Rollimäng: Lohede Sõda

Oi oi motles Ermadolla ja jai seisma varju m]]gateraga pisut kaugemal hoidmas ahvardavalt mustav vesi seljataga kohisemas.

Vari muigas ning jälgis deemonit lõbustatult. Ta seisatas hetkeks, mõtles, ning ründas järsult.

Varju rünnakud lihtsalt kõrvale juhtinud üritas neiu mehe varjust eemale saada, täpsemalt veest kaugemale jõuda.

OT: Mehe varjust eemale saada...? Wtf? On sinuga kõik korras?

Vari muigas ning astus lähemale, et deemonit rohkem vette sundida.

OT: päikese põletus, aju ülekuumenemine või siis maakeeli: Videviku hullus ma sain alles videviku läbi ja omme ostan noorkuu(ajast maas) ning selgelt mõelda on julmalt raske.

Pahkluudeni vees väristas deemon õlgu ja jooksis kaldale varju mõõga eest lihtsalt eemale põigeldes(keeruline ettevõtmine)

OT: Ohissandjumal. Oleks ma seda mitte küsinud... *ohe*

Vari jälgis deemonit lõbustatult ning ründas taas.

OT:

"Oi kui naljakas" pomises Ermadolla ja plokeeris varju lööke ise üha suuremasse masendusse vajudes.Päeva sündmused on koondunud lohega võitlemise, liha kõrvetamise, kleidi määrimise, ujumise ja varjuga mõõgavõitluse juurde.See küll ta elu parim päev polnud.

OT: Kas sa õigekirja oled õppinud?

Vari kallutas pead ning tõstis peaaegu märkamatult hetkeks käe enda näo juurde. "Pagan," ütles mees kerget krobelist pinda tundes. Ta võttis pudeli ning võttis taas lonksu musta jooki.

OT: Having fun here, huh?

Tenebro vaatas varju imestusega. Mehel pidi mingi viga olema, et ta seda must ollust kogu aeg jõi.

OT:kindlalt -_- ta ainult nöökibki mu kallal( kuigi ma olen seda väärt kuna mu vead on tõesti katastroofsed)

Ermadolla vahtis kuidas vari jälle oma solki jõi ning kergitas kulmu.Mis sodi see veel on?? Küsis ta endalt mõttes.

OT: Hehe See olen mina, harju sellega

Vari pistis pudeli taas taskusse ning kortustas kulmu, kui tundis hetkeks kipitamist enda näol. Siis aga vaatas ta deemoni poole ja ründas.

OT:kindlalt

Ermadolla tansiskles ja plokeeris lööke.See oli lihtne.Lõpuks haaras neiu härjal sarvest ning asus rünnakule kasutades peaaegu kõiki oma oskuseid.

OT2: ma ütlesin peaaegu mitte kõiki

OT:

Vari blokeeris lööke ning varjas vaba käega haigutust. "Kas sa midagi oskad ka üldse või?" küsis ta.

Oh et oskusi siis või mõigas deemon mõttes.Korra kesgendunud hüppar neiu korra kaugemale ja tõstis käe püüdes kinni teise eikusagilt ilmunud terava mõõga.Selle teise kätte võtnud jooksis Ermadolla tuulega võidu taas varjupoole mõõgad tugevalt peos ja käed liikumas kiiremini kui inimsilm neid näha võiks jagades mehele igast suunast võimatult tugevaid mõõgahoope.

Vari muigas ning blokeeris hoope kerge lõbususega. "Hakkab juba paremini minema," ütles ta kerge naeratusega. Tal polnud mingit raskust ühe mõõgaga kahte blokeerida. Ta ise eelistas ühega võidelda.

Korraks oma tegemised läbi mõelnud suunas neiu ühe mõõga varju pea poole teise aga kerge pingutusega kuhugi mehe kõhupiirkonda.

Vari hüppas tahapoole, mõõgad läksid temast täpselt mööda. Ta muigas, astus taas lähemale ja ründas deemonit.

Upsiii mõtles neiu nind plokeeris varu lugematuid tugevaid mõõgahoope ise vahetevahel mõnda vastu lüües.

OT:Äkki hakkaks lõpetama, mulle tundub, et oleme ligi 2 tervet lehekülge mõõkadega vehkinud.

OT: Hah

Vari naeris kergelt ning liikutas mõõka märkamatult, lüües sellega ühe deemoni mõõga käest maha.

Kergelt vingatanud kui mõõk maha kukkus lükkas neiu selle jalaga eest ning võitles edasi taas vaid ühe mõõgaga.Lõpuk sai deemonil kõrini ja taktikat muutes tegi Ermadolla paar ettearvamatut ja välkiiret lööki enne kui taas vanale tempole üle läks.

Vari muigas ning ründas taas. Ta võitles endiselt täiesti ebaloogiliste löökidega. Ehk nendel ei olnud mingit seost.

Edasi tagasi kekseldes ning lööke plokeerides oli Ermadollal küll tegemist aga kerge tüdimus hakkas peale tulema.Ühe vägagi kõva läägi varju poole virutanud ooras neiu uut löökiderahet.

OT: Tegelikult on blokeerides, nõrga "b"'ga ning jah... sul on jõhkralt vigu

Vari muigas kergelt ning peatus, mõõga tera õrnalt maapinnale toetades. "Kes sind õpetas?" küsis ta.

OT: niiii minulik , äkki peaks esimesse klassi tagasi minema

"Paar...tuttavat" lausus neiu lõpuks.Ta ei tahtnud neist rääkida, paar lohet olid ta õpetajate elud üsna pea kustutanud.

Vari muigas. "Seega mitte tema," ütles ta lõbusalt.

"Eh?" pomises deemon."Kes tema?" küsis ta, tundub, et ta aju oli taaskord lühisesse läinud

"Minu õpetaja. Aga nojah, ma oleksin pidanud seda teadma. Kui sa oleks tema all õppinud, siis oleksid sa kõvasti osavam. Ning päris palju vigastatud," ütles Vari õlgu kehitades. Ta võttis taas pudeli ja jõi sealt natukene.

"Mis solk see lõppude lõpuks on?" ei jõudnud Ermadolla enam küsimust suus kinni hoidja.

Vari muigas ning silmitses pudelit, kus oli tumemust jook sees. "Ravim," kehitas ta õlgu. Ta ei kavatsenud öelda, mis vigastus tal oli. Pigem, haav.

"Sa lihtsalt ei kujuta ette kui totralt kangekaelne sa oled" ohkas Ermadolla alistunult ja pööras pilgu kõrvale.

Tenebro tõusis lendu ja muutis kuju. Ta muutus mustaks liblikaks ja hõljus Varju ja deemoni kohal.

"Miks sa arvad, et ma peaksin enda elu ja saladused kohe esimesele vastutulijale rääkima?" kergitas ta kulmu ning libistas õrnalt sõrmedega üle koha enda kaelal ja näol, kus haav peaks olema. Kipitas. Ta peaaegu ei pannudki tähele, et lind kuju muutis.

"Okei..." pomises deemon.Taevasse vahtides lasi neiu kuuldavale paar kähedamat kuid samas kiledamat häälitsust.Vastust ei tulnud."Kuhu ta jääb" sisises Ermadolla lootes, et ta drage pole taas jamasse sattunud.

Vari vaid muigas ning pööras deemonile selja. Ta torkas mõõga tuppe tagasi ning seisatas vee ääres, seda silmitsedes.

Ka enda mõõga ära pannud libistas neiu pilgu üle kaljude.Kus sa oled? Mõtles ta ahastades.Ja seekord mitte oma ratsust.

"Keda sa ootad?" küsis vari pilku tüdrukule pööramata. Ta pööras kätt ning tema ette ilmus õhus värelev suht suur ekraani moodi asi. Daleek silmitses seda alahuulde hammustades ning viipas käega, et see kaoks.

"Kunagi kadus kaljudes ära...keegi"pomises Ermadolla "Keegi kes oli mulle elu eest.Vaid tema on see kes suudab mind tõsiselt talitseda kui ma plahvatan.Ma tänan jumalat, et ma täna väga vihane ei olnud."

Vari naeris õela alatooniga. "Kas sa arvad, et sa oleksid mu... hävitanud?" küsis ta irvitades.

"Usu, elemendimaagiat valdavad deemonid ei vihasta tihti, aga kui vihastavad soovitan eemale hoida." muigas Ermadolla."Ja pealekauba oleksin ma võinud vägagi palju kogematta lihtsalt hävitada." Neiu toon oli juba nukker.Ermadolla pole kunagi elemendimaag olla soovinud.

Vari turtsatas. "Elemendimaag," ütles ta põlgusega. "Juhuslikult oskan mina, ja sina ütled, et saaksid mind hävitada, samuti elemendimaagiat ja palju muud võlukunsti. Ma olen üleni võlukunstist läbi imbunud," muigas Vari.

"Sa pole ainuke, aga varjude juures on hea see, et nad oskavad oma emotsioone kontrolli all hoida." Naeratas Ermadolla. "Ma vihastan tihti ja väiksemana umbes kümnesena suutsin maha põletada, jäätada ning maapakku visata kogu küla kui vihaseks sain." Teda siis ei olnud mõtles neiu veel

"Ja mina mõtlesingi, et kes neid kõiki külasid laastab," ütles Vari sarkastiliselt. Siis vaatas ta deemoni poole ja muigas. "Kas sa arvad, et ma olen kõigest paar aastat Vari olnud?" kergitas mees kulmu. Ta tundis enda sees mõnda vaimu liigutamas ning hammustas alahuulde. Peaasi, et need nüüd tema üle kontrolli võtta ei taha.

"Ei, lihtsalt ma ei soovi kedagi teist hävitada. Eriti. Sinu pärast pole mõtet muretseda." naeratas Ermadolla. Tundub, et see väike vääratus ajas varjul kopsu üle maksa.

"Ausalt, ma ei hävi. Isegi, kui sa põletaksid mu keha, ilma et ma takistaksin, või midagi, siis ma oleksin endiselt elus ja saaksin enda keha tagasi," ütles Vari pead kallutades. Ta viipas käega ja tema kätte ilmus väike peegel. Enda näo ühte poolt silmitsedes kortsutas ta kulmu ning võttis pudeli, et sealt jälle lonks võtta. Peegli viskas ta maha, kus see olematuks haihtus.

"Ma polegi öelnud, et tahan sind hävitada." Kuigi olen sellele mõelnud. "Lihtsalt on mõnel nõrgemal raske minuga sammu pidada ja ära joosta kui vihastan." ta naeratas. "Stef oli ainuke kes mu juba päris mitu korda peaaegu ära on tapnud, et ma taaskord ei plahvataks. Nii ebamugav on ennast ravitseda ja need luude raksatused..." Ermadolla muigas mõrult. Tegelikult oli Stefan teda ligi poole sajandi jooksul vähemalt kord kuus uputanud, peksnud vastu kivi, põletanud, kasvatanud ta ümber puid ja mida kõike veel. Kujutlusvõimet tal oli.

"Õpi siis ennast kontrollima," ütles Vari lõbustatult. Temal endal ei olnud rahulik olemisega üldse probleeme. See oli nii... loomulik.

"Olengi õppinud aga nagu ma ennist ütlesin, enamus deemonid on päris ägeda loomulised ja kuumaverelised." Ermadolla naeratus oli pilklik aga ta mõtles oma sõnu tõsiselt. Deemonid olid tõesti ühed kontrollimatult energiat ja vihkamist täis olevused.

"Vaesekesed," ütles Vari pead kallutades. Taas tundis ta vaime enda sees.

"Emm...kas sinuga on ikka kõik korras?" päris Ermadolla äkitselt. Vari niheles kuidagi....veidralt, see oli vist sõna mida oleks võinud kasutada. Mehe liigutused olid küll peaaegu märkamatud kuid siiski nähtavad.

Vari irvitas kergelt. "Jah, on küll," ütles mees.