Laste linnAndreas Schlüter
Koormavad lapsevanemad kaovad ja meeldiv arvutimäng, kus pole ainsatki täiskasvanut, saab ühtäkki reaalsuseks.
Kuidas lapsed sellega toime tulevad?
Millised me tõeliselt oleme, kui keegi meid ei kontrolli?
Kas täiskasvanud on eksimatud?
Ja kuidas sünnib OTSUS?
Põnev lugu täiskasvanuteta linnast lõpeb nii, et meile jääb üht-teist järelemõtlemiseks. Just sellepärast ongi see üks hea raamat.
Tagasi "Laste linna" (2. osa)Andreas Schlüler
Ben ei teadnud, mis teda üles ajas, kuid pilk läks iseenesest kella peale. 7:53. "Oh-saa, ja mates on kontra..." Kähku rabas ta riided ümber, jooksis vannitoast mööda -- ema ilmselt solistas seal --. hüüdis veel, emps, ma lähen, ja tormas tänavale.
"Ühtki õpetajat pole!" hüüdis Katrin klassi jõudes. «Kõik täiskasvanud on kadunud!"
"Ega sa ometi seda mängu ei näppinud?" küsis Jennifer Benile teravalt otsa vaadates.
Keegi on käivitanud uuesti mängu "Laste linn", kuid kes. Kust juhiti mängu, mis tekitas kogu linnas tohutu kaose? Kuidas lõpetada ometi mäng, mis tegelikult on väga ohtlik, jääb Beni ja tema sõprade lahendada.