Sigatüüka rollimäng

Rikki ei läinud seekord magamistuppa, vaid jäi mõneks ajaks puhketuppa.
Rikki mõtiskles ühe asja üle.
Selle üle, kuidas ta suudab...
Kaminas tõusid leegid suuremaks, kui ta tulle vaatas, keskendudes asjale, mida ta kõige rohkem vihkab.

Puhketoas olid kõik vaiksed. Mick oli ees minema tormanud ning Steve oli jäänud üksi. Ta võttis enda rüü vahelt võlukepi, viskas selle õhku ning püüdis silmadega kinni. Esimesel korral see kahjuks tal välja ei tulnud nii et ta proovis aina uuesti kuni asi juba käpas oli. Steve ei pannud tähele, et tema ümber kogunes aina rohkem, inimesi kes kõik teda imetlusega jõllitasid.

Rikki muutis ainsa pilguga leegid jääks.
Seejärel haaras võlukepi, et neid uuesti sulatada.

Lõpuks Steve lausa nautis seda, et teda imetletakse.

"Eks, ma üritan." ütles Kate veel Eliisale. Ta läks tugitooli juurde kus oli enne istunud ja ajas ära sealt ühe esimese klassioma.

OT: Mingi date'i teema hakkab siia tulema või?

Adrianne avas vaikselt silmad ja ohkas. "Steve?" küsis ta vaikselt, meenutades kentsakat poissi(OT:See lause oli mul AMMU valmis ) Tema juurde kiirustas Pomfrey(?) ja ütles: "Oh kui tore, et sa lõpuks ärkasid. Keegi, ma ei tea küll, kes seda tegema peaks, mürgitas sind."
"Kus mu võlukepp on?" küsis Adrianne närviliselt. Kui naine selle talle ulatas, hüppas Adrianne suure hooga voodist välja. Pea hakkas tal jubedalt ringi käima ja valutama, kuid ta katsus seda mitte välja näidata. Ta pani endale sulandumisloitsu ja enne, kui arst arugi sai, läks ta puhkeruumi poole. Proua hüüdis talle küll järele: " Kuhu sa omast arust lähed? Tule otsemaid tagasi!" aga tüdrukut see ei peatanud.
Peatselt jõudis ta puhkeruumi. Ta võttis loitsu maha ja vajus Eliisale jõuetu pilgu heitnuna tugitooli.

OT: Tundub nii. Lahe isegi.

OT: Noh, seda mängu ma võin ju kaasa kah mängida

OT: Kui armas.

Eliisa heitis ühe pilgu Adriannele kuid ei öelnud midagi.

Adrianne vaatas Eliisale otsa ja küsis:"Kas teil on aimu kes mu ära mürgitas?"

"Ei," vastas Eliisa lühidalt. "Võibolla see Huff."

"Steve seda küll ei teinud... Ta on nii nummi ju." ütles Adrianne. Seejärel, taibanud, mis ta just ütles, ta punastas ja juuksed muutusid tal täiesti roosaks.

Eliisa pööras enda täiesti jahmunud pilgu Adriannele. "MIDA sa praegu ütlesid?!" küsis tüdruk, silmad pärani. "Sulle meeldib HUFF? Slytherinlane ja Hufflepufflane?!"

Mick kõndis puhketoast välja ning nägi enda ees palju inimesi kõik midagi imetlemast. Talle ei meeldinud see et kellegile meeldis keegi peale tema. Ta trügis rahvamassist läbi ning nägi enda ees seismas Steve´i. Mick kutsus ta magamistuppa ning läks ise juba ees minema.

Steve püüdis võlukepi käega kinni, kummardas teistele ning talle vastati suure aplausiga ja kõndis enda magamistoa poole.

Mick jõudis magamistuppa muundus gepardiks ja ootas Steve´i tulekut.

Steve jõudis magamistoa ukse ette, köhatas ning lükkas ukse lahti. Ta imestas kui nägi enda ees Gepardit ning küsis: "Mida sa ometi teed?"

Mick ei vastanud ta küsimusele. Ta lõrises ning tegi suure hüppe Steve´i poole küüned välja sirutatud.

Steve jõudis õnneks taganeda, kuid kukkus selg ees trepist alla.

Mick maandus pehmelt kohale kus Steve oli olnud. Ta kõndis tahapoole ja muundus inimeseks, pani endale sulandumis loitsu peale ja põgenes koridori.

Steve tõusis püsti. Ta selg ning pea valutasid jubetalt, kuid ta tahtis Mick´ile kätte maksta ning see andis talle jõudu juurde. Steve hüppas püsti magamistuppa ning nähes, et seal ei olnud kedagi jooksis ta koridori ja jäi seisma lootes näha mingitki märki Mick´ist.

Mick nägi teda ja lasi talle"unusta".

Õnneks suutis Steve hädavaevu loitsu eest kõrvale põigata ning sai endale sulandusloitsu peale panna.

Mick ei hakanud riskima et inimesed näevad loitse eikusagilt tulemast ning jooksis minema, kuid ta peatus nähes Snape´i Slytherini puhketoa poole kõndimas. Ta jälitas teda kuni läks koos temaga Slytherini puhketuppa. Ta läks Adrianne tooli juurde ning sosistas talle kõrva: "Steve suudles eile Kate`iga."

OT: Hea napakas jutt.

"Mitte midagi ei öelnud ma," ütles Adrianne rahutult ja punastas veel rohkem. "Aga ta on ju hingelt Slytherinlane..."

Steve kõndis suure peavaluga tagasi puhketuppa ning vajus tugitoolile istuma mõeldes mida Mick teha võib.

OT: Droideka, sa võiksid rollikat ka postitada -.-

Eliisa silmitses Snape, kes puhketuppa tuli ning pööras pilgu siis Vicile.

Adrianne oli liiga segaduses, et aru saada, kellega räägib ja karjus häälele vastu: "Mind absoluutselt ei huvita, kui mingi huff Kate'i suudleb! Ja üldse, kust sina seda tead?" Siis punastas ta veel rohkem(niipalju kui üldse võimalik on).

Eliisa viis pilgu Adriannele ning kergitas küsivalt kulmu. "Kellega sa räägid?" küsis tüdruk kahtlustavalt ning vaatas ruumis ringi, et kedagi näha.

OT: Sa ei saa mind näha kui ma nähtamatu olen.

OT: Ma tean, ma ei pannud tähele. Editin

OT: Fred miks sa pidid midagi nii napakat välja mõtlema.

Steve sai alles, siis aru, et ta on ikka veel nähtamatu, kui talle üks esimese klassi õpilane sülle üritas istuda. Ta võttis loitsu maha ning kamandas ta minema mõeldes: "Ahh sopaverelised milline rämps."

Adrianne otsustas Steve'i otsima minna. Ta tõusis püsti ja hakkas puhketoast ära minema.

OT: Dont' worry, Murtagh.

Vicious kõndis Eliisa juurde ja ütles: "Me peame rääkima." Ta viipas ukse poole.

Mick sosistas Adriannele uuesti kõrva: "Hihihi, ta armastab teda," ning läks Vic`i Eliisale juurde.

Eliisa kergitas Vici lauset kuuldes kulmu. "Nüüd me siis peame rääkima, jah?" küsis tüdruk irooniliselt, kuid siiski tõusis püsti ning naeratas.

Vicious võpatas ja pöördus tagasi. "Keegi on siin," ütles ta.

"ARVATA OLI JAH!" karjus Adrianne tundmatule häälele, ise juba endalegi teadmata põhjustel vihane. Ta unustas, et pidi Steve'i otsima ja istus tagasi tugitooli.

"Seda arvan minagi," ütles Eliisa ja vaatas siis täpselt sinna, kus Hufflepufflane seisis. "Muffliato," sosistas Eliisa nii, et mitte keegi teine, peale Vici ja Eliisa ei kuule nende kahe vestlust.

"Keegi on siin, kes ei peaks olema," ütles Vicious ja võttis võlukepi välja.

Adrianne vahtis sihitult ringi, nagu oleks keegi ta mälu kustutanud, kuid siiski ta mäletas eelnevat. Ta oli lihtsalt suures segaduses ja tunded lõid tal üle pea.

OT:*saab iseenda kirjutatu peale naerukad*

"Njah, aga ma panin ühe loitsu igaks juhuks meie peale, et peale meie ei kuule meie kahe vestlust keegi," ütles Eliisa, pilk ruumis ringi rändamas.

OT: *naerab*

Adrianne mõistis, et Huff on talle meeldima hakanud.

"Okei." Vicious pistis võlukepi tagasi. Ta köhatas närviliselt.

"Nii... Sa tahtsid rääkida. Kus?" küsis Eliisa, suud väga vähe liigutades, aga ta hääl oli selgalt kuulda.

Adrianne lõi ennast selle eest võlukepiga vastu pead

"Väljas." Vicious tundis, kuidas julgus iga hetkega väheneb.

"Lähme siis," ütles Eliisa ning läks ukse juurde, avas selle ja astus koridori.

OT: Ruttu-ruttu, huvitavaks läheb