Alagaesia rollimäng

OT: Mis sul meie kirjutamise vastu on?

Mia vaatas maja milleni nad lähenesid.
Ma pean Oromiselt köie küsima... mõtles ta endamisi ning juba ta nägigi vana ratsanikku, kellele ta lehvitas, kuid hoidis siiski sama tempot mida Veradux. Ta ei tahtnud reeta seda, et on tegelikult närviline.
"Tervist, Oromis,'' ütles haldjatar viimaks kui nad olid Loheratsaniku juurde jõudnud. Lohet ta aga ei kohanud, kuid tundis Glaedri kohalolekut.

Veradux nägi Oromist ja teda läbis elevustunne. Lõpuks ometi kohtub ta vana Loheratsanikuga. Ta astus lagendikule, silmad otsimas Glaedrit ja noort lohepoega.

Mia aga muigas rõõmsalt kui ei kohanud siin Hexi, ent samas see kurvastas teda. Haaret mõõgapide ümber nõrgemaks tehes, langes ta käsi viimaks ja ta tegi ratsaniku ees auväärt kummarduse. End sirgu ajades, vaatas ta lihtsalt enda ette.

Kui Veradux nägi, et lohepoega siin näha ei ole, siis taipas ta kohe, et keegi - arvatavasti libakass - on ta ära peitnud. Milleks küll? Võib olla tema pärast. Sellised mõtted käisid läbi Veraduxi peast, kui ta ringi vaatas.

Hex vaatas puid. Kas te olete Oromise juures? Küsis ta Mialt.

Jah. vastas Mia napisõnaliselt. Püsi peidus seni kuni mina või Oromis sulle ütleb, et võid välja tulla.

Silmanurgast vaadanud Veraduxi poole, tõstis ta pea, vaadates sihikindlal pilgul Oromist. Ta oleks tahtnud õpingute kohta küsida nii mõndagi, kuid pidas suu kinni.

Veradux vaatas ringi ja otsis ikka veel lohepoega. Jah, kindlasti on nad ta ära peitnud. Veradux pöördus Oromise poole:"Kas sa peitsid lohe ära?" küsis ta vihaselt.

OT: Mul ei ole selle vastu midagi, aga vahepeal peavad ka tgeised kirjutama. Nagu näiteks see lohepoja peitmine. Te olite juba maja juures, kui Hal alles sinna jõudis. Ja juba see pole loogiline.
*naerab* Mis see ühe Varju asi on, kas teise lohepoeg on peidetud või mitte?

Haliena ohkas vaikselt ning viis pilgu eemale. Siis vaatas ta taas Hexi poole.
***
Oromis naeratas, kui nägi Miat ning Veraduxi. "Kui tore Sind siin taas näha," ütles ta rõõmsalt. Varju küsimuse peale kehitas ta õlgu. "Ma ei saa aru, miks peaks sind huvitama kellegi teise lohe?" küsis ta sõbralikult.

"Olgu peale, las ta olla kus on. Aga meie sinuga peam veel rääkima. Muide, kas ma võin oma laagri siia üles panna?" küsis Veradux lõpetuseks.

Mia tundis äkki, kuidas ta hetkega kergem hakkab ning ta isegi hingas vabamalt. Hex polnud ohus, kuid see ei tähendanud veel midagi. Oromisest ja Veraduxist eemaldunud, kõndis ta ühe puuni mille juurde ta istus ja mõlemat meest vaatama jäi.

Veradux läks ühe murulapikese poole, võttis kotist teki, viskas selle murule ja heitis pikali.

OT: Näed nüüd ise ka millest ma räägin? Oromis ei ole sulle vastanud ning sina juba teed teist tegevust. Kannatust!

Oromise üks kulm kergiks kõrgemale, kui ta Veraduxi vaatas. "Ikka sama kannatamatu, kui ennem," ütles ta nagu möödaminnes. "Aga loomulikult võid. Siiski mind huvitab üks asi, et kuidas sa sisse said?"

"Kas mul peaks olema sissepääs keelatud?" küsis Veradux ärritunult.

OT: Kuule Murtagh, ma lihtsalt ei viitsi Oromise eest rääkida.

Mia kulm kerkis kui ta kuulis Veraduxi ärritunud tooni. Aeglaselt ja märkamatult kobas ta käega mõõgapideme poole kui talle tuli meelde tolle hoiatus.

Oromis ütles rahulikult:"Minu teada ei tohiks Varjud siia sisse saada." Veradux vastas kärmelt:"Kes ütles, et ma Vari olen?" ning jäi vastust ootama.

Hex kuulas pinksalt metsas, et kuulda mis toimub Oromise maja juures. Kuulnud Veradux'i sõnu mõtles ta, Sinu meeled idioot. Hex oli ärritunud, sest nüüd kui Mia tagasi jõudis ei saanud ta ikka tema juures olla, sest mingi Vari tuli Oromisele külla.

"Mulle on räägitud, et sa oled Vari. Muide, oleks parem kui sa näitaksid oma tõelist välimust," lausus Oromis vaikselt. Veradux mõtles veidi ja hetke pärast hakkasid muutused tulema. Mustad juuksed muutusid punasteks, pruunid silmad läksid punakamaks ja nahk läks valgeks. "Palun väga, iidne Oromis," ütles Veradux.

Miseria hammustas tugevalt huulde kui Veraduxi vaatas. See varju välimus ei sobinud talle kohe üldse. Püsi seal kus oled, ütles ta Hexile, pöörates seejuures pea tagasi Oromise maja suunas.

Veradux viskus tagasi tekile ja vahtis taevasse.

Olgu. Sõnas Hex Mia'le, ise natuke niheledes.

Mia noogutas endaette. Te näete kõike sealt? Kus Glaedr on? küsis ta viimaks. Korraks vaatas ta Oromise poole, tahtes küsida, millal ta õpingud võivad toimuma hakata, kuid siis pööras ta pea kõrvale.

Oromis ütles jahedalt:"Varjud ei tohiks siia sisse pääseda. Ja kui sa ka pääsesid, siis me peaksime su siit minema ajama." Veradux tõusis ja lausus rahulikult:"Oromis, kas nii kergelt sa viskad abi kõrvale? Galbatorixi vastu läheb vaja vägesid. Minusugune ei oleks halb. Seega mõtle enne kui viskad abi kõrvale." Veradux heitis tagasi pikali ja naeratas rahulolevalt.

Minusugune on muidu liitsõna, mitte 2 eraldi sõna.

Jah näeme, läbi põõsaste. Glaedr lamab maas, et teda näha poleks. Sõnas Hex ja haigutas, tal oli jälle uni.

Mia noogutas endamisi. See võiks kiirelt läbi saada. Ma taha õpinguid alustada, vastas ta vaikselt Hexile. Kõige parem oleks kohe nendega alustada, sest hilja oleks ilmselt kõige halvem.

Veradux tõusis ja vaatas ringi. Oromis oli oma majja kadunud, Mia seisis lihtsalt ühe koha peal. Veradux võttis oma mõõga ja hakkas lööke harjutama.

Haliena vaatas lihtsalt mingisse punkti ühe puu peal. Tal oli igav.

Hex haigutas laialt ja sättis end mugavamalt. Ta sulges silmad ja jäi tukkuma oodates kuni see kõik läbi saab.

Veradux pistis mõõga tuppe ja kadus metsa vahele.

Lillakas sinine lohe ootas oma munas väga ärevalt. Tal oli olnud suur mälukaotus, või nii ta vähemalt arvas , sest ei mäletanud midagi muud peale oma sünni ja enda ise. Keizha lootis, et leiab omale loheratsaniku. Nii kurb on siin üksinduses olla. Ma olen siin Oromise maja taga, kivi ees väikeses lohukeses olnud sajandeid, aga isegi Glaedr polne mind märganud. Nojah ma olen üle meetrise muru sees, aga ikkagist. Keizha tajus peale Glaedr`i veel ühe lohe teadvust, aga selles ta ka nii kindel polnud. Ta teadis ka, et peale Oromise on siin veel haldjaid, kuid kes .. sellest polnud tal aimugi.

OT: Võin ma mõne ime läbi valida ratsanikuks kellegi kellel on juba lohe? Või siis libakassi?

OT: Ee... Aga kus su ratsanik ise on? Sm. et keegi pidi ju su muna puutuma?

Mia tõstis kiirelt pilgu ja vaatas Veraduxi järele. Koheselt hüppas ta püsti. Hex! Vari läks metsa, ma ei tea kus te olete, aga minge ruttu ohutusse kohta. Tule kasvõi siia! saatis ta lohele sõnumi edasi, kuid koheselt tundis ta ka sarnast olevust läheduses.

Veradux kõndis ringi ja nuuskis õhku. Seal haises tugevalt lohede ja lohemunade järele. Ta tuhnis ringi ning jäi sinna vahtima.

OT: Lohe saab valida ratsanikuks vaid inimese või haldja, sest leping või asi on tehtud vaid lohede ja nende kahe rassi vahel ja Hermione sinu puhul sa vist uut ratsanikku valida ei saa vähemalt mitte nii nagu alguses.

Hex norsatas korra ja ärkas kui kuulis Miat. Me oleme hästi peidetud, ma usun, et meil pole vaja liikuda. sõnas ta Miale tema rahustamiseks.

Veradux märkas järsku lillat lohemuna. Ta naeratas kergelt ja kummardus lähemale. Lohemuna rohu sees olnud arvatavasti pikka aega.
Veradux sirutas juba kätt sinna, kuid äkilise mõttesähvatuse ajel tõusis ta püsti ja kõndis tagasi lagendiku poole.

Ma loodan, et see nii on, vastas Mia kui lõi järsku tuikuma. Ta tuleb tagasi! Ärge tehke äkilisi liigutusi, püsige paigal! ütles ta Hexile, vaadates eemale.

Veradux jõudis tagasi ja kükitas muiates maha. Ta võttis uuesti mõõga ja hakkas seda puhastama, ise vaikselt naerdes.

"Mis sulle nalja pakub?'' küsis Mia uudishimulikult kui Veraduxi tegemist vaatas. Ometigi pani teda ennast muigama see, et keegi on praegusel hetkel rõõmus. Tore.

"Ma avastasin midagi väga huvitavat," lausus Veradux ja jätkas tööga.

"Oo...'' venitas noor ratsanik irooniliselt ja muigas rahulikult edasi. "Mida nimelt?'' küsis ta, tundes, et uudishimu hakkab temas aeglaselt juuri andma.

"Midagi, mida ma praegu ei tahaks avaldada," ütles Veradux naeratades. Ta pistis mõõga tagasi tuppe. "Millal su õpingud algavad?" küsis ta Mialt.

Mia pööras pea kõrvale, pigistades huuled tugevasti kokku. "Mh, olgu,'' vastas ta ainult, kuid kehitas seejärel õlgu. "Ilmselt siis kui ma tahan või kui Oromisel selleks aega on,'' vastas ta vaadates korraks hüti poole ning siis jälle vaatas haldjatar varju.

"Millal sa tahad?" jätkas Veradux küsitlemist.

Mia hammustas korraks huulde:"Täna oleks tore alustada,'' vastas ta ausalt.

"Alusta siis," ütles Veradux. "Saakski näha kas Oromis õpetab ikka samamoodi."

"Ma vaatan, et sul on tõesti kerge öelda,'' lausus haldjatar seepeale, vaadates ikka veel Veraduxi, pea kergelt küljele kallutatud. "Ma ei saaks vist.''

"Miks mitte?" küsis Veradux kulme kergitades. "Milles probleem?"

Haliena püsis täiesti vait ja pingul, kui Vari metsa sisenes. Kui Veradux oli läinud, pööras ta vaikselt pead ning ohkas.

"Vaata, ma saan aru, et sa oled hea ja tore haldjas, mis sellest, et vari, kuid ee... Ma pole tõesti harjunud trenni tegema vastassoost isikute nähes... Mul olid eratunnid mõõgavõitluses niigi,'' ütles ta raskelt ohates, üritades seletada oma seisukohta mille suhtes ei pidanud ta isegi valetama.
"Kuule,'' lausus ta mõne aja pärast kui vaatas hetkeks Oromise maja poole: "miks sa tahtsid ennist mu lohe asukohta teada saada?''

"Esiteks, ma ei ole kunagi haldjas olnudki ja teiseks ma tahaksin näha üht lohepoega uuesti üle pika aja," ütles Veradux. "Pealegi, ma võin sulle midagi huvitavat näidata."