Intervjuu J.K. RowlingugaMaagia, müstika ja tohuvabohuLahutatud, elatudes vaid abirahadest ning elades oma väikese tütrega tibatillukeses korteris Edinburgh’is, kirjuas J.K. Rowling näpatud hetkedel kohvikulaua taga raamatu
„Harry Potter ja tarkade kivi”. Õnneks suutis Harry Potter teda päästa. Rowling räägib meie kangelase sünnist ning sellest, et ta võis 11-aastaselt olla üsna Hermione sarnane.
Kui Te noorem olite, kas te mõtlesite siis, et teist võiks saada kirjanik?Jah. Ma olen nii kaua, kui mäletan alati soovinud kirjanikuks saada. Emakeel oli koolis mu lemmik õppeaine, nii et on täiesti arusaamatu, miks ma ülikooli prantsuse keelt õppima läksin.
Kui vana te olite kui kirjutama hakkasite? Ja mis oli teie esimene raamat?Lõpetasin oma esimese jutu, kui olin kuuene. See oli küülikust, kelle nimi oli Küülik. Väga fantaasiarikas! Sellest saati olen kogu aeg kirjutanud.
Miks te valisite just kirjaniku ameti? Kui minult küsitaks õnne retsepti, siis vastaksin ma nii: esimene samm selle saavutamiseks on kindlaks teha, mida sulle maailmas kõige enam teha meeldib, ja teine samm on leida keegi, kes sulle selle eest maksaks. Ma pean end tõepoolest väga õnnelikuks, kuna suudan kirjutamisega endale elatist teenida.
Kas teil on plaanis ka täiskasvanutele midagi kirjutada? Mu esimesed kaks romaani, mida ma ei üritanudki avaldada, olid mõeldud täiskasvanutele. Ju ma vist võiksin kirjutada veel ühe, kuid tegelikult ei kujutle ma kirjutamise ajal sihtrühma ette. Kõigepealt tulevad ideed, nii et kõik oleneb tegelikult sellest, millise mõtte peale ma parajasti tulen.
Kust tulid Harry Potteri ideed?Mul pole õrna aimugi, kust kohast ideed tulevad, ja ma loodan, et ma ei saa seda kunagi teada. Kaoks kogu elevus kui selguks, et mul on üks naljakas väike korts ajukoores, mis paneb mind mõtlema nähtamatute rongijaama perroonide peale.
Kuidas te oma tegelaskujude nimede peale tulete?Ma olen mõned Harry-raamatute nimed välja mõelnud, kuid ma ka kogun veidraid nimesid. Leian neid keskaegsetelt pühakutelt, kaartidelt, sõnaraamatutest, taimenimetustest, sõjamemoriaalidest ja inimestelt, kellega kohtun!
Kas teie tegelaskujud põhinevad inimestel, keda te tunnete?Mõned küll, kuid ma pean olema väga ettevaatlik, mida ma selle küsimuse kohta ütlen. Reeglina inspireerivad mind tegelaskuju looma päris inimesed, kuid kui nad juba su peas on, hakkavad nad muutuma millekski hoopis teistsuguseks. Professor Snape ja Gilderoy Lockhart said mõlemad alguse tuttavate inimeste liialdatud versioonidena, kuid kui ma nad kirja pannud olin, olid nad tohutult muutunud. Hermione on natuke minu moodi kui ma ise olin 11-aastane, kuid tema on palju arukam.
Kas mõned teie jutud põhinevad ka teie enda elul?Ma pole teadlikult Harry-raamatutesse oma elust midagi kirjutanud. Kuid loomulikult ei tähenda see, et mu enda tunded kirjutatusse sisse ei hiiliks. Kui ma lugesin üle esimese raamatu 12. peatükki, avastasin, et ma olin andnud Harryle palju neist emotsioonidest, mida ma ise tundsin, kui mu ema suri. Ent kirjutamise ajal ma polnud sellest teadlik.
Kust tulevad ideed nõidade kooli ja võlusõnade jaoks?Õppeainete osas oli mul väga varakult selge plaan. Enamik võlusõnu on väljamõeldud, kuid mõned neist põhinevad sellel, mida inimesed kunagi uskusid. Oma teadusliku mõtlemise eest oleme me paljuski tänu võlgu alkeemikutele.
Mis te arvate, milliseid komponente vajavad kõik Harry Potteri raamatud?Ma ei mõtle kunagi komponentidele. Kuid kui ma peaksin midagi nimetama, siis võiks nendeks olla huumor, tugevad karakterid ja vettpidav süzee. Need kokkuliidetuna teeksid raamatust teose, mille lugemist ma ise naudiksin. Oh, ma unustasin õuduse – tegelikult, ma ei püüa kunagi inimestes hirmu tekitada, kuid tundub, et niimoodi lihtsalt kukub välja.
Kas te kirjutate arvutiga või käsitsi?Mulle ikka veel meeldib käsitsi kirjutada. Tavaliselt teen esimese mustandi paberi ja pliiatsiga ning siis esimest toimetamist tehes trükin selle arvutisse. Mingil põhjusel eelistan ma musta pastakat sinisele. Ma olen tuntud selle poolest, et kirjutan igasugu imelikele asjadele kui mul märkmikku kaasas pole. Olen kirjutatud isegi lennuki oksekottidele. Jaa, need olid tühjad.
Milliseid raamatuid Teile endale lugeda meeldib?Mu lemmik autor on Jane Austen. Olen kõiki tema raamatuid lugenud nii mitu korda, et ei oskagi öelda kui palju täpselt. Elavatest autoritest on minu lemmik Roddy Doyle, kes minu arust on geenius. Ma arvan, et nad tegelikult teevad sarnaseid asju – loovad hästi ümmargused karakterid, sageli praktiliselt ilma füüsilise kirjelduseta, uurivad sentimentaalsuseta kõige tavalisemat inimkäitumist, kuid lähevad ometi hinge – ja veel, nad on muigugi NALJAKAD.