The Story of Merlin

1. Raamat: Merlin

1. Osa, Merlin ja Robin

Merlin, ajaloo võimsaim võlur... kui ta tapetakse, tapetakse ka kõik tema sugulased, et nad ei saaks Merlini pärandust.
Siiski, alles jääb veel üks sugulane, Merlini väga kauge sugulane, kes ei tednud Merlinist midagi.
Tema nimi on Robin. Robin, Merlini ainus ellujäänud sugulane, sai Merlini päranduse.
Kui Robin sellest teada sai, tekkis tal soov kätte maksta Kurjuse Isandale. Merlini tapmise eest.
Kuid ega tema juurde minek polegi nii lihtne...

Algas kohutav lahing... Kurjuse Isand Merlini vastu. Näis olevat võrdne võitlus.
"Loll vanamees, sa polegi nii tugev," karjus Kurjuse Isand.
"Ega sinagi parem pole!" ütles selle peale Merlin vaikselt naerdes.
"Vähemalt parem, kui sina!" kisas Kurjuse Isand. Kohe järgnes sellele plahvatus... ja... Merlinit... polnud enam.
Merlin, ajaloo võimsaim võlur suri.

-----------------------------------------------

Robin puhastas mõõka, see oli endiselt verine.
"Kuradi rüütlid!" pomises Robin. Tema mõõk oli just nende pärast verine. Nimelt Kurjuse Rüütlitele.
Robin polnudki veel aru saanud, miks nende nime pidi just suure algustähega kirjutama... Kurjuse Rüütlid, kelle nimi see on?
Noormees kuulis korraga pauku. Robin tõusis püsti ja pani mõõga kaitseasendisse. Samal ajal sein plahvatas...
"Ma ei teadnudki, et sa nii võimas oled," teatas musta rüüga mees.
"Jää vait, lollakas!" käratas ropu suuga noormees, nimelt Robin.
"Ei, ma räägin sulle midagi Merlinist," ütles mees.
"Jää vait, ma juba ütlesin sulle seda!" jätkas Robin.
"Merlin, ajaloo võimsaim võlur oli sinu sugulane!" karjus seepeale must mees.
Robinil jäi suu lahti. Kõik oli vaikne... Kohe kui Robin hakkas liigutama, tõusis metsik torm.
Mida tegi Robin edasi?


Esimene osa on küll lühike, aga iga hetk võib tulla mu suur vend ja mind minema ajada.

Ämm, ma arvan, et see on hea asi.

Ei, kui oleks pikemad osad, siis oleks lahe, aga mind ähvardab alati oht, et keegi ajab mu minema.

Mis mõttes keegi ajab su minema?

Hea, kuid veidi pealiskaudne. Midagi õelda ei oska kuna lüike osa kui siit tõotab midagi head siiski tulla.

Noh, mul on suured vennad ja nad kasutavad sama arvutit.

Aga mida tähendab pealiskaudne?
Ma olen loll, ma olen noor, ma ei tea midagi.

Üsna hea jah

2. Osa, kõik ei olegi nii lihtne

Robin tõstis mõõga ja lõi mustal mehel pea maha.
"Mida nad minust tahavad?" küsis Robin endalt. Ta vaatas lõpuks oma mõõka, mis oli jälle verine.
Poiss astus peegli ette.
"Midagi pole muutunud, mustad sassis juuksed, kuldsed silmad, must, kuid verine T-särk," lobises Robin iseendaga.
Kuid ikkagi oli üks asi muutunud, ta oli nüüd Merlini võimete omanik. Robin raputas pead ja läks kööki, et vett võtta.
Ta avas ukse, võttis klaasi, astus kraanile lähemale ja pani vee jooksma. Ta vaatas aknast välja. Vesi jooksis
ja klaasist voolast vesi juba üle, kuid Robin seda ei märganud. Ta keskendus ainult merele ta maja lähedal.
Lõpuks tõmbas Robin pilgu merelt kõrvale ning vaatas klaasi.
"Kurat!" karjus Robin ja tõstis pea. Kui ta uuesti klaasi vaatas, oli vesi külmunud.
Robin pani klaasi lauale ja istus toolile. Poiss proovis lõpuks, pärast pikka ootamist jääd sulatada, kuid klaas plahvatas.
"Enam ma sellega ei tegele!" otsustas lõpuks Robin ning tegi ühe võileiva. Talle tuli meelde raamat, kus räägiti kahest
paksust mehest, kelle nimed olid Bobbin's ja Tobbin's. Nad olid lahedad, paksud ja lühikesed mehed...
Kuid järsku Robin ärkas unistamisest. Ta läks taas välja ja hakkas linna poole minema. Kõik vaatasid Robinit suure austusega.
"Mis teil viga on?" sosistas Robin.
"Sa oled ju..." vastas üks.
"...Merlini pärija," jätkas teine.
"Ah, see on kuulujutt!" ütles Robin.
Robin jätkas kõndimist, kuni jõudis parki. Ta ohkas ja istus pingile. Tema mõtted olid suunatud puudele.
"Lobin, Melini palija," sosistas üks väike laps. Robin pööras pea lapse poole ja kohe järgnes sellele vali raksatus.
Puud murdusid ja Robin põgenes, sest ta teadis, kes oli selles süüdi.

-----------------------------------------------

Robin luges ajalehte ning avastas ühe artikli, kus räägiti eilsest õnnetusest pargis.
"Appi!" oigas Robin seda prügikasti visates.
Robin jooksis kuulutuste posti juurde ja leidis sealt plakati, kus räägiti koolist... koolist kus käivad võlurid.
"Väga hea!" ütles Robin, sest ta leidis ka teismeliste kursused. Ta võttis telefoni ja sisestas numbri...
"Merlini ordu kuuleb," vastas kare hääl.
...

Miks siis ei jätkata?
Tundub, et sellest võib asja saada.

Sa kirjutad hästi, arvestades seda, et sa nii noor oled. Ma ei taha küll kuri olla, kuid siin on paar tähelepanekut.

Merlin elas (noh juhul, kui ta tegelikult ka elas) umbes 11. sajandil. Kas tal oli mingi elueliksiir mida juues elas ta 900-aastaseks ja suri Kurjuse Isanda käe läbi ja päranduse sai kauge sugulane Robin? Teine variant oleks see, et Merlin elas noh nii umbes 70 aastaseks ja Kurjuse Isand mõrvas ta, järgemööda kadusid kõik sugulased ja see alles jäänud Robin päris 900-aastat hiljem ammu surnud Merlini päranduse ja legendi kanti nende peres edasi.

Ma ei tea, kas mu tekstist on võimalik aru saada, mida ma mõtlesin. Ma loodan, et ma praegu liiga kuri ei olnud ja sulle liiga ei teinud. Lihtsalt see väike pisiasi hakkas mind häirima.

Ma soovitaks sul kasutada natuke rohkem kirjeldusi, see teeks jutu huvitavamaks. Mainida näiteks, milline oli kellegi ilme mingit lauset öeldes, kasutades osasse sissejuhatavat teksti -- rääkides tegelast ümbritsevast ruumist.

Ma jään huviga edasist osa ootama ja ma tõesti loodan, et see kunagi siia tekib .

Edu!

Kas ma hirmutasin su ära?