Kuuvalguse rollikas

Kusagilt kostus nõrka kabjaklopsumist. Esme ajas end sirgu ja vaatas ringi. Ei kedagi...

See oli väike tüdruk.
Ta ei näinud välja nagu tavaline Keskmaa inimene.
Evanna kõhkles ja juhtis Sansa ettevaatlikult puude vahelt välja.
"Tere," ütles ta heliseval häälel ja seiras noort tüdrukut.

Esme peaaegu põrkas õhku, kui keegi tema selja taga miagi ütles. Ta pöördus ümber ja sattus hämmastava vaatepildi peale. Juba hobune ise oli omaette vaatamisväärsus, imeilus olevus. Kuid ka naine ise oli hämmastav. Kas ta on haldjas? "Tere." kogeles ta omas keeles.

Poole tunni pärast jõudsid matkajad mingite küngasteni. "Puhkame nüüd!" anus Kreko. Radagast ohkas ja istus.

"Nagu ma näen, oled sa ette võtnud Vennaskonnale järgneda." Inanna naeratas sõbralikult.

Esme hammustas keelde. "Jah."

Muki sürkis metsas pidevalt edasi. Oli möödunud juba päris mitu päeva, kuid tema sörkis pidevalt edasi, ise ka teadmata otsest põhjust. Peagi kuulis ta metsas mingisuguseid vaikseid hääli ja imelikke lõhnu.
Kääbikud ... Võlur ja - Haldjas? Muki kohkus veidi, sest ta pole kunagi otseselt nendega kohtunud. Nina kergelt liigutanud, läks ta hääletult haldja lõhna suunas.

OT: Ma loodan, et ei pane pahaks, kui ma liitun teiega?

OT : Loomulikult mitte Sa lähed Leggy suunas (A) Ja s aunustasid päkapiku ja inimesed ära

OT: Väga hea

Muki - nii irooniline kui see nimi ka poleks, oli must hunt sellega igati rahul. Peagi lõpetas ta sörkimise ja peatus vaid mõned meetrid istarist ja inimesest eemal. Neid jäi ta uudishimulikult vaatama, pea kergelt viltu.

OT: Mina olen inimene, aga Inanna on istar, mitte haldjas

OT: Sorry, ma muutsin ära ^^

OT: MÄNGIGE

Kreko naeratas tänulikult, vajus ühe puu alla istuma ja võttis enda seljakotist ühe suure õuna.