Alagaesia rollimäng

Esaron sammus väravast välja. Ta naeratas kurvalt ja sammus edasi, jõudnud metsa varju hakkas ta jooksma.

Haliena kuulis kedagi jooksmas ning jälitas teda puude otsas hüpates. Järsku kargas ta maha, jooksja ette.

Luna lonkis kassi kujul mööda metsa. Oli õhtu ning sel ajal läks vara pimedaks ning isegi valgel ajal oli kuu taveas.
Luna ronis ühe puu otsa ja kiikas läbi lehestiku kahvatu poolkuu poole. Ta näugatas kõrgelt ja heledalt ning hüppas siis puu otsast alla.

,,Luna!''
Mia oli järgnenud libakassile kogu tee, vahepeal jooksnud ja vahepeal kõndinud. Ta tahtis libakassilt küsida paar asja ning seejärel kas edasi või tagasi minna. Haldjatar peatus järsult, kui eemal Lunat nägi. Naeratus levis ta näole. ,,Luna!Tule siia palun,'' ta astus ettevaatlikult lähemale, puurides samal ajal pilguga võõrast.

Haliena kuulis kedagi ning nurrus. "Luna on siin," venitas ta.

Luna hüppas puu otsasta lla ja muutus maapinnal valgete juuste ja roheliste silmadega tüdrukuks, kes kandis rohelisi riideid. "Mia!" hõikas ta jooksis haldjale vastu. "Mis sa siin teed?" uuris ta.
Kusagilt kostus krõps. Luna vaatas ringi. "Haliena on ka siin." teatas ta natuke morni näoga, mille taga peitus naer.

Esaron vaatas kolmiku poole.
,,Kuhu lähete?''

Sätendav muna oli uhutud veega kuskile Ninora jõe kallastele.

OT: Päris huvitav munaga mängida.

Mia vaatas Luna poole ja naeratas talle laialt. ,,Otsisin sind ja muidugi ka Helienat,'' naeratus haldja näol oli väga ärev ja samas oli võimalik ta näost aru saada, et ta ootas midagi kannatamatult. Seejärel viis ta kahtlustava pilgu võõrale. ,,Mida sina siin teed, inimene?'' küsis ta rohkem üllatunult kui ülbelt. Ta heitis pilgu libakassidele.

Haliena raputas end, hetkeks tundis, et teda vaatatakse läbi veepeegli ning siis kukkus mõne sentimeetri kõrguselt maha teismeline tüdruk. Ta heitis põlastava pilgu inimesele ja ütles kassilikult venitades: "Luna, mida nemad siin teevad?"

OT:Loomulikult on munaga tore mängida ja oodata kuni keegi su leiab. Kus kandis te muidu olete?

OT: Ellesmera metsas

"Mia kotsis meid, ja seda teist ma ei tunnegi." vastas Luna venitades, kassilik noot hääles.

Haliena kergitas kulmu ja sasis juukseid. "Ma ei olegi niiii ammu inimesi näinud..." venitas ta.

"Igatahes..."
Luna astus sammu inimese poole, vaatas siis haldja poole ja jälle inimese poole.

"Luna, tead, mulle tundib et haldjad ja inimesed on üpriski sarnased," ütles Haliena silmi pilgutades.

,,Kui kõrvad välja arvata. Miks te üldse tülitsete, praegu sõbrad ei ole, aga siis saage sõpradeks. Siis pole tüli ka.!''

Mia vaatas kulmi kortsutades inimest, kuulates mida libakassid ja inimene rääkisid.
,,Kõrvad välja arvata..'' pomises haldjatar kulmu kergitades. ,,Haldjad elavad sadu võibolla isegi tuhandeid aastaid,'' ütles ta pead paremale kallutades. Muidugi nägi inimene huvitav välja. Ta pole kunagi inimesi nii lähedalt näinud ja seega oli ta ka uudishimulik ja ettevaatlik.

Suur lind lendas üle jõe ja haaras sätendava muna oma küüniste vahele. Ta tõusis koos munaga õhku, et lennata oma pesa poole. Muna sätendas linnu küüniste vahel ja inimesed kelle peade kohalt lind üle lendas arvatavasti uskusid, et tegu on üllatavalt suure kalliskiviga.

,,Nojah vanus ka.''

"Pluss oskused." lisas Luna. "Muidu on jah üsna sarnased."

,,Seda küll.''

Lind lendas metsapoole kui küünised munaümber libisesid ja muna lendas valguse helgi saatel metsa.

Mia tegi suu lahti, et mingi kommentaar inimese kohta veel öelda, kuid vakastas, kui kuulis kusagilt mingisugust potsatust.
,,Oodake,'' ütles ta libakassidele ning keeras ringi ning jooksis eemale, kadudes peagi puude taha.
Haldjatar jooksis paar minutit edasi, kui nägi viimaks midagi maas. Ta astus selleni ja kergitas üllatunult kulmi. Tundus kuidagi imelik kivi olevat. Uudishimulikult võttis ta selle kätte ja uuris pilguga, viies sõrmedega üle kivi. See tundus olevat sile ja päris ilus.

Haliena vaatas Miale järgi ja kergitas kulmu. Ta muundus kassiks ja hüppas puu otsa. Sealt nägi ta natukene ümbrust. Kauguses paistis järv. Miat ta ei näinud. Haliena hüppas maha tagasi ning sai tüdrukuks. "Mm... Inimene, mis sinu nimi on?"

OT:Kas sa räägid minuga?

OT: sa oled ainuke inimene siin ju!

OT: Kes seal siis veel inimene on?

OT: Irv milline blondiin Kuidas ta sai minuga rääkida kui ma minema jooksin ja ta ei leidnud mind ülesse?

OT: Ja pealekauba oled sa haldjas kahh veel.

OT:Ma olen haldjas muidu.

Käis väike praksatus kui muna koor veidi pragunes, lahti murdus piisavalt suur tükk, et Hex oma pea sealt läbi saaks panna. ta pistis oma väikese mustjas türkiisi taolise pea sealt väljua ja vaatas türkiisi karva silmadega Haldjale paluvalt otsa, et too ta maha paneks.

Mia neelatas vaikselt, vaadates suurte silmadega kivi. See mõranes kiiresti ning haldjal jooksid judinad mööda selga. Nüüd vaatas ta otsa suurele türkiis-sinisele peale. Värisedes asetas ta kivi koos lohega vaikselt muru peale, ise ärevusest suremas.

OT: Miks sa siis ennem ei õelnud, Aduna?
Miia saab ratsanikuks
Aduna, kas libakass ei või ratsanikuks saada? Tahaks täiega, aga lohet tahaks ka ise mängida

OT: Alguses oli ta inimene ja Aduna, ma saan aru, et sa oled selle rollika owner vms, agaa sa võiksid pikemad postid teha?

OT:Murtagh, saab küll, aga lohega ise mängida ei saa(Kui sul just teine tegelane lohe ei ole, aga selle jaoks pead ankeedi uuesti täitma).
Miseria, mul on registreerimises kirjas, et ma olen haldjas, vaata ise, kui ei usu.

OT: Enne ei olnud. Enne oli sul kirjas INIMENE ja ma lugesin enne kõik REGISTREERINUD kasutajad üle. JA enam sel teemal me ei vaidle, ma ei viitsi lihtsalt.

OT:Mul ei olnud kirjas inimene, mul polnudki rassi kirjas, aga kui ma olen pärit Ellesmerast, siis võiks nagu oletada, et ma olen haldjas.

Esaron vaatas ringi:,,See tüdruk, see kes mind inimeseks nimetas, kus ta on?''

OT: Ma tahaks ka tegelt japp ratsanik olla, aga vääga ebamugav on, kui keegi teine lohet mängib... Ma saaks ise paremini hakkama.

Haliena kergitas kulmu, kui tema arvates inimene küsis, kes teda inimeseks nimetas. "Oiih, vabandust, sa tundusid inimese moodi," ütles ta armsalt naeratades.

OT: Ratsanikul on vähemalt sell moel kergem, et kui ta lohel mindagi teha käsib siis ta kuuletub. Vähemalt mina kuuletun kui t just ennast ära tappa ei taha.

Lohe tegi suured silmad kui ta maha pandi ta näol oleks olnud nagu midagi naeratuse sarnast kui ta end veidi raputas ja siis muna tema übber kildudeks läks. Lohe kõndis Haldja suunas ja hõõrus siis pead vastu tolle pahkluid.

OT: Jah, ja siis sa tead, mida lohe teha tahab ja ta ei saa sinu plaane purustada.

Mia kangestus hetkega, kuid siis venis ta suu naeratuseks ja ta silmitses lohepoega. Ta oli nii ilus ja igate pidi armas! Natuke julgust kogunud, viis ta käega õrnalt üle lohe pea.

OT:Ma ju ütlesin, kui sa teed teise kasutaja lohe, siis saad olla lohe ja ratsanik.

OT: Et lihtsalt lohe tutvustus tuleks teha?

OT:Jah

OT: Okei... I will think about it.

Haliena vaatas haldjat, keda ta oli inimeseks pidanud. "Mis su nimi on?" küsis ta venitades.

OT: Heii! Mur! Ma tahtsin ise endale muna hankida! *poriseb*

Luna keksel haldjate ja Haliena ümber. "E-ga on. Ma tean. Olen teda näinud." nurrus ta.

,,Ega?''Esaron oleks peaaegu naerma pursanud:,,Esaron, mitte Ega.''


OT:Pliis klikkige

OT: Ma avaldasin enda mõtte ennem Kusjuures ma ei ole eriti kindel, kas ma tahan Ratsanikuks saada, sest libakass on parem olla. Kellelgil ei ole erilisi ootusi sinult... Ei pea midagi päästma...

Haliena kergitas kulmu. "Esaron... Jaah, ma olen sinust kuulnud. Sa oled see, kes seda ilutulestikku korraldab kogu aeg," venitas ta muiates.