Sigatüüka rollimäng

Steve oleks peaaegu minestanud ning küsis: "Kas ma kuulsin ikka õigesti?"

OT: Ongi! Ma eile õhtul jõudsin järeldusele, et tegemist oli mingi kahtlase narko-mürgiga

"Ju vist," vastas Adrianne üllatunud poisile, ise oli tal väga lõbus.

OT: Huvitav, kelle käsutuses on sellist narko-mürki?

"Sul on vist ikka tõeline mürgitus ja palavik," ütles Steve arvates, et ta ei saa kellegile meeldida.

OT: Mingid griffindori narkarid vb?

"Ei ole! Endal sul on palavik!" karjus tüdruk naerdes

OT: Jah, dorklastest võib kõike uskuda.

"Okei. Mul küll palavikku pole. Ma tahtsin öelda, et saa meeldid mulle ka," ütles Steve ise kahetsedes seda mida ta just öelnud oli.

"Tore ju!" ütles Adrianne rõõmsalt.

Arvates, et Adrianne on hulluks läinud proovis Steve lahkuda toast.

"Eii, kuhugi sa ei lähe!" ütles Adrianne.

OT: Suht napakas tekst.

"Palun istu maha ja rahune," ütles Steve rangelt.

OT:Minu juttudes käivad asjad kiirelt. Eriti kui sa said just narkomürki

"Ma olen täiesti OK. Miks mul peaks midagi viga olema?" küsis Adrianne imestunult.

"Sest sa käitud väga imelikult," ütles Steve kiiresti.

OT: Ta on ju laksu all.

"Mis siin imelikku on?" küsis Adrianne ja istus tugitooli. "Palun selgita!"

OT: Tuli väga sogane lause.

"Sa ütled liiga palju asju mida nii kiiresti ütlema ei peaks ja käitud minu vastuste peale imelikult," vastas Steve ning istus tugitooli.

"Mis ma ei peaks ütlema..." küsis Adrianne veidral uneleval toonil.

"Kas sa ei taha et asjad natuke aeglasemalt käiks?" ütles Steve lootes, et Adrianne jah vastab.

"Misasjad?" Adrianne ei saanud midagi aru.

OT: Ega mitte mu venna pärast?

OT: Kuni ma ei tea, kes ta on niikaua jah mitte, kuigi tahaks väga teada.

"Ah unusta ära," ütles Steve ja võttis Adrianne käest kinni vaadates talle otse silma.

"Mis nüüd saab?" küsis Adrianne kihistades.

OT: Midagi mõistlikku ka teete või? Adrianne peaks tagasi haiglatiiba minema.

OT: On mõistlik. Ta ei taha tagsi minna

"Ma ei tea ise ka," ütles Steve ja lasi Adrianne käest lahti. Ta jooksis ukse poole ja enne sealt väljumist pööras ta viimase pilgu Adriannele ning ütles: "Sa peaksid ikka tõesti haiglatiiba minema"

(ma olen veel seal)

"Hei tule tagasi!" ütles Adrianne ja jooksis poisi poole.

"Ahh..." ohkas poiss ning pööras ümber. "Sa oled veel mürgitusest uimane. Sa ei tea mida sa ütled või teed," ütles poiss ning ootas Adrianne vastust.

"Mis ma siis nii halba ütlesin?" küsis adrianne ja õnnejoovastus käis temast läbi.

"Huvitav," ütles Eliisa, kui noored minema läksid. "Adrianne on väga imelik. Aga lähme puhketuppa nüüd?"

"Ei midagi halba ei öelnud. Miks ma ära minna ei või sul ei ole ju enam mulle midagi öelda?" vastas Steve ning jällegi kahetses enda väljaöeldud sõnu.

"Kas ma ei meeldi sulle üldse või?" küsis Adrianne ja hakkas kurbusest nuuksuma.

"Palun ära nuta. Sa meeldid mulle küll, aga...," lohutas Steve tüdrukut.

"AGA?" karjus tüdruk läbi nutu ja kükitas uuesti vastu seina.

"Aga teistele ei meeldi see, et sa minuga koos oled," ütles Steve ning läks tüdruku juurde ja paitas ta pead.

"Kellele teistele? Mind ei huvita teised!" Ütles Adrianne veidi rahulikumalt.

"Eliisale ja Vic´ile. Me ei sa ju koos olla kui nad mind koguaeg ära ajavad," ütles poiss Adriannele.

"Tead nad käivad üksteisega!" ütles Adrianne saamata aru, mis ta teeb.

"Nemad on ju mõlemad Slytherinis. Mina olen ju Huffis. Nad vihkavad mind tänu sellele! Ma ei usu, et sa neid veenda saad," ütles Steve tüdrukule.

"See on nende oma mure! Ma tunnen neid vaid... oota kas täna on ikka veel reede? " tahtis tüdruk teada.

"Jah peaks olema," vastas poiss enda mälus tuhnides.

"Siis ma rääkisin nendega täna." ütles Adrianne poisile otsa vaadates.

"Ja siis?" küsis Steve aru saamata mis selles nii imelikku on.

"Miks peaks mingi värske armupaarike mind segama?" küsis Adrianne poisile imestunult otsa vaadates. siis viis ta pilgu mujale.

"Ei peagi. Ja sind nad ei segagi, aga mind küll. Ajavad mind koguaeg minema ja õiendavad minu kallal," vastas Steve tüdrukule lootes, et tüdruk lõpuks aru saab mida ta mõtleb.

"Siis me läheme kaugemale... Ära nende juurest noh..." katsus Adrianne oma mõtteid poisile selgitada.

"Okei. Olen nõus, aga mida me praegu siin teeme?" küsis rahulikult Steve Adriannelt.

"Me räägime siin juhuslikult," ütles Adrianne ja tundis, kuidas ta rahunema hakkas.

"Kas sa tead kes sind mürgitas? Ma arvan, et see võis olla Mick," küsis poiss uudishimulikult.

"Ei tea... Tegelikult mind ei huvita kah. See oli tegelikult päris tore!" ütles Adrianne ja naeratas.

"Tore? Kuidas saab selline asi tore olla?" küsis Steve imestunult Adriannelt.