Sigatüüka rollimäng

Arya ei suutnud magama jääda ja totsis õue.

"Kao minema!" karjus Adrianne läbi nutu.

Steve silmitses poissi ja tüdrukut. "Mis nüüd juhtub?" mõtles ta.

"Rahu-rahu," pomises Regin ja silitas tüdruku juukseid. Adrianne suutis nutmise jätta.

Steve jälgis neilt pinksalt.

Adrianne pööras pea kõrvale. "Ära käpi mind!" pomises ta.

OT: Mis lause. HEHEHE

Steve oleks peaaegu aevastanud, kuid suutis siiski end tagasi hoida.

"Kullake..." pomises Regin ja ei teinud Adrianne hoiatusest väljagi.

"Okei, minu ja Adrianne vahel on, siis kõik," mõtles Steve.

"Hoia eemale!" ütles Adrianne kõvemini.
"Tead mis, ma väga ei usu," ütles Regin naeratades. Ta tõstis oma vasaku käe, milles oli Adrianne võlukepp. Poiss oli selle märkamatult tüdruku rüütaskust välja võtnud.

Steve tegi ennast nähtamatuks ning hiilis paar sammu lähemale.

Regin viskas Adrianne võlukepi kaugele maha. Adrianne tegi väikese piiksatuse sarnase heli.

Steve astus veel paar sammu lähemale.

"Palun mine ära," anus Adrianne.

Steve´i ja Reginit lahutas, vaid meeter.

Regin irvitas. "Ei lähe ma kuhugi."
Adrianne lõi poissi rusikaga, kuid poiss oli kiirem, saates teele Crucio!

Steve otsustas nüüd kasutada õiget hetke ning lausus mõtetes nähtamatuna Reginile osutades: "Levicorpus."

Adrianne sai Crucioga pihta, kuid ta ei kiljunud ja katsus oma piina mitte välja näidata. Õnneks lõppes valu juba mõne sekundi pärast.

Steve vaatas kuidas Regin rippus. Seejärel tõstis ta võlukepi ning lausus sellega poissi sihtides: "Juhmista."

Adrianne tõusis istukile ja nautis vaatepilti.

Regin kukkus oimetuna maha. Steve haaras ta võlukepi ning pistis selle taskusse. Seejärel pöördus ta minekule.

OT: Ma ikka nähtamatu.

OT: Tean

"Stevey?" küsis Adrianne vaikselt, arvates, et poiss oli ta päästnud.

OT: Ma igaks juhuks ütlesin. GRH... Jälle see nimi.

Steve vaidles enda peas mõtetega. Lõpuks ta siiski võttis endalt sulandusloitsu maha ning küsis: "Jah?"

OT: Mis on, nii nunnu nimi ju

"Aitäh," ütles Adrianne tänulikult naeratades.

OT: Vahet pole.

"Ahh.. Pole midagi," pomises Steve ning hakkas ära minema.

Adrianne kahmas oma võlukepi poole, kuid enne, kui ta selle kätte sai, krahmas selle endale just toibunud Regin. Adrianne kiljatas.

Kuuldes kiljatamist pöördus Steve ümber. Ta tõstis võlukepi ning hüüdis: "Expelliarmus!"

Adrianne hüppas loitsu eest ära, kuid sama tegi ka Regin.

Steve muutis ennast hetkega nähtamatuks.

Regin saatis Adrianne võlukepiga Steve'i poole Crucio!
Samal ajal krahmas Adrianne Regini taskust poisi võlukepi.

OT: Sa pidid enda võlukepi võtma sealt. Tema võlukepp on minu käes.

Steve hüppas eest ära, aga lendas peaga vastu kivipõrandat. Aeglaselt veeres ta edasi.

OT:Minu viga

Adrianne jooksis Steve'i poole ja sai kätte poisi võlukepi. Expelliarmus tabas Reginit kiiresti ja veatult.

OT: Kust sa tead kus ma olen kui ma nähtamatu olen?

OT: Võlukepp lendas maha

Steve´i pea oli verine ning ta ninast hakkas ka verd tulema.

Adrianne sidus Regini võlujõul kinni ja võttis enda võlukepi tagasi. Siis läks ta vereloigu juurde.

Steve tõusis aeglaselt püsti. Seejärel kõndis ta järgmisele korrusele.

Adrianne nägi, et vereloik ei suurenenud enam ja ta otsustas minna puhkeruumi.

Steve lükkas pesuruumi ukse lahti ning pesi enda näo ja käed ära.

Adrianne viskus hingeldades tugitooli. Terve tagasitee oli ta jooksnud.

Ta kuivatas enda näo ning kõndis Hufflepuffi puhketuppa.

Adrianne suigatas unne.

Poolel teel jäi ta seisma. Tal oli vaja enda võlukepp tagasi saada. Ta hakkas sammuma Slytherini puhketoa juurde.

Jossu läks Adrianne ja üritas teda üles ajada. Alguses see ei õnnestunud, aga siis aevastas Jossu kogemata väga kõvasti.

Adrianne võpatas ja ärkas. Nähes tuttavat tüdrukut küsis ta rahulikult:"Hei, mis on?"

Steve jõudis vangikoobastesse. Igaksjuhuks pani ta endale sulandusloitsu peale.

"Ei midagi, ma lihtsalt mõtlesin, et kas tugitoolis on ikka peab magama" vastas Jossu.

Steve ootas.

Adrianne ringutas. "Ma olin vist ikka päris väsinud..."

Steve ootas edasi...