Lukustatud fantaasiasse

Järjekas räägib sellest kuidas noor 14 aastane neiu metsas kogematta fantaasia maailma satub kus parasjagu käib klannide vaheline sõda.Mis edasi juhtub saate teada juba järjekas endas.

__________________________________________________________

Lukustatud Fantaasiasse(1 Osa)

Rosalinde kõndis mööda tolmuseid linnatänavaid.Käes oli südasuvi ja Hughwilley väikelinna tänavad surnud ja elutud.Nooruki ilmale vaatamata külmad käed olid surutud sügavale jakitaskutesse.Neiu lonkis aeglasel sammul kesklinna poole.Äkitselt täitus tänav sõiduki mürina ja naeruga.Kuuldes kellegi hüüdu vaatas Rosa ringi ning sai pihta mädanenud õunaga "Headaega nohik" hüüti veel kaugenevast džiibist enne, kui see ristmikul silmist kadus.Ohates ja endamisi vandudes kiirendas Rosalinde käiku ning jooksis koduni.Ukse pauguga kinni löönud tormas nooruk läbi koridori ning suundus korteri poole kus ta ome emaga elab.Ukse seljadaga kinni löönud vajus neidis nuttes diivanile.Ligi 10 minutit pärast koju jõudmist upitas Rosalinde end värisedes istuli ja kuivatas oma verd täis valgunud punaseid silmi.Ohates tõusis nooruk püsti ja tuikus enda toa poole, kus ta riided ära vahetas ja õlakoti selga sättis.Korra veel oma määrdunud blonde juukseid vaadanud sammus neiu taas korterist välja ning võttis suuna igivana tammesid täis metsa poole.Neidise ketsides jalad ei teinud murul peaaegu mitte mingit häält ja lasid Rosal märkamatult linnast lahkuda.Mustavate puudemüüri vahelt läbi kõndinud vajus Rosalinde ühe pahkliku tamme vastu ning potsatas istuma. "Miks mu elu nii raske on" halas ta ning kirus mõtetes kõike mis talle siiamaani armas oli olnud.Oma häid hindeid, kuulsat ema, suurt taskuraha ning kõike muud.Rosa polnud kunagi populaarne olnud, nooruki eba populaarsuse põhjustajaks olid enamasti ta kole välimus kuid ega seal midagi.Tuleb edasi elada.Jõudnud otsusele tõusis Rosalinde taas püsti ja hakkas linnapoole sammuma, kuni imelik kuma tammede vahel ta tähelepanu pälvis.Aeglaselt ümber pöörates libistas ta silmadega üle puude, et leida valguse asukoht, aga ei midagi.Polnud ei valgust ega ka midagi muud.Kulmu kortsutades hakkas Rosa taaskord linna poole kõmpima, kuid nagu ka eelmine kord märkas neiu silmanurgas heledat kuma.See asi läheb juba liiale mõtles Rosalinde ning sammus otsejoones salapärase nüüd juba kustunud valgusega tamme poole.Sirutanud käe välja, et puu pinda puudutada tundis nooruk äkitselt kehas tulvavat energiat ja üritas tammest eemale hüpata, kuid see ei õnnestunud.Neiu huulilt pääses valla veel üks summutatud karjatus enne kui, puu pinnal olev kerge süvend laienes ning Rosalinde endasse tõmbas jättes lagendiku nagu see oli olnud ennem, kuid nüüd vedeles seal ka üks väike valge luukeredega õlakott kelle omanikku polnud kusagil näha.

Jätkub hiljem.

Nii lühike?
Selle põhjal küll midagi otsustada ei saa.

Sõnakordused häirivad aga muidu hea.

Kasuta space´i peale koma, punkti või ükskõik millist teist kirjavahemärki. Nii on inimestel lihtsam lugeda!

selge,panen kõrva taha

Mhm, kirjavahemärgid puudu ja taandread. Selline asi kohutavalt häirib. Aga muidu tundub normaalne...

Lukustatud Fantaasiasse osa 2

Keereldes kukkus Rosa läbi puu ning potsatas äkitselt istuli maha.Hetkeks tundus neidisele, et ta polnudki lagendikult lahkunud kuna samamoodi nagu ennem ümbritsesid teda igast küljest hiiglaslikud tammed.Ennast ägisedes püsti ajades kratsis nooruk segaduses pead ja uuris ümbrust.Kuigi lühemal vaatlusel samasugune kui ennem olid siin puud kõrgemad ja jämedamad ning oksad varjasid igasuguse päikese valguse.Kusagil kaugustes huikas ööbik ja Rosella tõmbus ehmatusest kangeks.Paar arglikku sammu edasi astunud jäi nooruk taas seisma, kusagil oli praksatanud oks mis sellise tuulevaikusega kohe kindlasti kaasa ei käi.Kohapeal ringi keereldes silmad metsikus läikes vaatas Rosa ringi lootes leida midagi tuttavat mis nooruki taas koju juhatab.Kuuldes uut praksatust, aga seekord lähemalt kattus neiu laup jääkülma higiga ning jalad hakkasid vastu tahtmist värisema.Märgates puudevahelt lähenemas kellegi tumedat siluetti hakkas Rosa koperdades taganema kuid enneveel kui ta jõudis teha üle kümne sammu tundis ta peas tugevat valusööstu kui kellegi mõõga käepida vastu ta kukalt lajatas ning enne kokku kukkumist suutis ta tabada ühe lause katke tundmatu jutust, "Mis me temaga teeme?Ta võib olla Triopkiny nuhk....." ja siis vajus rosella pimedusse tundes vaid kuidas kellegi karedad käed temast viimasel etkel kinni krahmasid enne maapinnale vajumist.

Lukustatud Fantaasiasse osa 3

Rosa äratas torge parema käe peopesal ja neiu avas uniselt silmad.Ta oli kinniseotud ja vaiadega maakülge aheldatud.Nooruki ümber sagisid ligi kümme mustades rüüdes ja maskides kogu kes paistsid teda üldse mitte tähele panema.Nooruki parema peopesa lähedal põlvitas ligi kahekümne aastane noormees kelle jahmatavalt elektri sinised silmad midagi neiu käe peal uurisid.Siis libises noormehe käes olnud hõbetera Rosa randmesse ning panid ta valust karjatama.Tundmatu noormees ta ees sulges silmad ja Rosella meeltest tulvasid läbi kõik tema mälestused, alustades sünnist lõpetades paari hetke tagustest mõtetest.Kui noormees silmad avas naeratas ta ümpriski sõbralikult nii et Rosa sees keev hirm paariks hetkeks kadus.Tera libistati tagasi ja Noormees sidus Rosella käel olnud haava puhta linase riidega kinni.Kutsunud veel paar maskides kuju seoti Rosella lahti ning too sama nooruk tõstis ta üllarava jõuga maast üles ja viis ühte räpastest telkidest.Neiu koikule asetanudviskas nooruk talle peale mingisugusest pehmest looma karvast tehtud teki ja istus Rosella kõrvale."Ma olen Gandrulo sinu edasine juhendaja" lausus noormees ja rääkis siis edasi "Sa oled sattunud Ikremino maagilistele tasandikkudele,sa oled parasjagu Trendo klanni maa alal Stroy metsas.On aasta 980 Unruhary järgi ja käes on Metalli ajastu.Ma tean et sul on palju küsida aga sa oled nüüd üks meist ja pead õppima kuidas suunata oma energiat ja seda kasutada ning kuidas mõõkadega võidelda.Nüüdsest pead sa aitama meil võita ning sa ei saa enam kunagi enda maale." Rosella silmad olid täis jahmatust ja kui Gandrulo oma viimased sõnad lausus asendusid need pisaratega.Ennem kui neiul oli aega midagi öelda sulges nooruk tema ees taas silmad ja asetas käe Rosa laubale.Otsekohe tundis neiu kuidas väsimus ta üle võimust võtab ning paari hetkega oli ta unemaailmas täis segadust ja õudu.

JÄTKUB
Palun avaldage oma arvamust =)

Veel tehnilise poole pealt- mind segab suur kiri. Jutt on tore Väga rõõmus

oi jeswer küll:P eks ma paranda see siis kah ära:I

Sa lubasid midagi kõrvataha panna?
Miks sa teda neidiseks kutsud? Pigem ikka neiu.

Külaline

Oki, tore jutt, aga...

1.) Peale kirjavahe/lõpumärki kasuta tühikut. Nt: Tiina hüppas lauale. See oli suurepärane maandumine, aga ta sai haiget.

2.) Kui sa hakkad millegist muust jutustama kasuta taandridasid.
Nt: Kleiri jooksis murul.
Auto seisis parklas.

Muidu soovitan juttu kirjutada tavalise kirjaga ja näiteks mingid kirjad või värgid boldiga teha, aga see on sinu valik.