnas:
"Kas me ei võiks, seda kokku saamist jätkata mõnes vaiksemas kohas? Enne kui meil võmmid kaelas on?"

Folken tundis kuklas relva külma toru ja pööras ümber, nähes teist vampiiri. "Näiteks kus?" küsis ta hambaid paljastades.

"Mõnel kõrval tänaval linnast veidi väljas." sõnas Aurora vaadates helesiniste silmadega ringi ja tundes kuidas ta hääl oli susisevam kui tavaliselt kui tal tekis probleeme kihvade varjamisega.

Miseria avas vaikselt oma silmad ja vaatas mõistmatult Aurora poole. Siis tundis ta aga tugevat valu enda peas ja hakkas siplema nagu mõni väike laps. "Laske lahti!'' palus ta, pigistades silmad kinni ja tehes need siis jälle lahti. Ta ei teinud midagi tugevalt, sest kartis kellegile haiget teha, olgu tegu kasvõi lycaniga.

Aurora haaras teise relva ja sihtis sellega teist lycanit. "Palun," ütles ta venitava külma häälega. "Jätkame seda mujal."

Folken kummardas teesklevalt ja urises:"Teie soov on mulle seaduseks."

Miseria puudutas jalgadega maad ning hingas natuke rahunenult. "Kas sa nüüd laseksid mu käed ka lahti?'' küsis ta Blenduse poole üle õla vaadates.

Blendus kergitas kulmu:,, Mina seda küll ei tee.'' Ta võttis oma relva välja ja sihtis vampiiri. Siis mõtles:,,Hea küll, lähme, aga sinu sõbrake jääb ikka meie kätte.''

"Nõus," ütles Aurora. "Ma sõidan teie järel siis."

Folken põles vihast. Mida see Blendus küll teeb? Me võiksime ju niisama ära sõita. Üks vampiir oleks ikka meie käes.

Blendus ronis kabiini.

Folken ronis ka kabiini ja küsis:"Mis sul plaanis on?"

Samal ajal oli nurga taga peidus William jälgides kõike pealt.

OT: MA siis ilmselt olen teiega, lycanid ... ja sõidan autos. xd

Miseria niutsatas vaikselt. Nagu ta varemgi oli selline olnud siis on praegugi- ta ei julgenud kellegile eriti liigagi teha. Paluvalt Aurora poole vaadanud, ohkas ta raskelt ja silmad sulgenud ronis temagi kabiini ja jäi masendunult sinna istuma.

,, Sõidame lycanite peakorterisse, ennem laseme ta kummi puruks.'' Vastas Blendus vaikselt.

Aurora läks oma auto juurde ja avas ühe peidetud sahtli. Ja võttis sealt valja mõned hõbenitraadiga ja hõbeda laengutega kuulid ja veel kaks relva. Visanud need kõrval istmele käivitas ta auto.

Miseria silmad läksid suureks kui ta kuulis mida üks libahunt just ütles. "Miks me sinna minema peame?'' küsis ta hirmunult. Need teised lycanid murraksid ta ilmselt ribadeks seal.

Blendus pöördus ümber:,, Pulli pärast, tead.''

Aurora järgnes Lycanitele.

Miseria vahtis Blendust mõistmatult. "Ütle mulle mida ma teile teinud olen, et te mind sinna tarida tahate?'' palus ta. Vampiiritar nüüd tõesti kartis. Ta ei saanud aru miks nad teda nii piinata tahtsid, kui ta oli koguaeg sõbralik olnud.

Blendus pööras tagasi:,, Sa oled vampiir.''

"Sa oled meie vaenlane, iga vampiir on meie vaenlane," vastas Folken ja sõitis edasi.

,, Täpselt, muuseas, kas nüüd on õige hetk?'' pöördus Blendus Folkeni poole.

Miseria turtsatas pahaselt. "Vaenlane või mitte, aga mina pole kellegile kunagi haiget teinud,'' ei jätnud ta jonni, kuid vaatas siis kiiresti tahapoole. Ta pidi kuidagi Aurorat hoiatama sellest mida nad teha tahtsid.

Blendus märkas liikumist ja pööras pea taha:,, Ei liiguta! Muidu lasen sul ajud välja!''

Miseria kortsutas kulmi, mühatas ning noogutas. Silmad sulgenud, toetus ta seljaga vastu istet ning jäi liikumatult paigale.

Folken pööras kummide vilinal kõrvaltänavasse kus asus lycanite peakorter ning kimas maja poole.

Blendus kummardus aknast välja ja tulistas vampiiri autokummi. Siis pöördus kiiresti tagasi, et vangi jälgida.

Folken võttis välja mobla ja helistas lycanite uksevalvuritele. "Siin on kaks vampiiri. Jah, tulge välja. Üks on oma autos, teine meie omas. Jah, Blendus valvab." Folken lõpetas kõne ja pöördus Blenduse poole. "Kaks lycanit tulevad veel."

Miseria võpatas kui kuulis laskehäält, kuid enam ta ei liigutanud. Ta ei tahtnud liigset tähelepanu ja ta ei tahtnud ka Lycanite keskele minna.

Folken urises rõõmsalt. Ta pöördus Miseria poole ja ütles:"Nüüd läheme ühte toredasse kohta." Seda öelnud pöördus ta tagasi ja sõitis ukse juurde kus jäi seisma, oodates kahte lycanit.

Miseria raputas vaikselt pead, pannes käed näo ette. Ta ei tahtnud näha neid teisi lycaneid vaid pigem tahtis ta siit minema minna. Esimest korda tundis ta kahetsust, et oli tulnud rääkima Blendusega.

Blendus noogutas rahulolevalt:,, Käes oled meil, lõplikult.''