Sigatüüka rollimäng

Steve rääkis Mick´ile enda ja Adrianne suhetest. Oodates kuidas Mick reageerib võttis ta laua peal vedelevast pakist rohelise kommi. "Spargelkapsas," ütles ta.

Mick purskas naerma. "Anna mu võlukepp mulle," ütles Mick naeru tagasi hoides.

"Rahune," vastas Steve täiesti rahulikult. "Enne sa enda võlukeppi ei näe."

Vicious ringutas ja küsis: "Millal me siis liikuma hakkame?"

Mick jäi vait. "Mängime pudelit" ütles Mick

"Ei mängi," vastas Steve rangelt. "Kas sa lubad, et sa ei räägi sellest kellelegi?"

OT: Heiiiii, pudel oli minu idee

Adrianne hakkas naerma, kui Mick tegi ettepaneku pudelit mängida.

"Miks?" küsis Mick uudishimulikult.

"Sest me ei taha, et keegi teine teada saaks," ütles Steve vaadates Mick´ile kas-sa-oled-loll pilguga otsa. "Okei, võta enda võlukepp," lisas Steve veidi aja pärast ning viskas võlukepi Mick´ile sülle. "Kas me lähme nüüd?" küsis ta pöördudes Adrianne poole.

"Tänx," vastas Mick kui võlukepp ta sülle kukkus. "Kuhu, te lähete?" küsis Mick uudishimulikult.

"Sa võid kaasa tulla," ütles ta Mick´ile. "Vist?" lisas ta vaadates tüdrukut.

OT: Seda siin lugeda on parem kui komöödiat vaadata. *irvitab*

Kate võttis järgmised kodused ülesanded ette olles lõpetanud nõiasõnadega. Ta oli oma koduste ülesannetega veidi maha jäänud ja pidi nüüd nädalavahetusel kõik ära tegema.

Pimsy ärkas üles. Ta tuikus püsti. Silmi pilgutades vaatas ta enda ümber ringi. Kõik puhketoas olijad vaatasid tema poole. Pimsy vaatas neid, silmad suured. Siis ta ilmus puhketoa ukse taha ja jooksis mööda koridori ära.

"Lähme," ütles Eliisa lihtsalt ning hakkas köigu väljapääsu pooleliikuma. Varsti olid nad Huilgavas Hurtsikus.

Pimsy tormas mööda koridori. Ta ise ka ei teadnud, kuhu. Lihtsalt jooksis. Inimesed jäid telle järele vaatama, aga Pimsyt ei huvitanud. Pimsy jooksis õue ja vaatas ringi. Eemal nägi ta Hagridi majakest. Ta hakkas sinna poole jooksma. Siis, kui ta maja juurde jõudis, ta koputas. Uks oli tema jaoks hiiglasuur. Ta koputes veelkord. Siis uks avanes. Hagrid vaatas ringi ja pomises midagi "lollitavatest jõmpsikatest. Siis Pimsy köhatas vaikselt. Hagrid vaatas alla. "Oi tere," ütles ta üllatanult.

OT: Mai tea, mis Pimsyga juhtus, aga tal tuli hullumeelsuse-tuju peale

Adrianne vaatas Steve'le otsa. "Oleneb... Kui sa tahad, et ma sellest poisist räägin, siis ta küll kaasa ei tule... Nojah, oleneb mis me teeme."

Pimsy naeratas meeldivalt. "Tere. Mina olen Pimsy. Meeldiv tutvuda." Huvitav, mis jama sellest kokku tuleb, mõtles ta endamisi ja sirutas tervituseks käe. "Eee...... Ma....... Seda et......" kogeles Hagrid. "Mmmm..... Meeldiv tutvuda...... Pimsy." Pimsy vaatas ringi. "Tead, siin õues on päris külm....." vihjas Pimsy. Hagrid vaatas kahtleva näoga Pimsyt. "No tule siis sisse," ja ta pöördus ringi. Pimsy astus sisse.

"Ja kuhu me ilmume?" küsis Vicious Eliisa kõrval seisma jäädes.

Hagrid pöördus suure teekatla poole. "Ma just tegin endale teed, tahad kah?" ütles ta midagi suurde tassi valades. "Mmmm..... Sa ei jaksa vist tassi tõsta," ütles ta Pimsy poole kiigates. "Äkki sobib sulle see?" lausus Hagrid, osutades pudelikorgile. "Üks mugu pillas selle maha ja üks õpilane tõi selle mulle, arvas et see meeldiks mulle," lisas ta. Pimsy noogutas.

"Tegelikult," teatas Adrianne, "lähen ma sellele tüübile peksa andma... Nagu..." Ta jäi järsult vait.

Hagrid valas Pimsyle teed ja ulatas tassi - korgi - talle. Pimsy vaatas korgi sisse. Tee oli rohekat värvi. Ta proovis natuke ja ütles: "Väga maitsev," ja jõi edasi. Nad jõid vaikuses. Hagrid silmitses Pimsyt ja küsis lõpuks: "Nii, mis sind siis siia toob?" Pimsy jõi veel natuke ja vastas: "Igav hakkas, tahtsin lihtsalt kellegagi suhelda." Pärast natukest vaikust jätkas ta: "Tegelikult ei teadnud ma isegi, kuhu läksin." Nad jõid veel vaikuses.

Adrianne kihutas poiste toast minema ja oleks peaaegu unustanud omale sulandusloitsu peale panna. Ta tegi seda ja jooksis siis slytherini puhketoa poole.

"Okei, headaega," ütles Pimsy kui oli tee ära joonud. Siis ilmus ta Slytherini puhketoa ette. Hagrid jäi teda lollilt järele vaatama.

Adrianne leidis teda kevadel piinanud poisi ja sosistas talle: "Tule hetkeks siia." Tüdruk läks veidi eemale.

"Minu koju. Tegelikult oleks lihtsam, kui me teeme kaasilmumist, ehk mina juhin," ütles Eliisa kulmu kortsutades.

"Kuidas soovid," ütles Vicious ja noogutas.

Pimsy vajus puhketoa ette maha ja vajus unne.

"Lähme majast välja," ütles Eliisa ning läks ühe suletud ukse juurde. Ta avas selle loitsuga ning astus palavasse päeva õhku.

"Okei." Vicious väljus ja hingas sügavalt. "Ahh. Kui tore päev."

"Jaa," vastas tüdruk muiates ning sulges ja lukustas ukse. Siis võttis ta Vicil küünarnukist kinni, pöördus, ning nad ilmusid välja mitmete kilomeetrite kaugusel, Londoni äärelinnas, ühe suure valge maja juures.

"Vau. Ilus maja sul," ütles Vicious. "Tõepoolest kena."

"Tänan," ütles Eliisa õrnalt punastades ning avas siis värava ning astus sisse. Ta sulges värava peale Vici ning hakkas naerma kui suur hundikoer joostes tuli ning Vicile peale hüppas. "Maha," ütles tüdruk turtsatades.

"Uuh. Mulle eriti koerad ei meeldi," ütles Vicious nägu krimpsutades.

"Kas sa tahad mind tagasi?" küsis poiss. "Ei, ma tahan sulle kätte maksta," vastas Adrianne ja virutas poisile hea tou. Poiss lendas pikali ja Adrianne jooksis oma tuppa. Oma saavutuse üle oli ta väga õnnelik, kuid ta tundis tugevat väsimust. Mürgist, arvas ta ja jäi siis sügavalt magama.

OT:Puudun mingi teadmata aja Umbes nädal...

Kate vaatas aegajalt puhketoas ringi ja jätkas siis koduste ülesannetega, üritades ühte oma esseedest võimalikult suure käekirjaga kiiremini valmis saada.

"Ta on tegelikult väga sõbralik," ütles Eliisa koera kõrva tagant kratsides. "Tema nimi on Dingo. Hüüdnimega Dinx." Tüdruk astus mööda jalgrada edasi, ukseni. Ukse avanud, viipas tüdruk käega. "Tere tulemast," ütles Eliisa lõbustatult.

"Ikkagi," ütles Vicious õlgu võdistades. Ta kõndis kiiresti uksest sisse ja küsis: "Ega te teda tuppa ei lase?"

"Praegu mitte. Õues on tal küllalt hea. Aga meil peaks toas teine koer olema... Ja kass. Ma ei ole kindel," vastas Eliisa naeratades.

"Teine koer!" Vicious kahvatus ja tõmbas käega üle lauba. "Jube."

"Ta on kõigest spanjel. Selline pisikene," rahustas Eliisa ning juhtis Vici avarasse heledasse elutuppa. "Istu," ütles tüdruk.

Vicious istus ja ohkas. "Miks sul nii palju koeri on?"

"Vanematele meeldivad koerad ja kassid, mulle ka," vastas Eliisa ning naeratas, kui pruun spanjel klähvides tema juurde jooksis.

"Mulle igatahes ei meeldi," ütles Vicious. "Mis edasi?"

"Nüüd sööme natukene ja siis linnapeale," vastas Eliisa rõõmsameelselt ning kutsus majahaldja. "Jolly, isetehtud shokolaadi küpsiseid, mingit mahla ja... Vic, mida sa tahad?"

"Teil mngit kangemat jooki ei ole?" küsis Vicious näost kaameks minnes.

"Tuliviskit ka," lisas tüdruk ning majahaldjas kadus praksatuse saatel.

Vicious neelatas ja vaatas toas ringi.

Eliisa silmitses hetke Vici ning saatis siis spanjeli ära. Kergelt muianud, istus tüdruk Vici kõrvale.

"Tore, et sa selle koera minema saatsid," ütles Vicious juukseid sassi ajades.

"Sa tõesti kardad koeri," nentis Eliisa ning kortsutas kulmu, kui majahaldjas polnud veel välja ilmunud. Järsku käis praksatus ning Jolly seisis nende ees, kõik nõutud asjad käes. "Pane asjad lauale ning mine tagasi enda pessa või kööki koristama," käskis tüdruk. Majahaldjas tegi nagu kästud.