Hundiratsanike rollimäng

Elis vaatas mõtlikult ringi ja praadis jänest. Järsku kuulis ta sahinat ja vaatas selja taha.

"Eks ta peab olema." vastas Lilian nurisedes. "Hakkame minema!"

"Olgu," ütles Hedera. "Kas me võtame kahese sadula või läheme niisama?"

Elfis ulgus ja märkas oravat ta naeratas ja jooksis hundu juurede.

"Kahene sobib suurepäraselt." vastas Lilian. "Me sõidame umbes tund, on kõik vajalik kaasas?" kontrollis veel Lilian.

Lupin lahkus kiiresti linnast. Ta nägi eemal ühte küla ning otsustas sinna minna.

Elis hüppas Elfisile selga ja lausus. Läheme otsime Hedera ülesse. ma tahan temaga rääkida. Ütles ta ja vedas käega üle hundi kasuka.

"Kohe, ma võtan vaid veidi süüa kaasa."
Hedera pakkis veidi liha riidest kukrusse ja tõi siis laka pealt kahese sadula.

Lupin lasi hobusel aeglaselt külas käia. Siia ei olnud ta enne sattunud.

Olles sadula Hederale selga sobitanud(kuulates hundi virisemist), küsis ta:"Istud ette või taha?"

"Ükskõik, taga on vist parem." vastas Lilian ning hüppas hundile selga.

"No olgu," nõustus Adrianne ja ronis etteistmele. "Lähme?"

Emetia läks sisse, lutikas jäi õue ühe koeraga vestlema. Vajalikud rohud saanud, läks tüdruk Lutika juurde. "Kuule, lähme ostame midagi magusat. Mul tuli magusaisu...." Koos suundusid nad pagariäri poole.

"Ikka." Vastas Lilian ning sättis end mugavamasse asendisse.

Uksest sisse astudes tundsid hunt ja tüdruk head, magusat lõhna, mis tuli just ahjust tulnud saiakestest. Emetia pöördus poodniku poole. "Tere. Ma võtaksin 3 nendest saiadest. Ja ühe viineripiruka."

Lupin peatus pagariäri ees. Ta hüppas hobuse seljast maha. Patsutades hobust kaelale lausus ta: "Oled nüüd siin. Ma tulen kohe tagasi." Ning astus poodi.

Jassie jooksis kohe Selga maja poole, kui talle selleks luba anti.

OT: Tüüüüp, ma olen linnas =S

Pagar ulatas Emetiale pakikese saiakestega. Viineripiruka andis tüdruk Lutikale. "Aitäh!" sõnas Emetia ja andis müüjale vajaliku rahasumma. Ümber pöördudes pifi ta peaaegu ühe mehega kokku põrkama.

KUi Selga maja paistis ronis Lilian Jassie seljast maha ning palus Sayangil Luna majja viia.

Jassie ohkas kergendatult, kui Hedera talt sadula ära võttis.

Selga oli väga uudishimulik ning päris igasuguseid asju, mõned küsimused olid päris kohatud, kuid ta lubas, et teeb hundi terveks. "Hedera, süüa tahad midagi? Selgal on kindlasti midagi anda meile." küsis Lilian mõne aja pärast.

"Tegelikult me just sõime," ütles Hedera, kuid selle peale Jassie urises. "Ikka!" teatas Hedera naeratades ja ulatas Selgale koti lihaga.

"Oih. Palun vabandust," lausus Lupin ning vaatas poes ringi.

Isabella aitas Selgal liha teha. Kui söök valmis oli istus ta lauda.

OT:Isabella

Hedera istus lauda, samal ajal, kui Jassie Sayangiga juttu tegema läks.

OT: Uuups,

"Me lähme varsti tagasi või tahad veel natukeseks jääda?" küsis Lilian Hedera käest.

Emetia ja Lutikas läksid välja Dobre juurde ja tüdruk ronis sadulasse. Dobre ehmatas millegi peale ära ja jooksis majaseina poole, hüpates viimasel hetkel kõrvale. Emetia oleks peaaegu maha kukkunud.

Lupin ostis paar sai ning natuke leiba ning lahkus poest.

"Uhh, ma ei teagi..." Hedera vaatas murelikult hunti. Jassie oli eile avaldanud talle suure saladuse.

Dobre rahunes maha ja jäi seisma. Emetia kohendas ennast. Lutikas jooksis ärevusega nende poole. "Miks sa minuga ei ratsuta? Vaata mide see hull tegi...." Hunt heitis hobusele pahase pilgu.

Lupin jälgis hunti ja hobust.

Emetia märkas eemal passivat meest. "Mis sa vahid? Pole enne hobust näinud we??"

"Muidugi olen," lausus Lupin. "Millega ma, siis siia tulin?"

"No mina ei tea, äkki elad siin.... On midagi vaja?"

"Kahjuks ma ei ela siin," lausus Lupin ning põrnitses Emetia´t

"Okei siis, ja mis kasu minul sellest teadmisest on? Oota. Tahad sõidame võidu?" küsis Emetia, oma hea mõtte üle vaimustades.

"Hobustega?" küsis Lupin?

"Nojah, siis oleks aus, Lutikaga teeks ma sulle kohe pähe." Lutikas naeratas.

"Lähme koos sinu vennaga välja jalultama, lööme ta uimaseks ja liigume edasi Hailese jõge mööda üles. Hailesis täiendame varusid ja leiame siis parima koha jõe ületamiseks. Ja tutvume ränduritega. Ja kui sa soovid lähme merele." seletas Ramah'. Kathy vaatas Ramah'le otsa ja noogutas, "Millal sa kaardi pähe õppisid?" küsts ta hakkates vajalike asju kaasa pakkima.

"Tegelikult pole mul sellisteks lapsikuteks asjadeks aega," lausus Lupin külmalt ning arutas hobust puu külge kinni hoidva nööri lahti.

"Mhh, no kuulee.... Ma ostan sulle midagi, kui võidad. No pliiiis?" anus Emetia.

Fraug urises parajasti ühe kääbiku peale, kes oli julgenud Fereiari laagriplatsile tulla. Ta hüppas kääbusele kõrri ja tegi ta vagaseks.

"Okei. Sinu lõbuks võin ma vist ühe sõidu teha," lausus Lupin ning istus hobuse selga.

OT: Kus te olete?

"Tänkss!" hüüdis Emetia. "Lähme väravate juurde, teeme seal alates kuni selle suure kivini." Dobre suundus väravate poole, Emetia seljas ja Lutikas kõrval. Tüdruk valis liivase kõrvaltee ja tõstis Dobre galopile.

OT: mingis E-tähega linnas kahe jõe vahel, kääbikute oma. Kuskil eespool peaks kirjas olema.

OT: Ma võin ka ehk seal olla? Et siis saame kuidagi kokku?

OT: Eee, me oleme kohe väravate juures.

Lupini hobune liikus samasse kohta kuhu Dobre.

OT: Elestari kandis.

"Kuule, Sayang..." alustas Jassie, kuid jäi siis vait.

Lutikas jooksis hobustest ees. Nad jõudsid väravate ette. Tüdruk peatas hobuse. Dobre kaarutas kaela ja vaatas silmanurgast mehe hobust. Kui too liiga lähedale jõudis, lidutas mära kõrvu.