Alagaesia rollimäng

Samal ajal leidis haldjas kaks lindu ja hakkas neid jälgima.

Haroén ärkas mõne aja pärast.

Kui Kaërin tundis lohet ärkavat, läks ta tema juurde. Nooh? Kas lähme edasi? küsis haldjas.

No lähme! ütles lohe unisena.

OT: Miks me nii palju magame?? =)

Nad panid end sõiduks valmis ja Kaërin hüppas lohele selga.

OT:Haroén on laisk

Haroén hakkas lendama.

OT: Väga lame: Haroén hakkas lendama. Fabulous! =)

Kaërin vaatas ringi. Mäed kõrgusid nende kohal ja ulatusid pilvedest läbi. Päris suured, ütles ta, Tahaks teada, kui kõrged need tegelikult on....

OT: Mina olen kah laisk

Haroén lendas mäetippude poole. Vaatame?

Minugipoolest, naeris haldjas ja kallistas lohet. Sa oled ikka nii nunnu......

Haroén leidis mäetipu lähedal ühe hea koha peatumiseks. Mina edasi ei saa, mine ise.

Ega ma ka väge edasi ei sa, tead küll, ma ei kannata kõrgust, aga sa võiksid korraks pilvedest läbi lennata, ma tahaks näha ikkagi KUI kõrged need on, ütles haldjas.-

Haroén tegi nagu palutud, kartes, et haldjas minestab.

Kaërini elavus kasvas, kui lohe pilvede poole lendas. Pean vastu või mitte.... mõtles ta endamisi. Kui lohe juba pilvedes oli, tundis haldjas, kuidas niiskus ta riided märjaks tegi. Uuuh, vastik..... Ja siis jõudis Haroén pilvedest välja, ja nende ees olid mäetipud, pilvedest väljas. Kaërin ahhetas. Aga siis avastas ta, et ta ei saanud hingata. Läksime, ütles ta lohele.

Haroén kuulas käsku ja kihutas alla.
"Nuuuuuh? Kuhu nüüd?" küsis ta.

Lähme vaatame päkapikke, tahad? küsis haldjas lohelt. Ma olen neist palju lugenud ja kuulnud, aga näha tahaks neid kaa. Ja räägitakse, et nad oskavad imehästi süüa teha.

"Olguuu" venitas lohe. "Kas sa tead, kus nad asuvad?"

Mmm, ma võtsin kaardi kaasa, ja Kaërin hakkas kotis sorima. Siin see on. Ta rullis kaardi lahti ja uuris seda ja näidates kaarti lohele oma meeltes. Neil on palju linnu. Millisesse läheks?

Lohe lamas teadvusetult. Tal oli mälukaotus olnud, aga ta ei teadnud miks ja kus ta on.

Haroén torises:"Mul täiesti suva..."

Okei, lähme kagusse, sealt peaks paar suuremat linna tulema, ütles Kaërin.

OT: Hermione? Minumeelest oli Keizha lohepoeg ja minumeelest ma aindsin talle viimati loa oma asju ajada.

OT: Mõtled sa mind? Keizha oli jah lohepoeg ja ta tahtis Oromise juurws midagi teha, aga juhtus midagi ja jäi mälukaotusse. Saad oma tegelasega Ellesmerase Oromise maja taha metsa tulla ja mu lohepoeaga leida. Ma ütlesin lohe, sest ta on lohede rassist ikka.

OT: Sa ju koorusid mulle vms...ah, jaa!

Yaori kuulis mõtteis veidrat lainet. Ta tõusis maja eest püsti, ning läks selle allikat otsima, kuna laine käis talle üsnagi närvidele, ning talle tundus, et sellel on mingi seos gedwey ignasiaga tema peopesal.

Haroén lasi haldjal otsustada. Ta tegi lihtsalt ka paar surmasõlme.

Fun.... mõtles haldjas sarkastiliselt. Ta võttis kotist flöödi ja hakkas mängima. Kaks väikest linnukest tulid laulu kuulama ja istusid sadulakaarele. Üks neist hakkas laulma.

Haroénile käis see müra närvidele ja ta tegi äkilise liigutuse.

Keizha ärkas jõuetult. Ta oli valmis. Lohepoeg oli saanud oskuse rääkida ratsanikuga. Sellepärast ta minestuses oligi. Hei Yaori, minuga on kõik korras. Ma tulen lendan suu juurde. väike loheke tõusis elus esimest korda lenu ja asus oma ratsaniku poole.

Linnukesed lendasid minema ja Kaërini flöödimängu tuli jõnks sisse, kuid ta ei hakanud seda lohele ette heitma ja mängis edasi.

Yaori oli üllatunud seda häält kuuldes.
Kes sina oled ja kuidas sa mu nime tead?
Yaori oli hetkeks unustanud, et tal lohepoeg on.

Haroén irvitas kurjakuulutavalt. Tore onju?

Mmhh? Haldjas hakkas mängima järgmist lugu. Sulle siis ei meeldi mu muusika we?

Minumeelest on see mõttetu pinin.
Lohe lasi kuuldavale kerge krooksatuse-sarnase heli.

Kas sa üritad laulda? Laul katkes äkitselt ja haldjas hakkas naerma. Mine laulutundi..... Järsku nägi Kaërin all väikest päkapikuküla. Näe! leidsimegi üles! Kas lähme?

Olgu, ütles lohe ja lendas allapoole.

Maapind lähenes. Kuid külas oli midai veidrat. Kui lohe oli juba peaaegu maapinnal, hüppas Kaërin alla. Ta maandus küla keskväljakul, aga siin oli midagi imelikku. Küla pli tühi, ei ühtki elanikku. Haldjas läks lähimasse majja ja otsis märke elust, kuid kõik oli täiesti tavalina, ainult elanikke polnud. Mis siin toimub? küsis haldjas lohelt. Kuid siis hüppas kapi otsast alla kass, kes oli suur kui tiiger ja susises.

Haldjas põrkus tagasi. Siis kass ründas. Kaërin hüppas tal teelt eest ja jooksis majast välja. Seal on mingi kass! karjus ta lohele.

Haroéni mõistus liikus liiga aeglaselt, ta ei saanud midagi aru.

Kass hiilis vaikselt uksest välja. Uks oli nii väike, et loom pidi roomama. Ta hakkas haldja ja lohe ümber ringitama, neid oma kollaste silmadega puurides.

Haroén märkas kassi ja lõi sabaga looma suunas.

Kass küppas kõrvale ja sööstis nende poole. Kaërin proovis meeltega kassi kavatsusi ette näha, aga tolle meeled olid kaitstud. Lõpuks haldjas ütles valjusti: "Me ei taha sulle halba, palun ära sunni meid sind tapma!"

Haroén noogutas nõusolevalt.

Kass tuli lähemale ja nuuskis neid. Järsku ütles mingi hääl Kaërini meeltes: Mis teie nimed on? Haldjas ehmus, kuna ta oli oma meelte ümber tugevad müürid ehitanud ja ta polnud märganudki, kuidas kass oli sisse tunginud. Pärast esimest üllatust vastas Kaërin: Mina olen Kaërin ja tema on Haroén. Me oleme Ratsanik ja Lohe.

OT: Tore kassimäng teil. Vahva on.

Jaa.. ma teen kõike ootamatult. Oota ma tahan sinuga lennata, me läheme Ellesmera´sse ja saame sulle mõõga ja mulle sadula, lisaks tahan ma kihva nuga. Lausus lohe ise rõõmusust särades.

"Kes sina oled?" urises valge lohe. Ta vehkis rahutult sabaga.

OT. Kisskisskiss, kiisukene =)

Kass vaatas lohe poole. Mina olen Gilenna, Kasside Kuningriigi printsess. Kasside Kuningriik on kaugel all lõunas, üle mere. Me tulime siia oma laevaga, et avastada uusi maid. Kuid mina jäin maha ja tulin siia, kuna nägin sutsu, aga kõik väikesed mehikesed põgenevad minu eest. Ja teie olete teistsugused. Ma lootsin kohata uusi sõpru. Kass - Gilenna - tuli lähemale.

Haroén alustas oma lemmiktegevusega-torisemisega.

Saphira lendas edasi kuni nägi all Yaorit ta laskus alla ja nurrus kassilikult.