ArdamirielHaldjatel ega tumehaldjatel EI OLE TIIBU!HaldjadHaldjad, keda on kutsutud ka Ülemaks Rahvaks, on kaunid, osavad ja lahked. Kui vägivald neid ei tapa, siis elavad nad igavesti. Neile meeldib elada eelkõige metsades ja nad armastavad loodust. Nad on osavamad kui inimesed või päkapikud, head nõõgavõitluses, vibulaskmises, võlukunstis, meisterdamises ja muudes kunstides. Nad on väga kaunid, pikad, sihvakad ja saledad. Haldjate üks tunnusmärk on teravatipulised kõrvad. Enamasti on haldjad lahked, sõbralikud ja helded ning aitavad üksteist ja teisi meeleldi. Haldjad armastavad nalja teha ja laulda. Nad on loonud palju laule ja haldjalaule peetakse kõige kaunimateks.
Haldjad armastavad väga puid, taimi, loodust ja loomi. Nad aitavad puudel kasvada ja abistavad loomi. Nii mõnelegi meeldib käia looduses, kuulata selle hääli ja suhelda loomadega, nimelt seda on haldjad võimelised tegema. Nad ei söö loomset toitu, kuna nad armastavad loomi ega suuda neid tappa.
Haldjad elavad erinevalt. Enamik neist elab metsades oma loodusearmastuse pärast. Vahel elavad nad lausa puude otsas, vahel puude alla püstitatud elamutes. Suur haldjamets on näiteks Marynia mets, kus leidub veel palju haldjaid. Seal asub ka haldjapealinn Welden. Muidu haldjad linnu ei raja. Neid elab rohkem veel ka Equusi metsas, kus nad on suured hobusesõbrad ja Mebjari metsas. Üksikud elavad veel asulates väljaspool metsi. Vahel võib kohata ka rändavaid haldjahõime.
Haldjad ei kummarda kedagi ega usu millessegi.
PäkapikudPäkapikud on Maa lapsed. Nad elavad tavaliselt 500-700 aastaseks ja on enamasti lühemad kui haldjad või inimesed. Nad elavad tavaliselt mägedes, maa all, kuhu kaevavad suursuguseid ja kauneid koopaid. Nende suurim oskus on sepatöö, milles nad on isegi osavamad kui haldjad. Nad valmistavad nii metallist, vääriskividest kui ka kivist igasuguseid esemeid, nad on osavad mõõkade sepistamises. Nad ise naudivad oma tööd väga. Päkapikud on sageli enesekesksed, vankumatud sõdalased ja ustavad kaaslased. Nad armastavad väga aardeid ja see sütitab nende südameid.
Nüüdsel ajal elab enamik päkapikke Hadroni mägedes, kus neil on mitu linna ja suured asualad. Suurimad päkapikulinnad on Medust, Dwarven, Kvarm ja Zaram. Nad on sinna tahunud imestusväärselt kauneid kodasid ja saale. Kogu mägede alune on käikudega ühendatud. Neil on palju kaevandusi, kus nad kaevandavad metalle, vääriskive ja muid maavarasid. Päkapikkude käest ostetakse palju ehteid, vääriskive, relvi ja metallesemeid. Kaubitsemine käib enamjaolt päkapikulinnas Dwarven ja inimeste linnas Solenas. Muidu elavad päkapikud omaette.
Päkapikud kummardavad omi jumalaid. Igal jumalal on oma loodusjõud või tunnus. Tähtsaim on neile Maa jumal, on veel taeva jumal, merejumal jpm.
InimesedInimesed on just nagu tänapäeva inimesed. Nad elavad umbes 100 aastaseks ja näevad välja nagu tänapäeva inimesed (ainuke vahe on riietus). Ardamirieli põhiline rahvas ongi inimesed, ka kuningas on inimene. Inimesi leidub erinevaid. On suursuguseid ja häid inimesi, aga ka vastupidiseid. Mõned inimesed on ka rumalad või julmad, mõned isegi Malibrae teenrid.
Kõik lageda taeva all olevad linnad ongi inimeste linnad. Imantos elab inimeste kuningas. Haldjatel ja päkapikkudel on omad riigid, aga Ardamirieli kuningaks tunnistatakse inimkuningat.
OrkidOrkid on jäle rahvas. Nad naudivad kannatusi, neile meeldib tappa ja rüvetada. Nad on kergesti allutatavad ja nad on Malibrae põhilised järgijad. Nad on omakasupüüdlikud, kuid samas kuulekad, isekeskis pealikke sõimates. Neile meeldib piinata ja valitseda (kuigi valitseda saab mõni ork äärmiselt harva).
Nad on umbes sama pika elueaga kui inimesed, seega 100 aasta ringis. Nad on inimestest veidi lühemad ja süsimusta nahavärviga. Nad näevad välja ka äärmiselt koledad.
TumehaldjadTumehaldjad on mõnes mõttes haldjate sarnased. Nad on pikad, samuti lõpmatu elueaga, teravatipuliste kõrvadega ja kavalad. Nad on peaaegu, et ööeluviisilised. Nende nahk on tume, sulandudes hämariku varjudega kokku, kuid valged juuksed, mis neid iseloomustavad, torkavad varjudest selgelt välja. Nende vikerkest on üldiselt punane ja pupillid püstised, nagu kassil. Nad näevad öösel hästi, ega karda pimedust. Nad on vilkad ja vaiksed olendid, kes tunnevad ennast kõige paremini koidikul, hämarikul ja kuupaistelistel öödel.
Tumehaldjad on pigem üksihoidvad, nagu rebased või kassid, hoolitsedes ennekõige omaenda vajaduste eest ning nad ei saa teineteisega hästi läbi, seetõttu ei loo nad ka asulaid, ega jää paikseks, vaid hulguvad inimasulate vahel ringi. Mõned grupid kogunevad siiski kokku, kus siis umbes viie kuni kümneliikmeline salk koos toitu kütib ja otsib. Samuti ajab nende võimujanu neid teiste arukate olendite juurde.
Tumehaldjad on siiski arukad ja nõus kaugete paikade uudiseid toidu ja peavarju eest pajatama. Oma rändava eluviisi tõttu oskavad nad tihtipeale lisaks oma emakeelele ka haldja- ja inimkeelt. Neid ei tohiks siiski usaldada, kuna nad on valelikud, sadismikalduvused pole nende seas haruldased ja kõiki tumehaldjaid iseloomustab erakordne võimuahnus, mis neid üha uuesti ja uuesti kokku ajab või sunnib inimeste ja haldjate juurde elama asuma.
Nad usuvad, et maailma lõid Eellased või Esivanemad. Nende endi keeles kutsutakse neid olendeid sõnaga "sosen", sisuliselt grupp jumalaid, kes lõid esiteks kõrghaldja ja siis maailma, riputasid päikese taevasse ja nii edasi. Kõrghaldjad muutusid upsakaks ja tänamatuks ning sosen lõi tumehaldjad, et haldjad liiga ennasttäis ei läheks. Tumehaldjad usuvad, et nad loodi ülejäänud rasside üle valitsema, kuid seni pole nad kuigi kaugele jõudnud, sest nad peavad põllupidamist ja loomade karjatamist orjavaks ja alandavaks tööks.
PegasusedPegasused ehk lendratsud on lühidalt öeldes tiivulised hobused. Nad on väga haruldaseks jäänud. Nad on pärit Taevariigist ehk Cloudhawenist, kuid nüüd elavad peaaegu kõik maa peal. Neid leidub peaaegu eranditult Equusi metsas, kus neil on hea elu. Seal pegasused on sõbrunenud mõnede haldjatega ja vahel lubavad neil enda seljas ratsutada. Koos on nad tõeliselt kardetavad, kui nad sõtta lähevad, mida kahjuks juhtub harva. Lendratsud suudavad lennates katta pikki maid. Üksi suudavad nad lennata lausa 70 kilomeetrit tunnis. Kui seljas on ratsanik, siis vähem.
Pegasused oskavad tavaliselt haldjakeelt ja saavad sellest aru. Kuid ise nad rääkida ei saa, nad räägivad mõtete kaudu.
PisihaldjadPisihaldjad ehk piksid on nüüdsel ajal samuti haruldased. Nende eluiga on lühike, kõigest 30-50 aastat. Nad elavad varjatult looduses. Piksid on pisikesed, umbes 10 cm pikkused. Nad oskavad end väga hästi loodusesse ära peita, kannavad nad enamasti rohelist. Neil on pikad kaunid juuksed, kuid nad kannavad juukseid krunnis. Erilisim nende juures on nende tiivad. Need kasvavad välja õlanukkide alt ja on umbes 5 cm pikkused. Kummaline on see, et igal piksil on oma isiklikud tiivad. Igaühel on need erinevad.
NümfidNümfid on kaunid olevused. Nad võivad elada samuti lõpmatult. Nad on väga kaunid ja graatsilised. Nad valitsevad üht asja, ja sellest oleneb nende asukoht. Põhilised nümfid, on looduse nümfid, ehk drüaadid. Nad kaitsevad tavaliselt tammi, kuid ka teisi puid. Nad elavad tavaliselt üksi, saarel või metsas. Drüaadidel on ka kiilitiivad seljal. Neil pole ühtegi sidet maailmaga. Nad elavad justkui oma elu ega lase teistel end segada. Nad armastavad väga loodust, eriti puid ja muid taimi.
Tänapäeval on nümfid haruldaseks jäänud. Neid leidub suuremal määral Nümfimetsas, kus on põhiliselt drüaadid.
LohedLohed on pärit mägedest. Nad on iidsed elukad, kavalad, targad ja võimsad. Kahjuks on nad kurjad ja neile meeldib näha kannatusi. Nad on väga suured, oma 10 meetrit pikad. Neil on ka tiivad ja nad suudavad lennata. Kogu keha on neil teravate ja läbistamatute soomustega kaetud, välja arvatud kõht ja tiivad. Tiivad on väga õrnad ja õhukesed. Ainuke viis lohet tappa on teda kõhtu torgata.
Lohed elavad koobastes, sageli mõnes koopas, kus on varem elanud päkapikud ja mis on aardeid täis. Lohedel on oma eriline võime, et kui keegi neile otsa vaatab, siis lohe saab selle üle kontrolli. Väga vähesed suudavad lohe lummusele vastu panna. Lohe suudab mõjutada lummuses olija mõtteid ja tegusid. See on väga ohtlik. Lohed tegutsevad ainult iseenda huvides. Nüüdsel ajal on nemad samuti haruldased.
LibahundidLibahundid on tegelikult tavalised inimesed, vahel väga harva võivad nad olla ka haldjad, tumehaldjad või päkapikud. Inimesest saab libahunt siis, kui mõni libahunt teda hammustab. Tegemist on ravimatu seisundiga. Nimelt muidu on inimene täiesti tavaline, aga kord kuus täiskuu ajal muutub verejanuliseks hundiks. Libahunt on teistest loomadest erinev eriti selle poolest, et saagiks eelistab ta just inimesi.
Nüüd on libahundid õnneks haruldasemaks jäänud. Nad võivad olla nii head kui halvad, kuna tavalisel ajal on nad sellised inimesed, nagu nad olid. Libahunt olemine ei ole päritav. Libahunte elab praegusel ajal vähe. Nad on tavaliselt rändava eluviisiga, kuna teised inimesed suhtuvad neisse paratamatult kui teisejärgulistesse ja kardavad neid.
ÜkssarvikudÜkssarvikud on head ja lahked. Nad suudavad kanda raskeid koormaid ning läbida pikki vahemaid. Nad oskavad rääkida paljusid keeli, kuid kahjuks ei oska rääkida, nad suhtlevad mõtete teel. Ükssarvikud on tavaliselt valged, kuid esineb ka musti või halle ükssarvikuid. Nad on julged, kuid ei sõbrusta võõrastega ning tunnevad kahtlased isikud kaugelt ära. Nad hoolivad teistest ja nutavad harva, kuid nende pisarad on kallid. Kui keegi võidab ükssarviku sügava usalduse, ei lahku ükssarvik temast kunagi. Kui ükssarvikud kaotavad kellegi kalli, nad jäävad nõrgaks. Neil on sügavad sinised silmad. Ükssarvikud elavad umbes 500-aastaseks. Ükssarvikute sarv on väga väärtuslik ning neile eluks vajalik. Nende lakk ja saba on valgetel ükssarvikutel valge ning mustadel ükssarvikutel kuldne.
Ükssarvikud on jällegi haruldased. Neid elab suuremal määral Equusi metsas. Mujal leidub neid vähe, aga siiski leidub. Nad oskavad elada varjatult ja häirimata.
Ardamirieli kaart:
Ardamiriel on saar. See ei ole mõni väike saareke, vaid suurem saar. Selle juurde kuulub ka Toli, Dysioni ja Marituse saar. Seal elab erinevaid rasse, kirjeldus allpool. Kirjeldan saart natuke. Muide, üks asi. Kaardil 1 cm on päriselus 30 km, seega vahemaid ei saa läbida väga kiiresti.
Saare ülaosas asub suur mäeahelik nimega Hadroni mäed. Seal on iidsest ajast peale tegutsenud päkapikud. Nende pealinn on Medust, mis asub aheliku kaguosas. Seal elab ka päkapikukuningas Firmus. Veel asuvad seal linnad Dwarven, Kvarm ja Zaram. Kvarm asub mägede põhjapoolses osas, Zaram kirdes. Dwarven asub edelas ja päris mägede ääres. Seal käib suurem osa kaubitsemisest inimeste ja päkkapikkude vahel. Vahel käib seal ka haldjaid, ostmas väärtuslikke sepiseid. Kaubitsemine käib ka inimeste linnas Solenas, aga väikesel määral. Hadroni seljakutest eemal asub aga üksik Altuse mägi, mille jalamil asub ka kaunis metsatukk.
Maa keskosas Furi lahe juures asub Marynia mets. See on maa suurim mets ja see on peaaegu eranditult asustatud haldjatega. Seal pole linnu, kui välja arvata haldjakuninganna Silvaregina elupaik Welden. Sinna ümber on koondunud rohkem haldjaid ja see võib kanda linna nime. Muidu on haldjad üle metsa laiali pillutatud. Vähesel määral elab seal ka veel pisihaldjaid, kellel pole kindlaid asumaid. Metsa keskel asub veel Melyani järv. See on väga kaunis järv ja selle vesi on tervistava toimega.
Saare kirdeosas asub suur poolsaar, mille nimi on Herboni poolsaar. See on enamjaolt tühi kõrb ja ka selle idaosas asuvates mägedes on päkapikke vähe järel. Seal asub üks väike küla, nimega Erish, mille elanikud on vaesed ja elatuvad kalapüügist.
Lääne pool asub Roweli järv. See on suur järv ja selle kaldal asub inimeste asula Solena. Selle ääres asub Mebjari mets, kus elutseb vähesel määral haldjaid ja pisihaldjaid.
Loodes on Equusi mets. Selle nimigi tähendab hobust ja selles elab palju metsikuid hobuseid. Aga seal elab ka tiivulisi hobuseid ehk pegasusi. See mets on ainuke, kus veel pegasusi leidub. Ka seal elavad mõned haldjad.
Läänes, Saarest umbes 100 km kaugusel asub Marituse saar. Selle pealinna nimi on samuti Maritus. Seal elavad jällegi põhiliselt inimesed, seal nad on suursugused ja kaunid. Sageli sõidavad nad oma uhkete laevadega Saarele.
KurjusLõunasse ulatub suur poolsaar, mida kutsutakse Kurjuse poolsaareks. Seal on juba kaua aega olnud pimeduse isanda Malibrae pelgupaik. Seda ümbritsevad kolmest küljest mäed. Selle pealinnas, Fauglithis, pesitsebki Malibrae. Ta on julm ja hirmus inimene, kui ta enam inimene ongi. Mõned räägivad, et temas voolab orkiverd, mis tema iseloomu arvesse võttes polegi nii võimatu. Tal on palju teenreid, enamjaolt orkide, aga ka tumehaldjate ja mõnede vähemate inimeste seast. Tema maal valitseb õudus ja kurjus.
CloudhawenCloudhaweni kohta esimene asi: see asub taevas (nime kohta: cloud - pilv, heaven - taevas, üks mu lemmiknimesid). See asub seal iidsest ajast ja on kinnitatud õhku rippuma mingi iidse võlukunsti toel. See on üks suur loss, kus elab Pilvekuninganna, Cloudyregina (aga teda kutsutakse Kuningannaks). Cloudhawenist on pärit pisihaldjad ja pegasused. Neid on seal siiamaani, aga vähe. Üldse on seal vähe elanikke. Kuninganna ja veel mõned inimeselaadsed olendid, kes Cloudhawenis elavad, ei ole tegelikult inimesed. Nad on mingi tundmatu rass. Igatahes, nad on äärmiselt kaunid.
Cloudhawenisse on pea võimatu pääseda, see asub ju taevas. Muidugi räägitakse legende Nähtamatust Trepist, mis pidi alguse saama kuskilt kaldalt ja viima Cloudhawenisse. Kuid seda pole siiamaani leitud, kuid ollakse peaaegu kindlad, et see on olemas. Muidugi on seda raske leida; see on nimelt nähtamatu.
Cloudhawenisse pole keegi sajandeid läinud ega sealt tulnud, kui välja arvata mõned pegasused ja võib-olla ka pisihaldjad.
Silvani HaldjakiviSilvani Haldjakivi on sepistatud ammusel ajal. See on põhjatult kaunis; see sädeleb erinevates spektritoonides, pimedas kiirgab endast ise valgust ja on väga kaunis silmale vaadata. Kuid tema imevägi ei peitu selles.
Sellel on iidne võluvägi, mis ütleb, et kui kivi panna oma õigele kohale, siis kaob Ardamirielilt kogu kurjus ja maal seatakse paika rahu. Kivi on kaua olnud oma paigas, kuni Malibrae selle oma kurjade kunstidega sealt varastas. Ta kavatses selle endale jätta, see oleks õigesti kasutatuna teinud ta võitmatuks. Kuid üks ammuaegne pegasuseratsanik ehk pegasuse seljas ratsutav haldjas, suutis selle talt varastada. Kuid teel kaotati kivi ja keegi pole seda leidnud juba sajandeid. Malibrae kogub võimu ja õrn lootus tugineb veel sellele, et kunagi leitakse Silvani Haldjakivi ja pannakse oma õigele kohale tagasi, et maal taas rahu valitseks.
MuuKõigil selle maa rahvastel on oma keel. On haldjate kaunis ja laulev keel, päkapikkude rohmakas kõne, inimeste keel ja tumehaldjate oma keel. Et paremini aru saaks, millist keelt parasjagu räägite, siis värvige tekst seda värvi.
Haldjakeel -
sininePäkapikukeel -
punaneInimeste keel -
rohelineTumehaldjakeel -
oliivikarvaOrkikeel -
must.
Muutmised:
1. Kaart tuli liiga suur, pisut väiksemaks.
2. Enaweni soovitud muudatus, et nümfidel on kiilitiivad.
3. Lisasin Cloudhaweni kohta.
4. Lisasin orkide keele (must) ja et haldjate (ka tumehaldjate) kõrvad on teravatipulised.
5. Lisasin suurelt ja punaselt, et haldjatel ega tumehaldjatel ei ole tiibu. Varem oli seda jutus mainitud, aga sellest lausest hüpati ilmselt üle.
Pealkiri: Ardamiriel 
Kolm Mai 07 2008, 17:09
Muide, kaart tuli liiga suur, sellest juba esimene muutmine, kaart väiksemaks.
Kuna see on uus maailm, peab selle kohta ka midagi teadma. Küsimuste puhul võite loomulikult küsida 
Aga seal metsas leidub teisi nümfe, aga sina oled ainuke, kes nümfi mängib.
