Rollika teema

Rollikas algab siin.

OT: Kas sa ei peaks mitte enne ootama, kuni mõni inimene registreerub, kirjeldust rohkem lisama ja ise ka mängimisega alustama, mitte lihtsalt kirjutama: "rollikas algab siin"? =)

ma alustangi:)

Sophia tegi oma tavapärast ringlendu saare kohal.Ta nautis jahedat õhku mis talle vastu puhus.mõnus,mõtles ta.

OT: Me kasutame minu leitud kaarti onju?

Yay, nagu ta ema teda kutsus, kõndis kläbi kõrbe. Ta hoidis käes oma viimast vee tagavara, teades, et peab sellega hakkama saama vähemalt järgmise päevani, enne kui jõuab kõrbest välja. Ta vaatas taevasse kõrvetava päikese poole. Ta pilgutas silmi ja kõndis jõuetult edasi, kahetsedes otsust külastada oma ema veel viimast korda.

OT: Kui Evelin nõus on...

Jack tõstis flöödi suule ja puhus seda õrnalt. Orav, kes tema jalgade ees siblis, istus maha, keeras end kerra ja jäi magama. Jack lõpetas puhumise, naeratas ja mängis siis kiiremat viisi. Orav hüppas püsti ja ronis puu otsa. Jack mõtles pisut, pani siis võluflöödi nööriga tagasi kaela ja võttis tavalise vilepilli. See oli ohutu, sest seda ei järginud keegi. Jack hakkas vaikselt üht viisi mängima, mis tal kummitas.

Arienus kõndis mööda metsa. Ta peatus. Flöödimäng, kui imelik, ta jooksis hääle suunas ja nägi, et puhujaks oli keegi inimene.

Yael võttis veel viimase lonksu vett ja viskas siis pudeli minema. ta vaatas tuhmil pilgul kõrvale ja nägi kaugemal midagi sinetavat, ta pööras sellesse suunda ja kõndis edasi lootes, et seal on vesi.

Jack märkas eemal seisvat kuju. Ta naeratas natuke õelalt, võttis võluflöödi ja mängis sellel aeglast, uinutavat viisi.

Arienus tundis, et silmad hakkavad kinni vajuma. Ta hõõrus kiiresti silmi ja võttis välja ühe eriti vastiku lõhnaga purgi. Selle lõhn oli nii tugev, et lõi kohe pea klaariks. Endistviisi purki nina ees hoides hüüdis ta mängijale:,,Kas sa palun lõpetaksid?''

Jack lõpetas ainult sellepärast, et ta oli jahmunud, kuna miski oli flöödi kõla lummuse hajutanud. See oli esimene kord, kui miski seda suutis.

Arienus piidles flööti:,,Kummaline, mis flööt see selline on, kui tohib küsida?''

"Minu flööt," vastas Jack lihtsalt. Lisaüllatuse andis see, et olevus teda ära ei tundnud. Muidugi polnud inimesel aimugi, et paljud ei tea, milline ta välja näeb.

OT:kasutame siis jah KSaphira kaarti:)

Sophia Lendas edasi ja nägi kedagi Jackile lähenemas.Ta sööstis urisedes maapinnale ja möiratas.
Jack,on sinuga kõik korras?

Arienus hüppas kohe mitu sammu tagasi. Ta vaatas suurt lohet ja ütles:,,Teinekord palun hoiata ette, eks?''

Ee, on küll, vastas Jack. Nüüd naeratas ta kummalisele kujule pisut õelalt.

,,Miks see, eee... lohe. Niimoodi käitus?'' küsis Arienus.

"Ta on minu oma," lausus Jack ja ronis siis Sophia selga.

,,See ei tõesta midagi.''

Yaela kiirenendas sammu, kuigi ta jalad juba niigi all risti käisid.
Ta jõdis sinakale laigule aina lähemale ja lähemale. Kuid väsimusest ja veepuudusest hakkas ta komistama ja kukkuma.

"Tõestab. Ta kaitses mind. Ja muide, sa peaksid oma kuninganna vastu viisakam olema," nähvas Jack. Sophia, läki.

Yaela jõudis pooloimetuna väikese oja juurde vulkaani jalamil. Yay kastis oma näo märjaks ja jõi jäist ojavett. Ta ajas end vaevaliselt püsti ja korjas väikese lõkke jaoks veidi puid.

Arienus turtsatas ja jooksis metsa. Tal tuli natuke pöörane mõte käia ära vulkaani jalamil. Ta vaatas oma pambu üle, korjas natuke marju ja hakkas vulkaani poole liikuma.

Yay tegi lõkke ülesse ja korjas mõned marjad. Ta oli ramp väsinud ja heitis magama.

Sophia sirutas tiibu ja sööstis taevasse,ise surmasõlmi tehes.

Haliena istus Astla seljas ja nad lendasid. Astel tegi vahepeal järske pööramisi ja raskeid trikke, kui nad järsku kedagi teist taeva all lendamas nägid. "Kes see olla võib?" küsis Astel.
Haliena vaatas lendavat olevust. "Võimalik et kuninganna ja tema lohe," vastas ta siis mitte just eriti veendunult. Astel lendas teisele lohele lähemale ja Hal silmitses teist lohet uudishimuga. "Tere," ütles ta siis Kuningannale, kui nad olid piisavalt lähedal, et üksteist näha ja kuulda.

"Tere-tere," vastas Jack, sõrmed ühe Sophia kaelaoga külge klammerdumisest valged. Ta kartis ikkagi veel natuke kõrgust.

"Kuidas läheb?" küsis Hal siis muiates ja vaatas, kuidas Kuninganna lohe ühe oga külge klammerdus. "Hal!" ütles Astel etteheitvalt. Haliena naeratas ning ei öelnud midagi. Ta sai aru küll, et käitub praegu väga familiaarselt, aga ta ei kavatsenud Kuningannale pugeda.

Kas sa kardad ikka veel kõrgust?,küsis Sophia Jackilt,ise kõkutades

Yay magas rahutult ja ärkas võpatades ülesse.

"Hästi. Ja sul?" küsis Jack. Jah, tõesti. Ja siin pole midagi naljakat, lisas ta Sophiale.

Sophia laskus maha.siis hoiakõvemini kinni!Hoiad?Anna märku kui valmis oled...

Astel liikus samas suunas kuhu ka Kuninganna lohe lendas ning Hal muigas, kui kuulis Kuninganna vastust. "Läheb ikka hästi ja alati nii kuidas peab," vastas ta siis.

Valmisvalmis, vastas Jack Sophiale ja uuris siis pilguga teist lohet. Väga ilus lohe, leidis ta.

On jah ilus loheLisas ka sophia.Ta sirutas tiivad laiali ja sööstis kiirelt õhku tehes taevas igasugu vigureid.

"Kuhu te teel olete?" küsis Haliena siis, kui Astel ennast pea alaspidi lennust õigesti keeras.

"Tagasi lossi," vastas Jack ja vabastas ühe käe, et juukseid kõrva taha lükata. Lendamisel kippusid need näo ette minema. "Ja teie?"

"Üldiselt lihtsalt lendame, igavusest," vastas Haliena muiates. "Küsi, äkki tohime koos nendega lossi minna," käskis Astel. Hal naeris mõtetes ning küsis siiski: "Meil oleks küsimus, et äkki tohime teiega ühineda, ka lossi tulla?"

Jack vaatas korraks Sophiat ja noogutas siis. "Muidugi."

"See on tore," ütles Haliena naeratades ning silmitses Kuninganna lohet. "Mis tema nimi on?" küsis ta siis, Kuninganna lohe poole osutades.

Yay kustutas tule ja hakkas oja äärt mööda järve oole minema.

"Sophia" vastas sophia inimeste keeles.

"Ilus nimi," ütles Haliena naeratades. Siis ütles Astel: "Mina olen Astel."
"Tahad temaga sõbraks saada, jaah?" küsis Hal Astelilt nöökivalt.

Sophia naeratas Astlale lohe naeratuse."läheme?",küsis ta

Soph, sa hõbedane paksmagu, liiguta, noris Jack ja vaatas Astla ratsanikule otsa. "Astel on ilus," nentis ta. Punane oli ikkagi üks ta lemmikvärve, kui sinine välja arvata.

"Aitäh," ütles Astel end kõigile kuuldavaks tehes.
"Oh, ma unustasin, mina olen Haliena. Ja sina oled ilmselt... Jack?" ütles siis Hal, ennast enda hajameelsuse pärast noomides. Astel naeris.

"Jack," noogutas Jack. "Tore tutvuda."

"Samuti meeldiv tutvuda," vastas Haliena muiates. Astel ütles: "Et läheks nüüd edasi? Teie peate teed näitama, me pole seal käinud." Hal naeris Astla kannatamatuse peale.

Yay oli juba tükk aega edasi kõndinud, kui ta mõtted lõpuks normaalselt liikuma hakkasid. Ta pilk muutus selgemaks ja hakkas jälle ümbrust paremini tajuma. 'See on viiimane kord kui ma seda kõrbe jala ületan.' Mõtles ta edasi kõndides

Sophia urises sõbralikult ja tõusis õhku.Astel,teeme võidu?

"Sobib," vastas Astel Sophiale ning valmistus kiireks lendamiseks. Hal muigas ning kinnitas rihmad enda jaägade ning käte ümber tugevamalt kinni.