Alagaesia rollimäng

Veradux nuusutas ning tundis mingit imelikku lõhna.Kuid siis raputas ta pead ja ajas muremõtted peast minema.Veradux meenutas mida ta oli varem näinud.Ta oli märganud Elwinit ja Fundorit taevas lendamas.Veradux muigas ja mõtles:"Valvurid on lõpuks Vroengardilt lahkunud."Veradux liikus edasi metsa poole.

Mia ohkas vaikselt. "Haliena, meil pole aega. Me peame tõesti enne õhtut tagasi olema ja me ei ole kiired kõndijad,'' tuletas haldjas libakassile meelde, kulmud kirpas.

Hal purskas Mia sõnade peale naerma. Ta vajus põlvili ning hoidis enda kõhtu kinni, ikka veel naerdes. "Kuule, Mia..." alustas Hal kuid hakkas uuesti naerma. Kui ta lõpuks rahunenud oli, küsis ta imestunult: "Mis ajast haldjad, Mia, haldjad, kiired ei ole? Ja sina oled haldjas."

"Me läheme linna, mis on täis ummikuid!'' Ütles Mia pahuralt ja astus sammu tagasi, kulmud kirpas. "Pealegi, ma tahan Teda ka juba näha,'' teatas ta Halienat põrnitsedes.

"Issake," ütles Hal ning hakkas uuesti naerma. "Ha... Hal... Haldjad suudavad ka ronida ning hüpata," suutis libakass lõpuks välja öelda ning siis ta vajus naerdes pikali.

Mia pööritas silmi, vaadates Halienat kärsitult. "Väga hea, sa võid siis siia jääda,'' ütles ta rahulikult ja astus Evanna juurde. "Tule, me ei saa koguaeg linnas karata ja ronida,'' pomises ta pahuralt ning astus edasi.

"Olgu olgu, ma tulen kaasa. Aga Adrienne tuleb ka," ütles Hal end püsti ajades, kuid turtsatas paar korda. "Mia, äkki vangistaksid ta kuidagi?"

Haldjatari näole valgus korraks naeratus, mis paljastas ta perfektsed valged hambad, kuid see naeratus kadus koheselt, kui ta kuulis, et nendega peab Adrienne kaasa tulema. "Oota, mida?'' Küsis ta uskumatult, pöörates end ringi.
"Mina, vangistan teda? Miks? Kas parem poleks ta lihtsalt Ellesmerasse suunata?'' Küsis ta imestunult. Ta ei tahtnud välja näha nii, nagu jälestaks ta haldjat. Ei, ei jälestanud, kuigi mulje jättis küll imeliku.

"No siis suuna ta Ellesmerasse. Tead, ma teeksin seda ise ka, aga mul pole selles suhtes peaaegu üldse võimu," ütles Hal muiates ning vaatas Miale otsa, oodates, kuni too midagi Adriennega teeb.

Mia suu vajus pärani. "Adrienne, palun, söö oma marjad ja mine tagasi Ellesmerasse. Seal hoolitsetakse sinu eest ja ei mingeid vastuväiteid. Sa ei taha minuga vaidlusesse sattuda,'' ütles ta rahulikult ja vaatas siis Halienale otsa. "LÄheme nüüd!'' Pomises ta pahuralt.

Veradux muutus kärsituks ja mõtles,et millal ta juba kohale jõuab.
Ta tahtis tõesti kohtuda oma kunagise õpetaja Oromisega.Veradux tahtis temaga rääkida ja nõu pidada.Ta urises ja valmistus uuesti oma loitsu kasutama.

"Ei.Ma ei lähe Ellesmerasse."

Adrienne kortsutas kulmu.
"Ma jään siis siia,"ja istus kindlalt maha,pomisedes omaette.

Mia kehitas õlgu. Tal oli tõesti ükskõik, kas see põikpäine haldjas tahab nendega tulla. Tema igatahes ei kavatsenud hoolitseda tema eest.
"Olgu, jää siis siia,'' ütles ta rahulikult ning vaatas Haliena poole, viibates siis käega. "Meie läheme edasi,'' sõnas ta vaikselt ning hakkas linna poole minema.

"Ma saadan sulle kellegi järele, viripill," ütles Hal turtsatades ning pomises omaette, kuidas keegi saab olla nii põikpäine ja rumal. Siis läks ta Miale järele.

Adrienne istus kurvalt maha ja raputas pead.Miks ma küll nii käitun,mõtles ta.

Mia vaatas Haliena poole. "Evanna, tule,'' ütles ta teisele haldjale, ise rahulikult edasi kõndides. Samal ajal mõtles ta, kes küll Adriennele järele tuleb?

"Eeeiiii!"karjatas Veradux.Tema loits oli jällegi ebaõnnestunud.Ta urises vihaselt ja lõi mõõga puusse.Veradux möirgas ning vaatas Vardjalaane poole.Mälestused lendasid läbi ta pea.Tema veel Agalotina Galbatorixile truudust vandumas,tema tapmas teisi loheratsanikke,tema kutsumas välja vaime,kes osutusid temast tugevamaks ja kes muutsid ta Varjuks.Veradux hõõrus käsi ja kõndis edasi.

Adrienne tõusis püsti."Ma vist ikka lähen Ellesmerasse."
Muidu jään ma üksi ja tunnen end ebakindlalt.jättis ta lisamata

Mia vaatas Adrienne poole:"Sa tegid õige otsuse,'' ütles noor ratsanik vaikselt, vaadates jälle otse. Mõni hetk tagasi oli ta kaalunud käskimise, kuid läks läbi ka selleta. Haldjatar astus edasi. Kui nad tahtsid linna minna, pidid nad siiski kiirustama.

Haliena muigas, kui Adrienne otsustas nendega kaasa tulla.

Adrienne hakkas sügavamale metsa poole astuma.

"Um, Adrienne? Ellesmera on teisel pool," ütles Hal muiates.

"Oih..."lausus Adrienne muiates.
Ta hakkas teisele poole minema.

Mia suu vajus lahti kui ta Adriennet vahtis. "Öelge mida tahate, aga ma pole kunagi sellist haldjat näinud...'' pomises ta oma kaaslastele suurte silmadega.

Adrienne kuulis seda.
"Hmm...Ma arvan et asi on vist minu haavatuses..."
Ja kõndis edasi.

Haliena turtsatas Mia sõnade peale. "Kusjuures, mina ka mitte," ütles ta tüdrukule, Adriennest välja tegemata.

Mia ei teinud samuti Adriennest välja. Haldjas oli imelik! Väga imelik. Peagi jõudsid nad [sorry! tüütu oleks kõndida tund aega ühes ja samas kohas] tagasi rajale kus nad enne kõndisid. "On mingeid ettepanekuid kuhu linna me võiksime minna?'' Küsis Mia end ringi pöörates.

"Mis mõttes kuhu linna? Ikka Ellesmerasse," ei saanud Hal Mia küsimusest aru.

Adrienne kõndis vaikselt nende järel.Ta ohkas.

"Ma arvasin, et me suundume metsast välja, kuigi ilmselt pole vaja...'' turtsatas haldjas, kõndides edasi, pilk mõned üksikud hetked suunatud murule.

OT: vabandust, mul on väike juhe siin.

Adrienne oli enda peale vihane.Teised olid talle marju toonud,abi pakkunud ja tema?
Tema oli vaid isekas ja käitus lollisti.
Ta pomises.

Veradux hakkas jooksma.Ta tahtis võimalikult kiiresti kohale jõuda.Küll ta siis kuidagi sissepääsu otsib.

OT: Miseria, mis asja sa ajad? *ei saa aru* Miks me metsast peaksime välja suunduma, kui oli plaan, et läheme Ellesmerasse? Mia ju peab sinna kiirelt jõudma, et hiljem Hex-i juurde jõuda -.-

OT: Noh, ta lähebki ju rajal edasi Ellesmerasse, geesh. Kuhu tal veel minna on, kui ta linna tahtis kobida?
Ma palusin enne vabandust ka, et mul on juhe. Nad suunduvad Ellesmerasse.

OT: *naerab*
Ei pole midagi, Ellesmerasse nad lähevad.

Hal vaatas korra Evanna poole, kes vaikides nendega kaasa tuli.

Evanna tuli tõesti vaikides. Tal oli mõtlik tuju. Mõtted viisid ta päevasündmuste juurde, uue Ratsaniku leidmise juurde. Ja see Ratsanik kõndis praegu tema kõrval ja tema oli määratud selle Ratsaniku õpetajaks! Ta naeratas omaette.

Hal oli enda mõtetes ning vaatas tühjalt enda ette.

Elwin mõtles ikka veel Mia, Haliena, Evanna ning Adrienne peale. Siis, tehes kindla otsuse palus ta Fundoril kuhugi maanduda. Ise istus ta kivile ning hakkas väga laialdaselt mediteerima, tundes ka nõrgalt ennist kohatud haldjate ja libakassi meeli. elwin thtis ainult teada, kuhu nad lähevad.

Viimaks lasi Mia mööda metsa pilgul ringi käia, silmis äratundmis helk. Nad olid jõudnud Ellesmera lähistesse, kuigi inimese jaoks ei võinud seda kaugust isegi "lähedal'' nimetada. Haldjatar vaatas korraks oma kaaslaste poole, tõstes erksalt sammu.

Veradux oli juba esimeste puude juures,kui teda tabas äkiline löök kõhtu ja ta põrkus tagasi.See ongi siis see loits mis ei lase mul sinna metsa minna,mõtles Veradux vihaselt.Ta pidi oma loitsu enda peal käima saama,kui ta tahtis metsa saada.Veradux kiristas hambaid ja valmistus loitsu kasutama.

Haliena tundis midagi enda meelte läheduses ning sulges kohe enda meeled kindlalt. Ta oli veidike segaduses, aga haldjatele meeldis tihti mediteerida.

Hex läks majast ja lauast eemale metsa poole ajades ühe jänese jälgi.

Alles nüüd tundis ka Mia, et keegi liigub meelte läheduses. Hambad omavahel kokku surunud ehitas ta oma mõtete ümber kindla barjääri, heites igaks juhuks mälestused Hexist ja ka mõtted kõige tagumisse ajusoppi, selleks, et kui too mõttelugeja peaks sellest müürist läbi pääsema ei leia ta midagi huvitavat. Vähemalt haldjas lootis seda.

Adrienne tundis midagi kuid liikus edasi.
Tal oli ükskõik.

Veradux tundis kuidas loits temas võimust võttis,kui äkki tundis ta kohutavat valu nagu oleks keegi talle noa kõhtu torganud.Kuid ta pidas vastu,sest teadis,kui ta lõhub loitsu,siis see ei toimi.Loits sai äkitselt läbi ja Veradux uuris end.Ta välimus ei olnud üldse muutunud,kuid ta tundis ennast hoopis teistmoodi.Veradux tundis ennast vabana ja sai aru,et loits oli mõjunud.Ta ei olnud enam Vari.Kuid eesmärk oli tal ikkagi.Ta pidi kohtuma Oromisega.Veradux üritas uuesti metsa siseneda ja seekord see tal õnnestus.Ta muundas enda keha nii,et ta nägi välja nagu haldjas ja liikus edasi Ellesmera poole.

Lõpuks Haliena vaatas ringi ning avas enda meeled selleks, et ümbrust uurida. Mõned haldjad, üks karu, kaks rebast ja teised loomad, taimed ja kaks hiiglaslikku olemust. Lohed.

Ka Mia silmitses haldjaid ja teisi loomi, kuid tema tähelepanu said rohkem lohed. Ta ei suutnud kuidagi uskuda, et nad nii suureks sirguma peaksid. Kerge naeratusevari ilmus Mia huulile kui ta edasi läks. Tal on veel palju õppida vana maailma kohta.

OT: Ee... Miseria, Hal tunnetas neid meeltega mitte ei vaadanud neid

Haliena tõmbus siis enda meeltega tagasi ning sulges need kindlalt.

Veradux avas oma meeled ja sirutus metsa uurima.Ta suundus Ellesmera poole.Veradux tunnetas äkki midagi mis meenutas talle loheratsanikku.Kuid see ratsanik oli väga kogenematu.Kas tõesti oli uus ratsanik sündinud.Nojah selles maailmas on kõik võimalik,mõtles Veradux,ning vaatas loheratsaniku kaaslasi.Seal olid veel üks libakass ja kaks haldjat.Üks neist tundus talle tuttav.See on see keda ma ründasin,sai Veradux aru.Ta tõmbus tagasi ning liikus edasi Ellesmera poole.

OT: Vabandust väga aga. Esiteks - Me ei ole Ratsanikuga koos. Teiseks - Meil on kolm haldjat. Kolmandaks - Haliena meeled on varjatud ning teda on üleüldse raske tunnetada.