Rollika teema

Sophia sirutas tiivad laiali.Hoia kinni Jack!!!
Ta sööstis kõkutades ülesse.
Siis pööras ta suuna mere poole."Lähme päikseloojan,gut vaatama ",ütles ta kuuldavalt.

Astel tuiskas kohe Sophia järel ning siis järgnes Sophiale rahulikult laugel lennul.

Jackile tegelikult meeldis lennata, hoolimata kõrgusest. Parim oli silmad kinni panna ja mitte mõelda oma asukohale. Nii kadus ka momendiks kõrgusekartus.
Nüüdki. Jack sulges silmad ja lasi siis käed lahti, tõstes need külgedele, hoides kinni vaid jalgadega.

Ole ettevaatlik,Jack,ütles Sophia murelikult

"Kas nad meeldivad sulle?" küsis Haliena siis Astelilt. Astel kallutas pead küljele ning silmitses teist lohet ja kuningannat arupidavalt. "Me ei tea neid piisavalt hästi, aga esmamulje on täitsa hea." Hal muigas.

Rahune maha. Ma olen varemgi nii teinud, vastas Jack, avas silmad ja pani käed tagasi Sophia kaelale.

"Kuhu me lendame?" küsis Haliena Jackilt.

Sophia turtsatas.
Ma teanJack aga ikkagi.Ettevaatlikus kuluks sulle ära

OT: Sa võiksid küsimusele ka vastata, muidu ma ei oska midagi rollikasse kirjutada -.-

Sophia pöördus Haliena poole:"Päikseloojang."
"Mere ääres..."

Sophia vaatas sügavale Haliena silmadesse.
Nii.Temast pole miskit karta...

Soph! Sa ju tead, et tegelikult mõjutada ei tasuks, urathas Jack. Ta vaatas horisondile, mis sinetas-punetas. "Kohe oleme kohal," ütle sta naeratades.

Haliena pööras pilgu ära. Astel hakkas tundma midagi imelikku. "Hal?" küsis lohe murelikult.

OT: Kas keegi mind leida ei viitsiks? Ma ei tea mida rääkida.

Ma ei mõjuta ju,mühatas Sophia,kuid sisimas teadis,et see mõjub.

OT:KSaphira tule mere äärde,sel me kohtume.

OT: ja sina, Evelin, isegi oma alafoorumis ei tohi sa topeltposte teha

OT: Mul on mereäärde nii pikk maa. Ma praegu mingi suure järve kaldal.

Yay jõudis jõge mööda suure või vähemalt keskmise järveni. Ta pani oma riided puu oksale ja leks ujuma.

Haliena ei vastanud Astelile. Astel arvas end teadvat, mis Halienaga juhtunud oli. Ta sisenes enda meeltega täielikult Haliena omasse ning ümbritses nende meeled kaitsetõketega. Hal võpatas.

OT:vabandust...

Sophia vaatas kaugusesse.Talle tuli meelde kuidas ta haldjaga enne käitunud oli.Tal oli selle pärast häbi.

"Hal, kas kõik on korras?" küsis Astel murelikult. Hal sai aru, mis temaga toimus ning jäi väliselt endiselt loiuks. Seesmiselt ta aga peaaegu et põles. "See vana vastik nõid! Üritab oma oskusi kasutada," vahutas Hal meeltes vihast.

OT:Kentauriga?

OT:Uups,haldjas.Unustasin.Muudan ära:)

Sophia vaatas rahulikult kuidas nad mere äärde jõudsid.

Astel naeris. "Ega sul ilmaasjata üle 300 aasta kogemusi pole. Ja mul ei ole need ka ilmaasjata," ütles Astel lohutavalt. "See üks kuninganna ei suuda midagi, isegi oma lohega mitte," lisas ta rahulolevalt.

Sophia vaatas korrasks Astla ja ta omaniku poole."Palun vabandust selle pärast..."ütles ta Halile.
"Tavaliselt ma lihtsalt kontrollin,ega kellegist ohtu pole,kuid sinus seda pole.Sinus on midagi muud..."

Arienus jõudis mere äärde, ta vaatas laineid ja mõtles metsast ja mägedest ja kõrbest.

Sophia pilk langes alla."See haldjas!"
Ta rõõmustas.
Nüüd ma saan vabandust paluda.

"Mida iganes, aga ma loodan, et enne, kui te midagi sellist veel teete, siis mõtlete selle korralikult läbi," ütles Astel vihase noodiga. Hal ajas end rohkem sirgu istuma ning ei öelnud midagi.

Sophia sööstis alla,haldja poole.
Jack,hüüa tead,et ta ära ei jookseks.

Haliena suunas pilgu alla ning nägi seal kedagi. "Kohutav," ütles Hal Astlale.

Sophia maandus.
"Tere,"ütles ta haldjale.
"Ma tahtsin vabandust paluda..."

Astel maandus teisele poole haldjat, kellega teised rääkida tahtsid. Hal silmitses haldjat tuima ükskõiksusega.

Jack kergitas haldjat nähes kulme. Soph palub kellegilt vabandust? Muidu teed sa seda küll harva, nöökas ta.

Yay tuli veest välja ja võttis puult oma riided. Ta pani selga oma musta kleidi ja tõmbas kätte võrk kindad. ta sättis vööle oma said ja peitis shurikenid. Yay sõi mõned marjad lähedal asuvalt põõsalt ja vaatas siis oma ereroheliste silmadega taevas lendlevaid linde.

"Astel, mul on igav," ütles Hal haigutust varjates.

Ma lihtsalt tahan.nähvas Soph.Ma tean et ma käitusin halvasti.
Ta pöördus tagasi haldja poole.
"Kas sa võtaksid mu vabanduse vastu?"

"Asteel!" vingus Hal.

Soph vaatas Hali poole.
"Oi,vabandust,hakkame äkki lossi poole minema?"
Ta vabandas uuesti haldja ees ja tõusis õhku.

Astel tõusis samuti õhku ja jälgis teist lohet. "Nüüd läheme lossi?" küsis Hal.

"Ma arvan küll"
Sophia nautis lendamist.

Astel tegi paar surmasõlme ning Hal muigas. "Mulle meeldivad need," ütles ta naerdes.

Arienus vaatas lohedele järgi. Lohe oli tema käest vabandust palunud?
See oli veider.

Sophia vaatas murelikult tagasi ranna poole.

OT: Tegelikult mulle absoluudselt ei istu ühe lauselised postitused rollimängudes -.-

Astel lehvitas korra tiibu ning oli hetkega teise lohe kõrval. Punane lohe jälgis valget hetke ning hakkas mõtetes naerma. "Mida sa naerad?" küsis Hal.

Yay hakkas kiirel sammul järvest eemale jooksma sinna kus ta teadis olevat merd, sest mere äärt mööda oli kergem tagasi koju minna.

Arienus hakkas mööda randa jalutama, kuni märkas mingit kogu.

Sophia vaatas ühe silmaga punase lohe poole.
...
Ta muigas.

Yaela kiirendas sammu ja jooksis kergelt üle rohu. Ta jooksis natuke diagonaalis, et oma teekonda vähendada.

"Ma arvan, et see lohe on minust noorem," ütles Astel Halienale enda naermise põhjuse välja. Hal kortsutas kulmu. "Hull asi, mille üle naerda," turtsatas neiu.

Sophia vaatas kaugusse.Ta nägi lossi.
"Varsti kohal"

"Tore," ütles Haliena rõõmsameelselt.