Sigatüüka rollimäng

"Minu mälu sa ei kustuta," ütles Kate Adriannele. "Ma pole midagi nii naljakat varem näinud ja ei soovi seda unustada." Kate osutas samal ajal lilledele mis maas vedelesid ja need hüppasid tagasi vaasi aknalaual.

"Ma pean enda luua tooma," lausus Steve ning jooksis haiglatiiva poole.

Mick nägi Steve`i haiglatiiva poole jooksmas ning järgnes talle.

Steve kuulis enda seljataga samme. Ta tõstis ähvardavalt võlukepi ning pööras ümber. Gepardit silmates käskis ta: "Mick muutu inimeseks!"

Mick muundus inimeseks. "Noh, mida sa tahad?" röögatas Mick.

"Miks sa jälitad mind ja miks sa astronoomia torni tulid?"
Steve toetus seinale ja langetas võlukepi.

"No, ma tahtsin natuke su armuelust teada saada," irvitas Mick.

"Mis sa, siis huvitavat teada said?" nähvas Steve. "Seda, et sa oled gepardina ilusam?"

"Seda, et Adriannele meeldivad kasslased ja sina oled liiga pahur!" nähvas Mick vastu.

Steve tõstis võlukepi ning mõtles: "Levicorpus."

Mick, aru saamata, mis toimub pöörati peaalaspidi õhku rippuma. Nii, et tema ilusad puhtad valged aluspüksid tulid nähtavale. Siis võttis ta rüütaskust võlukepi, sihtis sellega Steve´i ning hüüdis: "Juhmista!"

Täpselt samal hetkel oli Steve hüüdnud enda lemmikloitsu: "Serpensortia!"
Kaks valgusjuga põrkasid kokku ning nii Steve kui ka Mick kukkusid maha ning kaotasid teadvuse.[/u]

Pimsy vaatas Stevele järgi, kui see luuda tooma jooksis. Haldjas istus maha ja jäi teda ootama.

Steve lamas ikka veel teadvusetult põrandalt.

Pimsy niheles. Ta piilus arya-tüdruku poole ja jäi siis Siganurme poole vaatama.

Steve tundis ninas enda kodu lõhna.

OT: Kobi püsti kah juba.

Pimsy pööras pead ja otsis Steve-i. Poiss oli juba liiga kaua ära olnud.

OT: Nüüd on mu otsaees välgunoole kujuline arm.

Steve hakkas hulluks minema.

OT: ??

Pimsy läks ärevaks. Siis tõusis ta püsti ja ütles tüdrukule: "Ma lähen vaatan, kuhu see Steve jääb. Olen kümne mintsa pärast tagasi." Pimsy hakkas lossi poole sammuma.

OT: Oota kus te olete selle Mickiga? Ja kas ta on ka minestanud we?

OT: Haiglatiiva ukse juures. Sellepärast ma mõtlengi välgunoole kujulist armi. Loitsud põrkasid kokku.

Steve nägi enda ema teda kallistamas.

OT. Ega sa mingi Totter-Potter pole =)

Pimsy läks lossiuksest sisse. Ta asus Steve-i otsima. Lõpuks nägi ta poissi haiglatiiva ukse ees lamamas, keegi teine lamas seal kaa. Pimsy jooksis poisi juurde ja vaatas, et ega too surnud polnud. Ei olnud. Ta tõstis Steve sülle ja viis õue tüdruku juurde, et siis koos välja mõelda, mida teha.

OT: Sa jaksad mind tassida? Ma olen Totter-Steve.
OT2: Magic pidi hommikul kooli minema. Aga nüüd?

Steve nägi ka enda isa endal kätt surumas.

OT: Ma olen ju majahaldjas. Ja kus sul se arm on?

OT2: Käis vist jah, aga küll ta millalgi helistab, maitea mis me täna teeme. Või helistan mina.

Kui Pimsy tüdruku juurde jõudis asetas ta poisi maha. Tüüp näis magavat. Pimsy küsis tüdrukult: "Mis me taga teeme?"

OT: Rinnal.

Steve nägi Ennast enda poole tulemas. Tema kaksikvend tõstis võlukepi.

OT: Siis me ei saa seda teada ju et sul arm on, kui me just sulle särgi alla piiluma ei hakka *evil irw*

Pimsy ei viitsinud vastust ära oodata ja raputas Steve-i õlast.

"Nüüd oled sa surnud!" irvitas õel kaksikvend.

OT: Miks te seda teadma peate?

"No olgu, aga kellelegi ei räägi," ütles Adrianne ja jooksis minema. Ukse ees koperdas ta Steve'i sõbrale otsa. Tüdruk tõusis püsti ja jooksis kaugemale.

OT: Sa ise ju ka ei tea praegu, et sul selline arm on. Ja me ei peagi teadma, lihtsalt mainisin.

Steve läks näost imelikuks. Pimsy raputas veel kõvemini ja ütles valjult: "Kuku, sina seal, ärka üles."

OT: Õigus !

Steve´i kaksikvend tõstis ähvardavalt võlukepi.

Pimsy karjus Stevele kõrva: "Ärka üles, lollakas!" ja tekitas ämbritäie vett ning viskas selle poisile näkku.

Adrianne istus seina äärde.

Käis valgusesähvatus ning Steve tegi ehmatades silmad lahti. Ta katsus enda nägu, see oli märg.

Adrianne hakkas astronoomiatorni poole kõndima.

"Noh, ärkasidki üles. Mis juhtus?" Pimsy aitas poisi püsti. "Ja miks te selle teise tüübiga põrandal lamasite, ah?"

Steve vaatas imestunult ringi. Ta proovis meenutada, mis oli juhtunud, kui äkki käis ta rinnast valu läbi. Ta tõmbus kössi ning hoidis kätega valusast kohast kinni. (arm tekkis)

OT: Arm ei tekkinud ja loitsude kokkupuutest. Muidu oleks pidanud Potteril neljandas osas uus arm tulema. Ja armi jättab ainult väga tugev võlukuntst mitte mingid juhmista ja nii ju.

Kuhu nad nii kauaks jäävad? Nad on oma kakskümmend minutit ära olnud.

Adrianne istus veidi, võttis siis oma joonistuse ja läks puhkeruumi. Ta värvis oma küüned ja juuksed mustaks.

OT: me oleme sinu juures =D

Pimsy vaatas, kuidas poisil justkui kõhuvalu oli. "Kõht valutab we? Ma võin tabletti anda," ja tema kätte ilmus väike vale tabletike.

Adrianne läks puhketoast välja ja leidis peatselt Pimsy, Steve'i ja Arya.

OT: Oh, ma tobu.

"Mis teete?" küsis Adrianne võimalikult ükskõikselt.

Pimsy surus tableti poisile kätte. Siis pööras ta end tüdruku poole, kes just tulnud oli. "Tere, me lähme siin Siganurme." Siis küsis ta arya-tüdrukult: "Kas hakkame minema? Me oleme juba niigi venitanud...." Pimsy aitas Steve-i püsti.

"Jah olgu. Kas ilmume?"

"Oodake, ma tulen ka!" hüüdis Adrianne Arya kõrvale minnes.

"Sigatüükast ei saa ilmuda. Me peame enne kooli territooriumilt välja saama. Sul oli ju luud?" küsis Pimsy silmadega luuda otsides.

"Ma toon oma luua ja tulen siis siia," ütles Adrianne ja jooksis minema."

"Oih jah. Ootame Adrianne ära ja lähme. Kui Steve soovib võib ta juba õue minna."

"Jah..." Pimsy jälgis, kuidas Adrianne luuda tooma jooksis. "Mis me seal muidu tegema hakkame?" küsis ta Aryalt.

Adrianne leidis ruttu luua ja läks tagasi teiste juurde.

"Ah mõtlesin, et läheks kolme luuda ja pärast kommipoodi. ja Hurtsikus tahaks ära käia." Lausus Arya.