Interviu Professor Snapega
Professor Severus Snape, kas te olete kunagi armunud olnud?
(Mõtleb). Jaa. Ikka olen. Vahest. Kunagi väiksena ma armastasin enda sõimerühmakaaslast, aga nüüd on ta vist juba suureks kasvanud.
Ja muidugi, praegu olen ma kõrvuni armunud preili Pansy Parkinsonisse
(ajakirjanikud üle terve saali tõusevad püsti, vehivad kätega ja karjuvad sellise sensatsiooni peale Snape'ile küsimusi. Severus istub rahulikult ja naeratab eemalolevalt).
Kas see, mida te just väitsite, on tõsi?
Jah, muidugi.
Millal see juhtus?
Oh, enda veetlevuse suhtes jäi preili Parkinson mulle juba ammu silma. Ma muidugi eriti ei pannud seda tähele, kuni.... kuni selle reedeõhtuni, mis mu elu igaveseks muutis.
Missuguse reede õhtuni?
See oli vist jõuluvaehajal. Pansy oli otsustanud vaheaja Sigatüükas veeta...
(ajakirjanikud hoiavad hinge kinni)
Jah, jah, mis siis edasi sai?
(vaikib viivu ja naeratab õnnelikult). Noh, kõigepealt ahmis ta mitu portsu õhtusööki sisse. Siis rääkis ta natuke Malfoyga ja nad läksid koos Slytherini puhketuppa. Minu andmete järgi hakkasid nad Plahvatavat Turakat mängima ja-
Ei, ei, ma mõtlen, mis sellel õhtul teie ja Pansy Parkinsoni vahel toimus?
Aa. (teeb solvunud ilmet). Millalgi kella kuue ajal õhtul sai Pansy aru, et ta mind armastab. Siis ta muidugi jooksis kohe vangikongidesse ja pärast kümmet minutit sain minagi aru, et olen kõrvuni armunud. Me laulsime paar armastus-duetti. Ja siis läksime ja sõime salaja äärmiselt romantilise õhtusöögi, seajalgu ja õlut.
Ja ongi kõik... ?
(Punastab kergelt). Noh, pärast seda, me ... ee...
(inimesed üle terve maa hoiavad hinge kinni ja teritavad kõrvu. Snape viivitab ja inimeste närvid tõmbuvad pingule. Keegi ei iitsatagi)
Pärast seda me läksime ja pildusime Filchi kriiditükkidega. Teate küll, äsjaarmunute veidrused.
(viivitus).
Ühtegi suudlust ei olnud?
Miks ei olnud. Kohustuslik osa peab ikka olema.
(inimesed kergitavad lootusrikkalt kõrvu).
Te siis suudlesite?
Noh... teate, isiklikke asju ei taha ma nüüd küll rääkida.
(pikk, pikk vaikus).
Ah, olgu siis, lahku minnes suudlesime me isegi väga pikalt
(järjekordne ajakirjanikkude sumin)
Tõesti?
Kas ma olen siis ebaaus inimene või?
Ei, ei, muidugi mitte. Ja sellest ajast peale hakkasite te preili Pansy Parkinsoniga käima?
Jah.
Kui paljud inimesed sellest teavad?
Nüüd teab seda ju kogu maa!
Oih, jah, vabandust. Aga kui paljud seda ennem teadsid?
Noh, mina, Pansy ise.... Argus Filch...
(järjekordne sumin saalis)
Argus Filch? Kes see on?
Argus Filch või? Tema on tipp-koristaja. Sellel alal vist ülikooli lõpetanud.
Miks te just temale rääkisite?
Ei, ega ma siis ise ei rääkinud. Ta kuulis pealt. Salaja. Me olime Pansyga kohtingul, luuakuuris, ja siis ta tuli enda vana luua Kojamees23 järgi (millega saab ka lennata! vov!) ja kuulas ukse tagant kõiki meie.... häälitsusi pealt.
Kuidas te reageerisite, kui te teada saite?
Alguses olin ma natuke närvis. Argus ähvardas, et hakkab piltidega lendlehti jagama. Ta nimelt tegi meist pilti ka salaja. Peagi aga sain aru, et ta ei kavatse kellelegi rääkida. Ta lihtsalt pressis mult mõned asjad välja ja oli siis rahul.
Mis asjadest te räägite?
Oh, natuke galeoone ja mõned isiklikud asjad ka. Näiteks mu parukas.
Kuidas võib Pansy sellele reageerida, et te enda armuloo televisiooni tõite?
Oh, ega ta midagi hullu ei tee. Panniga ehk virutab korra.
Tänan teid intervjuu eest, professor Severus Snape
Kas ma võin nüüd minna?
OT:Pange google otsingusse norija,kui tahate selliseid kohti leida,oma salanippi leidmisega ma ei avalda
Pealkiri: intervjuu proffesor snapega 
Reede Aug 24 2012, 22:24
